Soome asjatundjad on mures selle pärast, kuidas valitsuse sotsiaalkindlustuskärped mõjutavad Soome lapsi ja nende arengut.
Oma uutes mõjuhinnangutes tunnistab sotsiaal- ja terviseministeerium, et kärped toovad kaasa suurema lastega perede vaesuse kui varem arvati, vahendab Yle.
Uute hinnangute kohaselt suureneb madala sissetulekuga laste arv kolme protsendipunkti võrra: kärped langetavad 31 000 last alla vaesuspiiri.
Lastega perede vaesuse suurenemine on äärmiselt suur sotsiaalne probleem, ütleb ühingu Pelastakaa lapset eriekspert Aino Sarkia.
Probleemide tagantjärele lahendamine on kallim kui nende ennetamine, tuletab ta meelde. Seetõttu peab ta kärpeid lühinägelikeks.
See on ikkagi kallis arve, mida hiljem maksta, ütleb ta.
Riikliku terviseameti juhtivteadur Anna-Maria Isola on mures, kas vaestel peredel on pärast kärpeid piisavalt raha, et osta oma lastele head toitu ja korralikke riideid.
Vaesus tekitab vanematele palju stressi.
Uuringud näitavad, et vaesuse mõjud tulenevad ka vanemate kogetavast ärevusest. Kui kodus on pingeline õhkkond, pole väikesel inimesel vahendeid nende asjadega toimetulekuks, vaid see on lihtsalt ebamäärane halb enesetunne, ütleb Isola.
Sellised varased kogemused võivad jääda sügavale ja saada osaks inimese isiksusest, ütleb Isola. Identiteet on üks asi, millele vaesus võib avaldada kaugeleulatuvat mõju.
Kui vaesus tabab identiteedi seisukohast tundlikul ajal, võib see kanduda üle täiskasvanuikka, ütleb Isola.
Mõju võib hiljem näha ka füüsilises tervises.
On märke, et lapsepõlves kogetud vaesus võib mõnel juhul mõjutada arenevat immuunsüsteemi, muutes inimese näiteks täiskasvanueas haigustele vastuvõtlikumaks.
Soomes meeldib inimestele mõelda, et kõigil on võrdsed võimalused elus edasi liikuda, olenemata päritolust.
Siiski hakkavad vaesuses vaevlevad lapsed oma elu nullist üles ehitama, ütleb Sarkia organisatsioonist Pelastakaa lapset.
„Meil on palju lapsi, kes jäävad oma pere rahalise olukorra tõttu paljudest asjadest ilma. See võib kergesti tekitada kõrvalejäetuse tunde,” ütleb ta.
Nappus on madala sissetulekuga perede igapäevaelus mitmel moel nähtav. Isegi toidust on puudus.
„Laste jaoks on eriti oluline see, kuidas vaesus mõjutab sotsiaalseid suhteid, näiteks seda, kuidas nad saavad oma eakaaslastega koos asju ajada ja erinevates tegevustes osaleda. Kahjuks on see sageli see, mille osas nad peavad kompromisse tegema,” ütleb Aino Sarkia.
Sarkia kardab, et ebavõrdsus ja ühiskonna lõhenemine süvenevad. See võib mõjutada ka ühiskonna stabiilsust.
Näen suuri riske selles, et kui lapsed ja noored ei leia oma kohta ühiskonnas ja jäävad eluvoolust kõrvale, otsivad nad seda kohta kusagilt mujalt. Minu mure on see, et nad satuvad ebasoovitavatele radadele, sõnab ta.
Anna-Maria Isola Soome terviseametist rõhutab, et vaesuse kogemus on mitmetahuline ja individuaalne ning see üksi ei määra kellegi tulevikku.
Üks parimaid viise selle negatiivsete mõjude vastu võitlemiseks on kaasatuse suurendamine. Isola rõhutab, et otsustav tegur on see, kas laps tunneb end kõrvalseisjana või kas tal on võimalusi tegevustes osaleda ja gruppi kuuluda.
Kui laps tunneb end aktsepteerituna ja tema väärtust ei mõõdeta materiaalsete näitajatega, saab vaesuse mõjusid leevendada.
„Kui laps saab kasvada kohas, kus tema ümber on palju erinevaid inimesi ja staatusesümbolid ei tähenda palju, on see minu arvates suur tegur,” ütleb Isola.
Aino Sarkia organisatsioonist Pelastakaa lapset ütleb, et madala sissetulekuga perede lapsi saab kõige paremini toetada teenustesse ja piisavasse sotsiaalkindlustusse investeerides.
Ta märgib, et laps ei saa sageli oma pere toimetulekut mõjutada.
Meil ??on kohustus tagada lapsele piisav elatustase ja vajalik sotsiaalkindlustus. See on õigus, mis on sätestatud isegi lapse õiguste konventsioonis ja selle kaitsmine on absoluutselt oluline, ütleb Sarkia.
The post Kärped suruvad 31 000 last Soomes vaesusse, see mõjutab nende elu tulevikus appeared first on eestinen.