Venemaa täiemahuline agressioonisõda on Eesti ühiskonda erakordselt rängalt raputanud, selgub ajalehes Eesti Ekspress ilmunud ulatuslikust artiklist.
Artikli autorid intervjueerisid eksperte ja mitmeid inimesi erinevatest vanuserühmadest ja eluvaldkondadest. Intervjueeritavad räägivad sõjahirmust, millel on sügav mõju eestlaste igapäevaelule.
Individuaalsel tasandil paneb hirm eestlasi valmistuma, vähem lapsi saama, välismaale kolima ja olulisi eluvalikuid edasi lükkama.
Eesti meedia on juba üle kolme aasta levitanud seisukohta, et Balti riigid on tõenäoliselt Venemaa agressiooni järgmine sihtmärk. Sellel on olnud tohutud sotsiaalsed tagajärjed.
Hirmutamine oli suunatud lääneriikidele, kuid lõppkokkuvõttes põrkus see tagasi meie enda ühiskonnale, ütleb sotsiaalteadlane ja emeriitprofessor Marju Lauristin.
Lauristini sõnul tugevdatakse Eestis hirmu ja ohukuvandeid, selle asemel et anda inimestele usku, kindlust ja lootust paremale tulevikule.
Eesti sündimus oli sel sajandil kuni 2021. aastani suhteliselt stabiilne. Pärast Ukraina sõja algust on sündimus järsult langenud.
See pole olnud pikaajaline trend, langus on väga järsk, kinnitab günekoloog Made Laanpere.
Intervjueeritud isikud ütlevad, et valmisolek põhjustab muutusi ka majandustegevuses. Eestlased mitmekesistavad oma investeeringuid välismaal, ostavad kinnisvara turvalisemates riikides ja valmistuvad kriisiolukordadeks erinevate puhvritega.
Venemaa piiri lähedal elavad eestlased seevastu teatavad oluliselt konkreetsemast valmisolekust. Nad varuvad muu hulgas toitu ja kütust ning tugevdavad sotsiaalseid võrgustikke.
Kriitika on suunatud Eesti riigi pihta, keda peetakse piiriäärsete elanike hülgajaks. Venemaa piiri lähedal paanikat aga pole. Maju ei müüda, keegi ei koli välja.
Üks intervjueeritav ütleb, et ostis mitu kasti alkoholi juhuks, kui venelased tulevad. Kui ta venelastele alkoholi pakub, võivad nad lubada tal jääda.
Eestlaste kaitsetahe on kasvanud. Huvi vabatahtliku riigikaitse vastu on tõusuteel.
82 protsenti eestlastest usub, et riik peaks sõjaolukorras relvastatud vastupanu osutama. 62 protsenti elanikkonnast on valmis selles osalema vastavalt oma võimetele ja oskustele.
Kuigi kaitsetahe on hea, on üks asi puudu. Nimelt usk võitu.
Vähem kui pooled eestlastest usuvad, et riik suudab end abi saabumiseni kaitsta. Soomes usub oma riigi võitu 89 protsenti kodanikest, selgub Eesti Ekspressist.
Martin Reisner Eesti kaitseministeeriumist selgitab:
„Neil [soomlastel] on palju rohkem enesekindlust. Eestis kiputakse arvama, et oleme nii väikesed ja nõrgad, et meist lihtsalt sõidetakse üle, mis on täiesti vale.”
The post Eestit on vallanud sõjahirm appeared first on eestinen.