Jaan Anvelt

 See artikkel räägib kommunistlikust revolutsionäärist ja kirjanikust; tema poja kohta vaata artiklit Jaan Anvelt noorem

Noorus ja haridustee

Jaan Anvelt sündis talupoja perekonnas, lõpetas kihelkonnakooli ja 1905. aastal Tartu õpetajate seminari. Aastatel 1905–1907 töötas Toilas kooliõpetajana. Alates 1907. aastast õppis Anvelt Peterburi ülikoolis õigusteaduskonnas, kus astus ka VSDTP liikmeks. 1911. aastal heideti ta revolutsioonilise tegevuse pärast arreteerituna ülikoolist välja. Ta lõpetas ülikooli 1912. aastal eksternina ja töötas samast aastast Narvas advokaadiabina.

Revolutsiooniline tegevus

Toilas töötades võttis Anvelt osa revolutsioonilisest tegevusest. Ta astus 1907 VSDTP-sse ja pärast Peterburi ülikooli astumist sai temast VSDTP koosseisu kuuluva Eestimaa kubermangu VSDTP allorganisatsiooni üks juhte. 1911. aastal ta arreteeriti ja saadeti Tallinna, kus jätkas pärast vabanemist parteitööd. Ülikooli lõpetamise järel asus ta 1912. aastal elama Narva. Seal asutas ta koos Johannes Käsperti ja Villem Bukiga ajalehe Kiir ning oli väljaande tegelik toimetaja. Esimese maailmasõja ajal tegi Anvelt Narvas põrandaalust parteitööd.

1917. aasta revolutsiooniperiood

1917. aastal oli Jaan Anvelt Narva Ajutise Revolutsioonikomitee esimees ning 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni järel valiti ta Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu esimeheks. 1917. aasta märtsis määrati Jaan Anvelt ajalehe Kiir vastutavaks toimetajaks ja temast sai üks Eestimaa bolševike juhte.

3.–24. juunini 1917 Petrogradis toimunud esimesel Ülevenemaalisel nõukogude kongressil valiti Jaan Anvelt Ülevenemaalise Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogude Täitevkomitee liikmeks.

5. juunil 1917 osales Anvelt VSDTP saadikuna Ajutise Maanõukogu valimistel ning temast sai Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige. 14. juulist 1917. aastal kuni tema väljaheitmiseni 5. veebruaril 1919 oli ta Ajutise Maanõukogu liige.

5.–9. augustini 1917 toimunud Eesti Nõukogude I Kongressil valiti Jaan Anvelt Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimeheks. Anvelt võttis aktiivselt osa Oktoobrirevolutsioonist Eestis, ta oli VSDT(b)P Tallinna komitee ja Põhja-Balti komitee liige.

25.–28. oktoobrini 1917 toimunud Eesti Nõukogude II Kongressil valiti Anvelt taas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimeheks ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee liikmeks.

1918. aasta, Saksa okupatsioon ja emigratsioon Venemaal

Saksa vägede pealetungi ja okupatsiooni eest evakueerus Jaan Anvelt 24. veebruaril 1918 koos Balti laevastiku laevadega Jääretke käigus üle Soome lahe Helsingisse ja sealt Petrogradi. Ta töötas 1918. aasta veebruarist kuni aprillini Nõukogude Venemaa Loode oblasti sõjakomissarina.

Alates 1918. aasta aprillist tegutses ta Nõukogude Venemaa Petrogradi Töökommuuni (Петроградская трудовая коммуна) esimehena, olles 1918. aasta aprillist kuni novembrini ühtlasi ka Põhja Oblasti Kommuunide Liidu Petrogradi Rahvusasjade Komissariaadi rahvakomissar[2].

1918. aasta septembris lõpetas ta 2. Petrogradi kommunistliku koosseisu suurtükiväe kursused, ning teenis pärast seda Nõukogude Venemaa Punaarmees Vene kodusõjas Idarindel.

