TÄNA AJALOOS, 19. august ⟩ Asutati üks Eesti olulisemaid teatreid
1965 – asutati Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, peanäitejuhiks sai Voldemar PansoVoldemar Panso (30. november 1920 Tomsk, Tomski kubermang – 27. detsember 1977 Tallinn) oli eesti lavastaja, näitleja, publitsist, teatripedagoog ja teatriteadlane. More.
Pärast asutamist tegutses teater pikki aastaid ilma oma teatrimajata, esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena.
1966. aastast alates sai teatri pealavaks Salme kultuurikeskus Kalamajas. Teater ise tähistabki oma sünnipäeva 13. veebruaril, kui 1966. aastal toimus teatri ametlik avaetendus Salme kultuurikeskuses (toonane J. Tombi nimeline kultuuripalee) «Otsustage meie üle, inimesed!» (autor Aleksandr Andrejev / Mikk Mikiver, lavastajad Rein Olmaru ja Jaan Saul). Kontori- ja prooviruumideks anti teatrile Lai 23 asuv maja, mida praegu tuntakse Linnateatri peahoonena ning mis oli pikka aega teatri ainus oma tööpind.
Kui Voldemar PansoVoldemar Panso (30. november 1920 Tomsk, Tomski kubermang – 27. detsember 1977 Tallinn) oli eesti lavastaja, näitleja, publitsist, teatripedagoog ja teatriteadlane. More 1970. aastal peanäitejuhi kohalt lahkus, võttis selle ameti üle tema õpilane ja järgija Mikk Mikiver ning 1974. aastal tugeva sotsiaalse närviga Kalju Komissarov.
1975. aastal avati Lai 23 teisel korrusel teatri väike saal ning 1983. aastal keldris asuv kaminasaal. 1983 kinnitatigi Tallinna Täitevkomitees otsus rajada Noorsooteatri suur saal, mis pidi valmima teatri 25. aastal 1990. aastal.
1987. aastal võttis teatris ohjad enda kätte Rudolf Allabert ning samal aastal valmis ka arhitekt Kalle Rõõmuse projekt uuest teatrimajast, kuid laulva revolutsiooni tõttu jäi ehitustöö soiku. Mõõnaperiood tundus olevat vallanud ka teatritöö.
1992. aastal asusid teatri etteotsa kaks meest – peanäitejuht Elmo Nüganen ja direktor Raivo Põldmaa. Teater nimetati 1994. aastal ümber Tallinna Linnateatriks. Üksteise järel võeti kasutusele uusi ja põnevaid mängupaiku. Linnateatrit juhivad 21. juunist 2021 peanäitejuht Uku Uusberg ja direktor Mihkel Kübar.
19. augusti sündmused Eestis:
1700 – Põhjasõja ametlik algus: Venemaa kuulutas Rootsile sõja.
1828 – tööd alustas Tartu elementaarkooliõpetajate seminar
1907 – asutati Eesti Kirjanduse Selts, mille esimeheks valiti Villem Reiman.
1911 – Tallinnas toimusid esimesed spordiseltsidevahelised olümpiamängud.
1917 – Tallinna linnavolikogu valimistel said võidu enamlased, kelle esindaja Jaan Anvelt
More valiti linnavolikogu juhatajaks ja Voldemar Vöölmann linnapeaks.
1932 – Saksa saadik Otmar Reinebeck esitas oma volitused riigivanem Karl Einbundile.
1935 – riigivanem Konstantin Päts
More alustas visiiti Soome.
1938 – Vabariigi Valitsus võttis Kaali järve looduskaitse alla.
1944 – Paldiskisse saabusid soomepoisid (Soome 200. jalaväerügement), et jätkata võitlust kodumaa pinnal. Saabunud väeosa allutati kohe Saksa ohvitseridele ja lahutati osadeks: I pataljon saadeti Tartu alla, II pataljon Kehra õppelaagrisse.
1965 – asutati Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, peanäitejuhiks sai Voldemar PansoVoldemar Panso (30. november 1920 Tomsk, Tomski kubermang – 27. detsember 1977 Tallinn) oli eesti lavastaja, näitleja, publitsist, teatripedagoog ja teatriteadlane. More.
1994 – Eesti naiste jalgpallikoondis pidas Kaunases oma esimese maavõistlusmängu. Leedu naiskonnale jäädi alla 0:3.
