Läänemere rannikule eksinud küürvaal on hetkel kadunud. «Teda pole eile õhtust saadik nähtud,» kinnitas veepolitsei pressiesindaja teisipäeva hommikul. Päästemeeskonnad valmistavad ette paati, et hommiku saabudes alustada looma otsinguid ning selgitada välja, kas ta on leidnud tee avamerele või taas kuhugi kinni jäänud. Viimati märgati vaala esmaspäeval kella 22 paiku Wismari sadama lähedal, kust ta veepolitsei andmetel suundus avamere poole.

Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa keskkonnaminister Till Backhaus väljendas esmaspäeva õhtul lootust, et operatsioon õnnestub. «Rahu, mille me vaalale andsime, tasus end ära. Ta kogus piisavalt jõudu, et reageerida meie paadi julgustamisele ja ujuma hakata,» sõnas minister. Kuigi vaal võttis algul vale suuna Wismari sadama poole, kinnitas veepolitsei hiljem, et loom liikus siiski avamere suunas.

Päästjad ja teadlased ühendasid jõud

«Vaal võitleb, kuid ta on nõrk,» lisas Backhaus, rõhutades, et nüüd peab loom ise hakkama saama. Päästeoperatsioonis kasutati rahvusvaheliste ekspertide soovitust. Saksa Meremuuseumi teadusdirektor Burkard Baschek selgitas: «Pidasime nõu ekspertidega üle maailma, kes soovitasid meil vaala müra abil aktiveerida. Ootasime selleks õiget hetke.»

Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace esindaja Sandra Schöttner nimetas aktsiooni heaks esimeseks sammuks, kuigi tõdes, et vaala teekond vabadusse on veel pikk.

Juba esmaspäeva pärastlõunal üritasid teadlased, keskkonnakaitsjad ja minister Backhaus paadi abil loomaga kontakti saavutada. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul reageeris vaal paadi lähenemisele ja tundus varasemast elavam.

Vaala tervislik seisund teeb muret

Ekspertide meeskond, kes hindas eelmisel nädalal iga päev Niendorfi lähedal liivamadalikul kinni olnud vaala seisundit, leidis esmaspäeval, et tema tervis on mõnevõrra paranenud.

Siiski valmistavad mitmed asjaolud endiselt muret:

• Nöör suus: Vaala suus on endiselt kinni nöörijupp. Kuigi Niendorfis õnnestus seda lühendada, ei saanud järelejäänud osa eemaldada, kuna vaal ei avanud suud piisavalt, selgitas Stefanie Groß Büsumi maismaa- ja vee-elustiku uurimise instituudist (ITAW).
• Nahk on halvas seisukorras: Läänemere madal soolsus kahjustab küürvaala nahka. Lisaks maanduvad tema seljale pidevalt merelinnud ja nokivad haavandeid.
• Toitumine: Vähem muret teeb looma toitumisseisund, mis on Stefanie Großi sõnul hea. Küürvaalad suudavad toiduta vastu pidada nädalaid.

Eutanaasia välistati, kuid kriisiplaan on olemas

Avalikkuses on arutatud ka võimalust vaal kannatustest eutanaasia abil vabastada. Ekspertide sõnul pole see aga lahendus. «Puudub usaldusväärne meetod, mis vabastaks nii suure looma kannatustest kiiresti ja valutult,» ütles Groß. Minister Backhaus välistas selle variandi juba pühapäevasel pressikonverentsil. Samas kinnitas ta, et ametivõimud on läbi töötanud stsenaariumi, kuidas vaala surnukeha kaldale toimetada, kui loom peaks hukkuma.

Päästeoperatsiooni on saatnud ka avalik kriitika. Minister Backhaus pidi kommenteerima süüdistusi, justkui oleks osa abistajaid, sealhulgas tuntud merebioloog ja juutuuber Robert Marc Lehmann, päästetöödest eemale tõrjutud. Minister kinnitas, et teeb koostööd kõigi osapooltega. Lehmann on saanud sotsiaalmeedias laialdast toetust ning paljud tema jälgijad nõuavad tema kaasamist operatsiooni.