Jaan Anvelt osales 1918. aasta 19. mail Petrogradis Nõukogude Venemaale evakueerunud eesti bolševike organiseeritud VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee asutamisel, ning ta valiti tagaselja selle juhiks.

1918. aasta Eesti Töörahva Kommuun

29. novembril 1918 vallutas Punaarmee Narva ning seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun. Jaan Anvelt tegutses juhtorgani – Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimehe ja sõjandusosakonna juhatajana[3] 1918. aasta novembrist kuni 1919. aastani. Tema tegevuse lõpetas Vabadussõda, mille käigus ETK ja Nõukogude Punaarmee väed Eestist välja aeti.

Pärast taganemist Eestist Nõukogude Venemaale ja ETK laialisaatmist, oli Jaan Anvelt 1919. aasta 15. novembrist kuni 19. detsembrini sõjakomissar Punaarmee, 7. armee, 2. Valgevene M. Frunze nimelises diviisis[4] ja seejärel 1920. aasta veebruarist kuni 1921. aasta veebruarini Petrogradi kindlustatud rajooni ülem.

1920. aastate illegaalne tegevus

Pärast Vabadussõja lõppu likvideeriti Nõukogude Venemaal ametlikult ÜK(b)P Eesti sektsioonide tegevus ning asutati 1920. aastal Eestis korraldatud illegaalsel kongressil Eestimaa Kommunistlik Partei. Sellel samal kongressil valiti illegaalse EKP Keskkomitee liikmeks ka Nõukogude Venemaal viibinud Jaan Anvelt.

Viibides aastatel 1921–1925 Eesti Vabariigis, osales Anvelt illegaalses kommunistlikus tegevuses. Ta oli üks 1. detsembri mässu organisaatoritest, mille käigus tappis Balti jaama kordniku Mihkel Nuti. Hiljem mõrvas ta veel Telliskivi tänaval tööle mineva kaptenmajor Karl Sterni[5].

1933. aastal viibis Anvelt Postimehe teatel jälle salaja Eestis, revideerides ja julgustades põrandaaluseid organisatsioone Narvas, Tallinnas ja Tartus. Tal olevat olnud kaasas kergekuulipilduja.[6]

Esindusorganites

Tegevus ja surm Nõukogude Liidus

Jaan Anvelt 1930. aastatel

Aastatel 1926–1929 oli Jaan Anvelt Žukovski nim Punaarmee Lennuväeakadeemia (Военно-воздушная академия имени Жуковского) komissar; aastatel 1929–1935 Tsiviillennunduse Peavalitsuse ülema asetäitja[8][9] ja ülem.

Anvelt arreteeriti 1937. aastal, süüdistatuna Läti luure kasuks töötamises.[10] 11. detsembril 1937 peksis[küsitav] NSV Liidus NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi uurija Aleksandr Langfang[11] ta ülekuulamisel surnuks[12]. Jaan Anvelt rehabiliteeriti 1956. aastal.

Mälestuse jäädvustamine

Jaan Anvelti auks sai nime tänav Narvas, mis 29. septembril 1995 nimetati ümber Paul Kerese tänavaks. Tallinnas kandsid Reimani ja Kivisilla tänav enne 29. oktoobrit 1991 Anvelti nime. Põltsamaal nimetati Jaama tänav Eesti NSV ajal Anvelti tänavaks.

Tartu Pedagoogikakooli Narva filiaal kandis Eesti NSV perioodil Anvelti nime ja Tallinnas, Vabaduse puiestee 130, tegutses aastatel 1957–1968 Jaan Anveldi nimeline Tallinna I Internaatkool[13], Toilas aga J. Anveldi nim. Toila 8-klassiline Kool. Toilas tegutses 1965. aastal valminud J. Anveldi nim Toila Turbakombinaat.

Jõhvis avati 1945. aastal Jaan Anvelti mälestuskivi. 1962. aastal püstitati Tallinna Jaan Anvelti mälestussammas. Toilas asusid Anvelti mälestustahvel ja mälestusmärk.