1991 – Augustiputš: Tallinnas maandusid dessantväelased, Eesti teedele ilmusid sõjaväekolonnid, Punalaevastik blokeeris Tallinna sadama merelt. EV Ülemnõukogu, valitsuse, Eesti Komitee, Rahvarinde ja Ametiühingute Kesknõukogu avaldustes mõisteti riigipöördekatse hukka, toetati Venemaa demokraatiat ja kutsuti eestlasi üksmeelsele tegevusele.
1997 – Lääne-Viru maakohus tunnistas endise riigikogu liikme Ülo Vooglaiu süüdi kahe hukkunuga liiklusõnnetuse põhjustamises ja mõistis talle tingimisi vabadusekaotuse.
2008 – Gert Kanter võitis Pekingi olümpiamängudel kuldmedali kettaheites.
2014 – Eesti avas Brasiilia pealinnas Brasilias saatkonna, tegemist oli Eesti esimese saatkonnaga Ladina-Ameerikas (Brasiilia avas Eestis oma saatkonna 2011. aasta septembris).
2015 – Suri ravitseja ja publitsist Aleksander Heintalu
Aleksander Heintalu (23. veebruarini 1974 Aleksander Rassadkin, tuntud ka kui Vigala Sass; 31. mai 1941 Tartu – 19. august 2015 Saaremaa) oli eesti ravitseja ja publitsist, põllumajandusteaduste doktor. More (Vigala Sass
Aleksander Heintalu (23. veebruarini 1974 Aleksander Rassadkin, tuntud ka kui Vigala Sass; 31. mai 1941 Tartu – 19. august 2015 Saaremaa) oli eesti ravitseja ja publitsist, põllumajandusteaduste doktor. More).
2022 – Viimsis avas uksed 6742 ruutmeetri suurune kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium, mille rajamine läks maksma ligi 15 miljonit eurot.
Ja maailmas:
1768 – Peterburis pandi alus Iisaku peakirikule.
1839 – Louis Daguerre esitles fotografeerimistehnikat, mis tema järgi sai nimeks dagerrotüüpia.
1883 – sündis prantsuse moelooja Coco Chanel
Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel; 19. august 1883 Saumur, Prantsusmaa – 10. jaanuar 1971 Pariis, Prantsusmaa) oli prantsuse moelooja. More
1919 – Afganistan sai Suurbritanniast sõltumatuks.
1927 – Venemaa kirikupea metropoliit Sergius I tunnistas Vene Õigeusu Kiriku lojaalsust nõukogude võimule.
1939 – sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vaheline kaubandusleping, mis kindlustas Saksamaa võimekuse pidada sõda.
1945 – Augustirevolutsioon Vietnamis: Viet-minh Hồ Chí Minhi juhtimisel hõivas Hanoi.
1995 – Sarajevo lähedal hukkus USA
More eriesindaja endises Jugoslaavias, endine USA
More suursaadik Eestis Robert Frasure. Eesti Vabariigi president Lennart Meri
More andis talle postuumselt Maarjamaa Risti I klassi ordeni.
2023 – Venemaa mehitamata robotmaandur Luna 25 kukkus Kuu peale puruks, Roskosmos lennutas Luna 25 kosmosesse 11.08.23, tegemist oli Venemaa esimese Kuu-reisiga.
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
19. august on Gregoriuse kalendri 231. (liigaastal 232.) päev. Juliuse kalendri järgi 6. august (1901–2099).
Sündmused
- 1828 – tööd alustas Tartu elementaarkooliõpetajate seminar.[1]
- 1907 – asutati Eesti Kirjanduse Selts, mille esimeheks valiti Villem Reiman.[2]
- 1911 – Tallinnas toimusid esimesed spordiseltsidevahelised olümpiamängud.[3]
- 1917 – Tallinna linnavolikogu valimistel said võidu bolševikud, kelle esindaja Jaan Anvelt valiti linnavolikogu juhatajaks ja Voldemar Vöölmann linnapeaks.
- 1938 – Vabariigi Valitsus võttis Kaali järve looduskaitse alla.
- 1944 – Paldiskisse saabusid soomepoisid (Soome 200. jalaväerügement), et jätkata võitlust kodumaa pinnal. Saabunud väeosa allutati kohe Saksa ohvitseridele ja lahutati osadeks: I pataljon saadeti Tartu alla, II pataljon Kehra õppelaagrisse.
- 1965 – asutati Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, peanäitejuhiks sai Voldemar Panso.
