Äsja laiendatud tee kulgeb läbi rohelise ja metsase maastiku, möödudes maalilistest küladest ja rahulikest taludest. See võib praegu küll harmoonilise mulje jätta, aga kui Venemaa peaks tungima sisse mõnda neljast NATO riigist mööda marsruuti E67, oleks see Poola Varssavit ja Eesti Tallinna ühendav maantee ainus maismaakoridor, mille kaudu abiväed saabuvad.
Seega on E67 ehk Via Baltica hiljutine uuendamine palju enamat kui lihtsalt rutiinne taristuprojekt. Seetõttu otsustasid Poola president Karol Nawrocki ja Leedu president Gitanas Nausėda kohtuda oma ühisel piiril, et avada Via Baltica ümberkujundamine neljarealiseks kiirteeks, vahendab Telegraph.
„Sellel teel on kaks eesmärki,” ütles Nawrocki avameelselt. „See aitab meie majandust ja tugevdab meie piirkonna kaitsevõimet. Maantee panust viimasesse ei saa üle hinnata,” lisas ta.
Poola kulutas oma teelõigu uuendamisele 2,6 miljardit eurot, millest peaaegu miljard eurot tuli Euroopa Liidult.
Miks need kaitsemeetmed on nii vajalikud, on mõlemale juhile ilmselge. Nende kohtumine toimus umbes poolel teel Valgevene, mis on nüüd sisuliselt Vladimir Putini klientriik, ja Venemaa Kaliningradi oblasti vahel, kus Kreml hoiab tuhandeid sõdureid ja tuumarelva kandmiseks võimeliste Iskanderi rakettide arsenali.
Kui Putini tankid kunagi kohale jõuavad, ründavad nad tõenäoliselt umbes 80 kilomeetri pikkust Poola ja Leedu vahelist territooriumi, mis eraldab Valgevenet Kaliningradist. Selle elutähtsa maa-ala, mida tuntakse Suwalki lõhena, vallutades saaks Venemaa katkestada NATO maismaaühenduse oma kolme Balti liitlasega ja ära kasutada seda, mida mõned on pidanud alliansi Achilleuse kannaks.
Kui Leedu, Läti ja Eesti on isoleeritud, riskivad nad sama saatusega kui suured alad Ukrainas, vähemalt Putini plaani kohaselt.
Kuid praegu tehakse tohutuid pingutusi, et ennetada Venemaa agressiooni algust. See hõlmab osaliselt ettevalmistusi sissetungiva jõu blokeerimiseks ja aeglustamiseks, mistõttu Poola ja Balti riigid ehitavad omavahel põimunud füüsiliste kaitserajatiste ahelat, mis hõlmab tankitõrjekraave ja „draakonihambaid”. Kõik neli riiki taganevad ka Ottawa konventsioonist, mis võimaldab neil külvata miljoneid maamiine oma haavatavale piirile.
Teine pool plaanist on aga kiirendada abivägede saabumist ja vajadusel on uue kiirtee eesmärk toimetada kriisi esimeste märkide ilmnemisel piisavalt vägesid, et heidutada Putinit ja Venemaa sõjamasinat. See muudabki Via Baltica iga NATO liitlase, sealhulgas Suurbritannia julgeoleku jaoks eluliselt tähtsaks, kuna kogu allianss oleks sõjas, kui mõnda liiget rünnatakse.
Varssavist algav maantee kulgeb umbes 960 kilomeetrit kirdesse läbi Leedu ja Läti, enne kui jõuab Eesti pealinna.
Leedu relvajõudude erumajor ja Balti kaitse ekspert Darius Antanaitis selgitab, et vaid ühe pataljoni transportimiseks vajalik sõidukite konvoi võib ulatuda vähemalt 6 kilomeetrini. Diviisi liigutamiseks on vaja kümneid tuhandeid sõidukeid.
Selle teostamine vanal Via Baltical, millel oli ainult kaks sõidurada, oleks tema sõnul põhjustanud täieliku kaose. „Sõjaväekonvoid on väga pikad, seega isegi väikseim sõiduki rike, õnnetus või peatus võib põhjustada läbimatu liiklusummiku,” rääkis ta.