Isiklikku

Aastatel 1909–1910 oli Jaan Anvelt abielus sotsiaaldemokraatliku poliitiku Alma Ostraga. 1912. aastal oli ta abielus Peterburis õppinud J. Vassiljevaga[14]. Tema kolmas abikaasa oli Alise Stein-Anvelt, sellest abielust sündisid tütar Kima[15] ja poeg Jaan[16]. Peres oli kombeks panna vanimale pojale nimeks Jaan.

Andres Anvelt on tema lapselaps.

Looming

Teosed

  • Räästaalused (Eessaare Aadu. Tallinn : Mõte, 1916)
  • Alasti (Eessaare Aadu. Tallinn : Mõte, 1917)
  • Kes on sotsialdemokraadid-enamlased? (K. Maatamees. [Tallinn] : VSDTP Eestimaa Komitee, 1917)
  • Kes on sotsialdemokraadid-enamlased? (K. Maatamees. 2. ed. Tallinn : VSDTP Eestimaa Komitee, 1917)
  • Maa rahwa kätte (K. Maatamees. Tallinn : Mõte, 1917)
  • Maa rahwa kätte (K. Maatamees. 2. ed. Tallinnas : Mõte, 1917)
  • Töörahwa wõimuwalitsuse kindlustamisest (Jaan Anwelt. Peterburis : Kom. partei Eesti Keskk. Wenemaa büroo, 1919. Töörahva kirjandus; nr 15)
  • Linnupriid: romaan (lõpetamata, käsikiri aastatest 1922–1923; Eessaare Aadu, Walitud teosed. II. Leningrad : Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, Leningrad : Sovetski Petšatnik, 1935; 4. trükk. Tallinn: Eesti Raamat, 1984)
  • Maha kommunistid! Elagu sotsiaaldemokraadid! : töörahwa sõpradest ja waenlastest. (Tallinn : J. Linzmann, 1924. Töörahva raamatukogu; nr 1)
  • 1905. aasta Eestis : Kirjeldused. Mälestused. Dokumendid (EKP KK ajalookomisjon; [eessõna: H. Pöögelmann]. Leningrad : Külvaja, 1926)
  • Sotsialistlise ühiskonna ehitamine Nõukogude Liidus : (Ü.K.(e)P. konwerentsi puhul) (J. Anwelt ja O. Rästas. Moskwas : Nõukogude Sotsialistliste Vabariikide Liidu Rahvaste Keskkirjastus, 1927)
  • «Meie lahkuminekud», ehk, EKP «wastasrinna» ajaloolised unenäod (J. Anwelt. Leeningraad : Külvaja, 1928)
  • Lenini partei ja trotskistid (Jaan Anwelt. Leningrad : Külvaja, 1929)
  • Parempoolne kallak Üleliidulises Kommunistlises (enamlaste) Parteis (J. Anwelt. Leningrad : Külvaja, 1929)
  • Jutustusi (Eessaare Aadu; [koostaja E. Sõgel; illustraator A. Kütt; järelsõna: E. Päll]. Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1957)
  • Oktoobrirevolutsioon Eestis (Jaan Anvelt. Tallinn : Eesti Raamat, 1967)
  • Valitud jutustusi (Eessaare Aadu. Tallinn : Eesti Raamat, 1971)
  • Valitud teosed. 1. [köide], 1905–1917 (Jaan Anvelt ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [koostaja Karl Tammistu]. Tallinn : Eesti Raamat, 1982)
  • Valitud teosed. 2., 1917–1921 (Jaan Anvelt ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [toimetuse kolleegium: Karl Tammistu (koostaja) jne.]. Tallinn : Eesti Raamat, 1983)
  • Valitud teosed. 3., 1921–1925 (Jaan Anvelt; [koostaja K. Tammistu] ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal. Tallinn : Eesti Raamat, 1986)
  • Valitud teosed. 4., 1925–1928 (Jaan Anvelt; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [koostaja K. Tammistu]. Tallinn : Eesti Raamat, 1987)

Richard Kullerkupu novell

1921. aastal Eessaare Aadu nime all Tallinnas ilmunud novelli "Võitlevad lohed" tegelik autor on Richard Kullerkupp.