- 1994 – Eesti naiste jalgpallikoondis pidas Kaunases oma esimese maavõistlusmängu. Leedu naiskonnale jäädi alla 0:3.[4]
- 1991 – augustiputš: Tallinnas maandusid dessantväelased, Eesti teedele ilmusid sõjaväekolonnid, punalaevastik blokeeris Tallinna sadama merelt. EV Ülemnõukogu, valitsuse, Eesti Komitee, Rahvarinde ja Ametiühingute Kesknõukogu avaldustes mõisteti riigipöördekatse hukka, toetati Venemaa demokraatiat ja kutsuti eestlasi üksmeelsele tegevusele.
Maailmas
- 1768 – Peterburis pandi alus Iisaku peakirikule.
- 1839 – Louis Daguerre esitles fotografeerimistehnikat, mis tema järgi sai nimeks dagerrotüüpia.
- 1848 – New York Herald teatas kullaleidudest Californias, vallandades sellega California kullapalaviku.
- 1919 – Afganistan sai Suurbritanniast sõltumatuks.
- 1927 – Venemaa kirikupea metropoliit Sergius I tunnistas Vene Õigeusu Kiriku lojaalsust nõukogude võimule.
- 1936 – suur terror: algas Moskva protsessidest esimene: väidetava Trotski-Zinovjevi terrori keskuse vastu.
- 1939 – sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vaheline kaubandusleping, mis kindlustas Saksamaa võimekuse pidada sõda.
- 1945 – Augustirevolutsioon Vietnamis: Viet-minh Hồ Chí Minhi juhtimisel hõivas Hanoi.
- 1960 – Sputnik 5 viis orbiidile kaks koera (Belka ja Strelka), lisaks 40 hiirt ja kaks rotti. Tegemist oli esimeste elusorganismidega, kes kosmosest ka elusana Maale naasevad.
- 1991 – algas Augustiputš Nõukogude Liidus: televisioonis ja raadios loeti ette Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee pöördumine.
- 1995 – Sarajevo lähedal hukkus USA eriesindaja endises Jugoslaavias, endine USA
More suursaadik Eestis Robert Frasure. Eesti president Lennart Meri andis talle postuumselt Maarjamaa Risti I klassi ordeni.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 19. augustil
- 1883 – Coco Chanel, prantsuse moelooja
- 1936 – Merike Rõtova, eesti maletaja ja maleajakirjanik
- 1936 – Lembit Saarnits, eesti õigusteadlane
- 1937 – Aleksandr Vampilov, vene kirjanik
- 1940 – Johnny Nash, ameerika muusik
- 1942 – Elmar-Johannes Truu, Eesti poliitik
- 1946 – Leo Karpin, eesti meelelahutussaadete režissöör
- 1950 – Sirje Runge, eesti maalikunstnik ja disainer
- 1950 – Tarmo Mänd, Eesti poliitik
- 1951 – John Deacon, Queeni basskitarrist
- 1958 – Ülle Kruus, eesti kunstiajaloolane
- 1963 – Pille-Riin Purje, eesti teatrikriitik
- 1964 – Valeria Ränik, eesti kirjanik
- 1979 – Ivan Geško, ukraina kergejõustiklane
- 1982 – Ele Millistfer, eesti laulja
- 1986 – Christina Perri, USA
More laulja
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 19. augustil
- 14 – Augustus
- 1493 – Friedrich III, Saksa-Rooma keiser
- 1662 – Blaise Pascal, prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof
- 1819 – James Watt, šoti insener
- 1936 – Federico García Lorca, hispaania
More näitekirjanik ja luuletaja - 1941 – Anton Teetsov, eesti pangandustegelane
- 1982 – Ago Neo, eesti maadleja
- 1990 – Olavi Alakulppi, Soome ja USA
More murdmaasuusataja - 1994 – Linus Pauling, USA
More biokeemik - 2012 – Tony Scott, Suurbritannia filmilavastaja ja produtsent
- 2013 – Olev Subbi, eesti kunstnik
- 2015 – Aleksander Heintalu (Vigala Sass
Aleksander Heintalu (23. veebruarini 1974 Aleksander Rassadkin, tuntud ka kui Vigala Sass; 31. mai 1941 Tartu – 19. august 2015 Saaremaa) oli eesti ravitseja ja publitsist, põllumajandusteaduste doktor. More), eesti ravitseja
Pühad
- Paasapäev
- Rahvusvaheline humanitaarabi päev
- Afganistani iseseisvuspäev (1919, vaata artiklit Rawalpindi rahu)
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 122
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 171
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ ESBL: Päev spordiajaloos, vaadatud 18. august 2016