Antanaitis märgib, et Venemaa rünnak Kiievile Ukraina sissetungi alguses 2022. aastal mandus veriseks fiaskoks, kui soomusüksused suruti pealinna viivatele teedele. Ühel hetkel tekkis ligi 64 kilomeetri pikkune liiklusummik, mis jättis nädalateks lõksu tuhanded Vene sõidukid ja muutis need Ukraina varitsuste jaoks kergeks saagiks.
Antanaitise sõnul võimaldab äsja laiendatud Via Baltica suurendada sõidukite arvu kilomeetri kohta ja samal ajal võimalust mööda sõita peatunud või rikkis sõidukitest ilma kogu konvoid peatamata.
Vana tee ei olnud piisavalt tugev, et kanda kõige raskemaid sõjamasinaid nagu tankitransportööre või iseliikuvaid suurtükke, kuid uus maantee on selleks otstarbeks piisavalt vastupidav.
Maismaaväe täiendustee kaugemas otsas asub NATO lahingugrupp Eestis, mida juhib 900 Briti sõdurit ja mis moodustab Briti armee suurima üksiku välismaise lähetuse. Nende strateegiline positsioon peaks nüüd olema kindlam, kuna tee nende taga on paranenud.
Ometi muudavad geograafilised faktid iga Balti riigi loomupäraselt haavatavaks. Kõigi kolme riigi kogupindala on vaid kaks kolmandikku Ühendkuningriigi suurusest. Väikeste rannikul paiknevate riikidena puudub neil see, mida sõjalised planeerijad nimetavad strateegiliseks sügavuseks ehk piisavalt territooriumi, et vaenlase rünnakut taluda ja sellest taastuda.
Kuid Rootsi ja Soome otsus liituda NATO-ga 2023. aastal on olukorda paremaks muutnud. Läänemeri on nüüd NATO järv, kus Soome lahe mõlemad kaldad ja Peterburi sissesõit jääb alliansi piiresse.
„Venemaa Balti laevastiku liikumist Peterburist Läänemerre kontrollivad täielikult Soome ja Eesti,” ütleb Antanaitis. „Õhuruumi kontrollitakse Rootsi Gotlandi saarelt ning jälgitakse ka mere- ja meretranspordi logistikamarsruute.”
See vabastab NATO ainult lootmisest Suwalki ava läbivale maanteele: kriisi korral saaksid täiendused Läänemere marsruute kasutades jõuda ka kõige haavatavamate liitlasteni.
Sellest vaatenurgast paistab Kaliningrad vähem ohtliku Venemaa eelposti ja võimaliku rünnaku stardiplatvormina ning pigem Putini strateegilise koormana, mida ümbritsevad NATO liitlased.
Lisaks kulutavad ametliku väljendi kohaselt „NATO idatiival” asuvad riigid nüüd oma SKP-st kaitsele rohkem kui ükski teine ??alliansi liige, sealhulgas Ameerika Ühendriigid.
Sel 2025. aastal investeerib Poola kaitsesse 4,5 protsenti SKP-st, Leedu eraldab 4 protsenti, Läti 3,7 protsenti ja Eesti 3,4 protsenti, mis kõik on kindlalt üle Ameerika 3,2 protsendi – ja kaugelt üle Suurbritannia 2,4 protsendi.
Samm-sammult sulgevad kõige ohustatumad liitlased oma soomusrüüs pragusid nii palju kui võimalik, mida näitab ka Via Baltica uuendamine. Sellegipoolest ei saa nad loota Venemaa imperialistlike ambitsioonide muutumisele.
„Leedu rahvas on sajandeid tundnud hirmu ja mõistnud ohtu, mis võimaldab meil valmistuda,” ütleb Antanaitis. „Kuid täna, NATO ja EL-i liikmetena oleme oluliselt turvalisemas olukorras.”
Maantee poolt ühendatud riikide jaoks on see palju enamat kui lihtsalt maantee. Leedu president Nausėda tervitas seda kui vabaduse, õitsengu ja turvalisuse sümbolit.
The post Via Baltica muudeti Poola ja Leedu vahel neljarealiseks, et teenindada eesootavat sõda Balti riikides appeared first on eestinen.