Pinged Eestis kasvavad.
Eesti politsei- ja piirivalveamet (PPA) sulges reede õhtul piiripunkti ja tee piiril Venemaaga, kuna Venemaa poolel liikus „tavapärasest suurem üksus”. Võimud põhjendasid sulgemist eestlaste turvalisuse ja võimalike provokatsioonidega.
Eksperdid on olukorda pidanud väga erandlikuks, vahendab Iltalehti.
Euroopa Parlamendi liige ja endine kaitseväe peastaabi luureülem, erukindral Pekka Toveri väidab, et eestlastel on olnud halbu kogemusi sellega, kuidas Venemaa piirilepinguid täidab.
On mõistetav, et eestlased on tundlikud, et venelastel ei oleks võimalust provokatsioone korraldada ega pantvange võtta. See on venelaste komme, ütleb Toveri.
Kui sarnane olukord peaks tekkima Soome idapiiril, oleksid Toveri sõnul võimudel selged plaanid. Nii kaitseväel kui ka piirivalvel oleks võimalus oma valmisolekut tõsta.
Kui on selgeid märke, et Venemaa suurendab oma vägede arvu ja aktiivsust piiri lähedal, suurendame vajadusel ka meie ise valmisolekut tõrjuda võimalikke tegevusi üle piiri, märgib ta.
Toveri sõnul on Soome aastaid harjutanud sarnasteks olukordadeks. Sel põhjusel on näiteks kõigis Soome sõjaväeosades loodud kiirreageerimisjõud. Toveri sõnul on Soome sõjaväeluure väga kõrgel tasemel.
Kõige olulisem on olukorrapilt, et teaksime, mis piiri taga toimub. Kui piiri lähedal on erilisi liikumisi, on meil võimekus ja valmisolek neile reageerida, sõnab ta.
Toveri sõnul tegutseksid eestlased otsustavalt, kui olukord eskaleeruks ja Venemaa üritaks vägesid üle piiri viia.
Toveri sõnul on mitmes Balti riigis, sealhulgas Eestis, isegi seadus, mis kohustab ametivõime tule avama ilma kõrgemalt poolt käske ootamata.
Eestlased avaksid tule kohe. See oleks halb nn rohelistele mehikestele, räägib ta.
Toveri sõnul käivitaks Eesti sarnases olukorras oma kaitsemeetmed ja alustaks konsultatsioone NATO artikli 4 alusel. Põhja-Atlandi lepingu ehk NATO põhikirja artikkel 4 kõlab täies mahus järgmiselt:
Pooled konsulteerivad omavahel alati, kui üks pooltest leiab, et tema territoriaalne terviklikkus, poliitiline iseseisvus või julgeolek on ohus.
Toveri ei usu, et Soomest kutsutaks kohe appi sõdureid või ametivõime.
Eestis on juba NATO sõdurid ja Kesk-Euroopast tulevatest ootel olevatest vägedest piisaks kindlasti. Meil ??endal on niikuinii vaja päris suuri asju teha, ütleb ta.
Kui Venemaa peaks üritama Soomet üle piiri rünnata, on ametivõimudel seaduse piires selged protseduurid.
Toveri sõnul võetaks sarnases olukorras vajalikud meetmed koheselt kasutusele.
Kui sõjavägi ründab piiri, siis Helsingist ei hakata konsuleerima, ütleb ta.
Näiteks tsiteerib Tover regionaalse kontrolli seaduse artikleid õhuruumi rikkumiste kohta. Kui õhuruumi rikkumine ei kujuta endast otsest ohtu soomlastele, on otsustusõigus kaitseministeeriumil.
Samas, kui toimub selge rünnak, kus lennuk avab tule Soome sihtmärkide pihta, on meie hävituslenduritel lihtsalt luba tuli avada, märgib ta.
Toveri sõnul on Soome sõja kuulutamise lävi kõrge. Ta hindab, et piirikonfliktis „hävitataks vaenlased” ja seejärel arutataks asja liitlastega.
Meie tugevus seisneb selles, et me pole selles küsimuses enam üksi, vaid meil on NATO ja EL selja taga, mis võimaldab meil rakendada palju suuremaid meetmeid, lisab ta.
Toveri peab sõjalise rünnaku võimalust Balti riikides tõenäolisemaks kui Soomes.
Toveri sõnul on see lihtsalt tingitud sellest, et riigid on väiksemad ja neil pole nii palju sõdureid.
Toveri sõnul on Balti riike ka maastiku poolest palju raskem kaitsta kui Soomet.
Soome on maastiku poolest üsna keeruline rünnatav sihtmärk, nagu venelased varasemates sõdades valusalt õppisid, ütleb ta.
Balti riigid asuvad ka Venemaa kesksele infrastruktuurile lähemal, mis võimaldab vägede kiiremat koondamist.
Soome on palju kaugemal ja palju väiksemate ning kehvemate ühendustega. Kui rünnak peaks meid ohustama, avalikustataks see juba ammu ette ja annaks meile aega ettevalmistusteks, sõnab ta.
Toveri sõnul mängivad rolli ka ajaloolised põhjused.
Venemaa on alati eitanud Balti riikide iseseisvust alates 1940. aastast, mil Balti riigid lubasid Nõukogude Liidul oma väed sisse tuua.
Toveri sõnul on sotsiaalmeedias juba spekuleeritud sõjaliste operatsioonide alguse üle Eestis. Tema sõnul näitab see, kui tundlikud ajad praegu julgeolekupoliitiliselt on.
Isegi väikesed asjad lähevad kiiresti üle võlli ja käima läheb äge kuulujuttude veski. Tihti liialdatakse asjad palju suuremaks, kui nad tegelikult on, märgib ta.
Toveri peab Eesti-Vene piiri lähedal tekkinud olukorda Soomes väga ebatõenäoliseks kasvõi seetõttu, et Soome ja Venemaa vahelisele piirile pole maanteed mööda nii lihtne ligi pääseda kui Eestis.
The post Soome erukindral: Venemaa ründab tõenäolisemalt Balti riike kui Soomet – need on põhjused appeared first on eestinen.