Anveldi loomingu ainetel

Anveldi romaani "Linnupriid" ainetel on tehtud film "Lindpriid" (1970), mille režissöör ja stsenarist on Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar.

Tunnustus

Viited

  1. ↑ Nigol Andresen, Eessaare Aadu vastuvõtt omaaegses arvustuses. Keel ja Kirjandus, 1959, nr 11, lk 647-653
  2. ↑ "Национально-культурные общества Санкт-Петербурга: история и современность ( ХVIII - XXIвв.)". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. september 2009. Vaadatud 24. veebruaril 2010.
  3. ↑ Сталин И.В. Письмо Я.Я. Анвельту Сталин И.В. Cочинения. – Т. 17. – Тверь: Научно-издательская компания "Северная корона", 2004. С. 73.
  4. ↑ Военкомы: 2.Белорусской им М.В.Фрунзе стрелковая дивизия
  5. ↑ Verine esmaspäev
  6. ↑ J. Anvelt käis salaja Eestis., Postimees, 7. veebruar 1933, lk 1.
  7. ↑ "Анвельт Ян Янович". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2011. Vaadatud 8. detsembril 2008.
  8. ↑ Шушаков Олег Александрович. Доронин Иван Васильевич
  9. ↑ ЦКБ-6, www.airwar.ru/
  10. ↑ Jaak Valge, Punased I, e-raamat, täiendatud väljaanne, 2015, ISBN 9789949380633
  11. ↑ "Eвгения Альбац. Мина замедленного действия". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2018. Vaadatud 24. veebruaril 2010.
  12. ↑ Villu Jürjo, Eesti Töörahwa Kommuna terror Narvas, 29.11.1918 – 18.01.1919, Kultuur ja Elu, 2008/1
  13. ↑ Jaan Anveldi nimeline Tallinna I Internaatkool, 1957-1968, Tallinn 2015
  14. ↑ Jaan Anvelt. Valitud teosed. Esimene köide 1905–1917. Tallinn, Eesti Raamat 1982, lk 17
  15. ↑ Документы прошлого, Из почты советских руководителей 1939 г.
  16. ↑ Oleg Kašin. Мирная жизнь Андреса Анвельта (Andres Anveldi rahulik elu) // Lenta.ru (vene keeles)

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Anvelt

Jaan Anvelt

Jaan Anvelt
Anvelt in 1925
Chairman of the Commune of the Working People of Estonia
In office
November 29, 1918 – June 5, 1919
Preceded byposition established
Succeeded byposition abolished
Personal details
Born(1884-04-18)April 18, 1884
Oorgu, Russian Empire
DiedDecember 11, 1937(1937-12-11) (aged 53)
Moscow, Soviet Union
PartyCommunist Party of Estonia (1920–)
All-Union Communist Party (Bolsheviks) (1912–)
Russian Social Democratic Labour Party (–1912)
Spouse(s)Alise Stein-Anvelt
J. Vassiljeva
Alma Ostra (1909–1910)
RelativesAndres Anvelt (grandson)
Alma materSaint Petersburg State University
Military Service
Allegiance Russian SFSR
BranchRed Army
ConflictsRussian Civil War
Estonian War of Independence

Jaan Anvelt (also known by the pseudonyms Eessaare Aadu, Jaan Holm, Jaan Hulmu, Kaarel Maatamees, Onkel Kaak; in Russian Ян Анвельт or Н. Альтъ; 18 April 1884 – 11 December 1937), was an Estonian Bolshevik revolutionary and writer. He served the Russian SFSR, was a leader of the Communist Party of Estonia, the first premier of the Soviet Executive Committee of Estonia, and the chairman of the Council of the Commune of the Working People of Estonia (Estonian: Eesti Töörahva Kommuun). Imprisoned during Joseph Stalin's Great Purge in 1937, he died from the injuries sustained during a beating by Aleksandr Langfang while in NKVD custody.[1][2][3]

