Karstialale minek ongi omamoodi loterii, sest kunagi ei ole ette teada, kas pääseb n-ö kiviseente vahele uitama või tuleb suurvee ajal leppida vetevälja vaatega.

Loodusgiid Tiia Nool ütles, et veetase saab nõnda palju muutuda seepärast, et mõnikord pressib vee rohkuse tõttu maa-alune jõgi end maa peale.

Jõe veetase võib kõikuda kuni viis meetrit. Seetõttu soovitabki Nool käia Kostiveres nii kuival ajal kui ka pärast korraliku paduvihma, et aru saada, kui palju võib maastik muutuda, kui maa-alune jõgi enam vett ära ei mahuta.

“Me oleme täna esimest korda siin, et vaadata seda looduseimet. Vesi on läinud ja saab siin käia, imetleda. Siin voolab ju jõgi ja tuleb välja, et saab jõe peal käia,” ütles uudistaja Anna.

“Tegelikult nende jõepõhjadega on ka selline lugu, et kui sa nende peal käid, siis see kõmiseb niiviisi – kõmm, kõmm, kõmm, sest alt koguaeg vesi liigub, pealt vesi liigub ja ta kulutab seda paekivi. Sa pead olema valmis selleks momendiks, et sa äkki klõpsti oled vees äkki. Vajud läbi, et siin on selliseid kohti,” ütles Tiia Nool.

Teisipäevased külastajad sisse kukkumist ei peljanud, aga uut õpperada rajav RMK plaanib külastajaid ohtlikest kohtades edaspidi eemale suunata. Ratastooli jaoks sobiv laudtee saab valmis lähinädalatel, aga lõplik lahendus valmib järgmiseks kevadeks.