Uue ajakava kohaselt jõuab 2030. aasta lõpuks Tallinna-Pärnu lõigu põhiehitus lõpusirgele ning algab ehitus Pärnust kuni Eesti-Läti piirini. Tallinna-Pärnu lõik on kavas kasutusele võtta 2032. aasta lõpuks. Kogu Eesti osa valmib 2034. aasta lõpuks.

Praegu on seega tähelepanu Tallinna-Pärnu lõigul. 2030. aasta lõpus peaksid algama ka esimesed testsõidud.

“Testimine niimoodi lihtsalt väljendatuna tähendab seda, et veenduda kõikide nende erinevate osiste koostoimimises, nende ohutus koostoimimises. Esimese testlõiguna oleme täna arvestanud Ülemiste-Tootsi lõiguga. Kas ta on lühem või pikem, selgub jooksvalt, aga vähemasti esimene eesmärk on 2030 lõpus Ülemiste-Tootsi lõiku testima hakata,” ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.

Pea poole Rail Balticu rahast võtavad enda alla nii-öelda ettevalmistustööd ehk kihtide ehitus, kuhu peale saab hiljem juba raudtee rajada.

“Ühe kilomeetri muldkeha rajamine on circa seitse kuni kaheksa miljonit eurot kilomeeter. Kui me nüüd võtame, et meil on kogu ehitus 3,5 miljardit ja me ehitame 200, siis on umbes 17, ehk siis muldkeha ehitus on natuke alla poole sellest. Ülejäänud on siis pealisehitus ja tehnilised seadmed ja liiklusjuhtimine ja elektrifitseerimine,” ütles Rail Baltic Estonia juhatuse liige Lauri Ulm.

Suur osa rahastusest peaks tulema Euroopa ühendamise rahastust, kuid Euroopa Liidu uue eelarve kokkuleppeid alles tehakse. Nii Salomets kui ka Ulm usuvad, et rahastus saadakse ja Rail Balticu ehitus ära ei jää.

“Loomulikult see tugineb täna veel eeldustele, kuna vastavaid kokkuleppeid uue Euroopa Liidu eelarve osas veel tehakse. Rail Baltic Estonia ajakava kindlustamisel lähtub eeldusest, et riik rahastamise tagab. Mis annab riigile selle kindluse, ma arvan, vast kõige olulisem argument on see, et seni on CEF-i finantsvahendeid taotletud ja seni on need ka saadud. Nii et see, mida eeldatakse järgmisest finantsperioodist, on suurusjärkudena võrreldav,” ütles Anvar Salomets.

“Ma ei näe, et oleks realistlik variant, et Rail Balticat ei ehitataks. Ta on strateegiline projekt. Ta on ka üle elanud mitmeid valitsusi. Ka neid, kes on opositsioonis praegu. Ma ei usu, et Rail Balticu projekt võiks peatuda. Riik võib küll iga valitsuse ajal ümber vaadata prioriteete, tähtaegu, rahastust, mis siis võib omada mõju pigem lõpptähtajale. Aga ma arvan, et see küsimus, kas Rail Baltica tuleb või mitte, et see punkt on juba ammu möödas. Ta tuleb, küsimus on millal,” lisas Lauri Ulm.

Valitsus on öelnud, et tänu Rail Balticu valmimise edasilükkamisele saab Euroopa Liidu uuest eelarveperioodist ehituseks kasutada ligikaudu 660 miljonit eurot rohkem raha, kui oleks saanud eelmisest ajakavast lähtudes.