Early life

Anvelt was born to a peasant family in Oorgu, Võisiku Parish (now Viljandi Parish), Kreis Fellin, Governorate of Livonia. He studied to become a schoolteacher, beginning in Dorpat (now Tartu), and then in St. Petersburg, where he joined the Russian Social Democratic Labour Party's Bolshevik faction. He was employed as a schoolteacher from 1905 to 1907, concurrently being involved in revolutionary activity. From 1907 to 1912, Anvelt studied part-time as a student of jurisprudence at St. Petersburg University.[4]

October Revolution

Main article: October Revolution

On November 5, 1917 (by the current Gregorian calendar – October 23 by the Julian calendar still in use in Russia at the time), Bolshevik leader Jaan Anvelt led his leftist revolutionaries to the revolution in Tallinn, the capital of Estonia, and took political power.

Post-Revolution

After the defeat of the revolutionaries in the Baltics, Anvelt went underground, remaining active as a revolutionary, emerging as one of the leaders of the 1924 Estonian coup d'état attempt. In 1925, Anvelt arrived in the USSR, in 1926–29 working as a political commissar of the Zhukovsky Air Force Engineering Academy. From 1929 to 1935 he worked in top positions of the civilian air fleet's main administration. During the period from 1935 to 1937 Anvelt served as a member and an executive secretary of a department within the Comintern.

Anvelt was arrested in 1937. Interrogated in custody, he died from the injuries inflicted by the interrogator Aleksandr Langfang on 11 December 1937, and was denounced as an enemy of the people afterwards.

In 1956, during the thaw of Nikita Khrushchev distanced himself from, Anvelt was rehabilitated. In 1957, Aleksandr Langfang was arrested for human rights abuses. In 1958, he was sentenced to 15 years in prison for torture and falsifying evidence. Langfang served his entire sentence, and was released from prison in 1973.[5]

Personal life

Jaan Anvelt was married to Social Democratic politician Alma Ostra from 1909 to 1910. In 1912 he had married a Russian woman, J. Vassiljeva in St. Petersburg. His third wife was Alise Stein-Anvelt, with whom he had two children, a daughter Kima and son Jaan.[6]

His grandson Andres Anvelt became the Estonian Interior Minister for the Social Democratic Party in 2016.

Bibliography

  • Räästaalused (Eessaare Aadu. – Tallinn : Mõte, 1916)
  • Alasti (Eessaare Aadu. – Tallinn : Mõte, 1917)
  • Kes on sotsialdemokraadid-enamlased? (K. Maatamees. - [Tallinn] : VSDTP Eestimaa Komitee, 1917)
  • Kes on sotsialdemokraadid-enamlased? (K. Maatamees. - 2. ed. - Tallinn : VSDTP Eestimaa Komitee, 1917)
  • Maa rahwa kätte (K. Maatamees. – Tallinn : Mõte, 1917)
  • Maa rahwa kätte (K. Maatamees. – 2. ed. – Tallinn : Mõte, 1917)
  • Metsa serwal (Eessaare Aadu. – Petrograd : 1919)
  • Töörahwa wõimuwalitsuse kindlustamisest (Jaan Anwelt. – Peterburis : Kom.partei Eesti Keskk. Wenemaa büroo, 1919 – Töörahva kirjandus; nr. 15)
  • Maha kommunistid! Elagu sotsiaaldemokraadid! : töörahwa sõpradest ja waenlastest. - Tallinn : J. Linzmann, 1924. – Töörahva raamatukogu; nr. 1
  • 1905. aasta Eestis : Kirjeldused. Mälestused. Dokumendid (EKP KK ajalookomisjon; [foreword: H. Pöögelmann]. – Leningrad : Külvaja, 1926)
  • Sotsialistlise ühiskonna ehitamine Nõukogude Liidus : (Ü.K.(e)P. konwerentsi puhul) (J. Anwelt ja O. Rästas. – Moskwas : Nõukogude Sotsialistliste Vabariikide Liidu Rahvaste Keskkirjastus, 1927)
  • "Meie lahkuminekud", ehk, EKP "wastasrinna" ajaloolised unenäod (J. Anwelt. – Leeningraad : Külvaja, 1928)
  • Lenini partei ja trotskistid (Jaan Anwelt. – Leningrad : Külvaja, 1929)
  • Parempoolne kallak Üleliidulises Kommunistlises (enamlaste) Parteis (J. Anwelt. – Leningrad : Külvaja, 1929)
  • Jutustusi (Eessaare Aadu; [compiled by E. Sõgel; illustrated by A. Kütt; epilogue: E. Päll]. – Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1957)
  • Oktoobrirevolutsioon Eestis (Jaan Anvelt. – Tallinn : Eesti Raamat, 1967)
  • Valitud jutustusi (Eessaare Aadu. – Tallinn : Eesti Raamat, 1971)
  • Valitud teosed. 1. [volume.], 1905 - 1917 (Jaan Anvelt; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [compiled by Karl Tammistu]. – Tallinn : Eesti Raamat, 1982)
  • Valitud teosed. 2., 1917–1921 (Jaan Anvelt; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [toimetuse kolleegium: Karl Tammistu (compiler).. etc.]. - Tallinn : Eesti Raamat, 1983)
  • Linnupriid (Eessaare Aadu. – Tallinn : Eesti Raamat, 1984)
  • Valitud teosed. 3., 1921 – 1925 (Jaan Anvelt; [compiled by K. Tammistu]; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal. - Tallinn : Eesti Raamat, 1986)
  • Valitud teosed. 4. [volume.] 1925-1928 (Jaan Anvelt; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [compiled by K. Tammistu]. - Tallinn : Eesti Raamat, 1987)

Books about Jaan Anvelt

  • Fred Peterson, Jaan Anwelt : terroristide juht. nr. 1 (Tartu : Argus, 1925)
  • Richard Majak, Jaan Anvelt : [elu ja tegevus] : abiks lektorile (Tallinn : Eesti NSV ühing "Teadus", 1964. - Eesti NSV ühing "Teadus"; 1964, nr. 28)
  • Mälestusi ja dokumente J. Anveldist (EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut – NLKP Keskkomitee Marksismi-Leninismi Instituudi filiaal; [compilator R. Majak]. – Tallinn : Eesti Raamat, 1965)
  • Holger Pukk, Kirjad Liisale ([illustrated by Illimar Paul]. – Tallinn : Eesti Raamat, 1983)
  • Alise Stein-Anvelt, Valguses ja varjus : unustamatuid inimesi ja sündmusi : [mälestusi V. Kingissepast ja J. Anveldist] (Tallinn : Eesti Raamat, 1988. - ISBN 5-450-00015-4)

See also

References

  1. ^ "Eesti biograafiline andmebaas ISIK: ANVELT, JAAN". Archived from the original on 2022-02-24. Retrieved 2009-03-19.
  2. ^ "Il sito della rivoluzione d'Ottobre: Jaan Anwelt". Archived from the original on 2016-10-17. Retrieved 2009-03-19.
  3. ^ "Estonica.org – Anvelt, Jaan". www.estonica.org. Archived from the original on 2020-01-21. Retrieved 2019-01-05.
  4. ^ "Estonica.org – Anvelt, Jaan". www.estonica.org. Archived from the original on 2020-01-21. Retrieved 2019-01-05.
  5. ^ "Estonica.org – Anvelt, Jaan". www.estonica.org. Archived from the original on 2020-01-21. Retrieved 2019-01-05.
  6. ^ "Документы прошлого". SvobodaNews.ru (in Russian). 18 January 2002. Retrieved 30 December 2021.

Further reading

allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Jaan_Anvelt