“Esialgsed teated näitavad energiainfrastruktuuri rajatiste märkimisväärset kahju. Hädaabi- ja operatiivteenistused selgitavad välja kahju ulatust,” kirjutas Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov pühapäeva õhtul sotsiaalmeedias.
Gladkov teatas ka videopöördumises, et rünnakute tõttu ei saa need hooned, mis on ühendatud linna tsentraalse küttesüsteemiga kuni kütteperioodi lõpuni sooja vett.
As a result of Putin’s war, Belgorod (Russia) will be without heating and hot water until at least the end of the heating season, i.e., until the end of April – Governor Gladkov.
The filthy Russian terrorists are getting some of the suffering they’ve inflicted on Ukrainians for… pic.twitter.com/W4LonOomKc
— Jürgen Nauditt (@jurgen_nauditt) February 14, 2026
Ukraina relvajõudude rünnakute tõttu tekkinud elektri- ja soojusvarustuse probleemidest teatas pühapäeva õhtul ka Brjanski oblasti kuberner Aleksandr Bogomaz. Viis omavalitsust ja osa Brjanski linnast on ilma kütte ja elektrita ning nendes käivitatakse varutoiteallikaid, teatas kuberner.
Bogomazi sõnul oli oblast olnud pühapäeva varahommikust saadik pideva droonirünnaku all ning tema väitel tehti seal kahjutuks 120 drooni.
Venemaa kaitseministeerium teatas varem, et Moskva aja järgi kella 9.00 ja 13.00 vahel tehti Brjanski, Kaluuga ja Tuula oblastis ning Moskva lähedal 102 Ukraina drooni.
Zelenski: meil üks Budapesti memorandum juba oli!
Ukraina kodanikud tahavad näha, millised julgeolekugarantiid nad täpselt saavad, sest 1994. aastal USA, Ühendkuningriigi ja Venemaa allkirjastatud Budapesti memorandum ei päästnud Venemaa sissetungist, ütles pühapäeval president Volodõmõr Zelenski väljaandele Politico.
Zelenski meenutas, et Ukraina loobus selle dokumendiga tema territooriumil asunud tuumarelvadest ja lennukitest vastutasuks julgeolekutagatiste eest, kuid kui Venemaa teda ründas, ei tulnud keegi riigi iseseisvust tagama.
“Nad (Ukraina inimesed – toim.) ei usalda kedagi, sest meil juba oli Budapesti memorandum. Me andsime ära tuumarelvad, muud relvad, palju lennukeid, kümneid lennukeid. Jah, andsime need ära ja saime julgeolekugarantiid, et meie suveräänsus jääb meile. Et meil on iseseisvus. Lõppude lõpuks aga pole meil neid relvi ja meil pole julgeolekugarantiisid, sest Venemaa tungis sisse ja keegi ei rünnanud Venemaad vastuseks. Keegi ei päästnud meie iseseisvust,” tõdes Ukraina president.
Riigipea avaldas samuti arvamust, et igasugused julgeolekugarantiid tuleb allkirjastada enne rahulepingu sõlmimist. Zelenski sõnul pakuvad Ameerika Ühendriigid praegu territooriumide vahetamist ja alles seejärel julgeolekutagatisi.
“Meie Ameerika sõbrad on julgeolekugarantiid ette valmistanud, kuid tahavad enne seda territooriumide vahetamist või midagi sellist ja alles siis tulevad need julgeolekutagatised. Mina arvan, et esiteks on vaja julgeolekugarantiisid. Teiseks ei tähenda ka see, et me loobume oma territooriumidest, sest need on erinevad küsimused,” seletas Zelenski.
Zelenski teatas ühiste kaitseprojektide laiendamisest partneritega
Ukraina laiendab oma ühiseid kaitseprojekte rahvusvaheliste partneritega, teatas pühapäeval president Volodõmõr Zelenski.
“Tänan veel kord Saksamaad – meil on nüüd uus ründedroonide tootmisliin ja me jätkame nende jõupingutuste laiendamist. Ühine arendus, ühine tootmine, üleeuroopalised programmid ja finantsinstrumendid,” rääkis Zelenski oma õhtuses videopöördumises.
Ukraina riigipea rõhutas, et täna pole Euroopas ühtegi liidrit, kes ei räägiks vajadusest Euroopa oluliselt suurema sõltumatuse, palju suurema omajõududele tuginemise ja kogu Euroopa märksa suurema autonoomse jõu järele.
“See on praegu üks peamisi suundumusi. Pakume välja konkreetseid samme, konkreetseid projekte, mis muudavad Euroopa tugevamaks,” sõnas Zelenski.
Algatuse “Build with Ukraine” raames kuulutati detsembris välja Ukraina-Saksa kaitseettevõtte Quantum Frontline Industries asutamine.
Zelenski kinnitas pöördumises ühtlasi, et Ukraina delegatsioonil on järgmiseks nädalaks kavandatud kolmepoolseteks kohtumisteks vajalik arutelude raamistik juba olemas.
Uudistekanali Ukrinformi andmetel meenutas riigipea, et kooskõlastas juba laupäeval tegevused USA presidendi eriesindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga.
“Ukraina on alati konstruktiivne. Ameerika pool teab seda. Kuid ukrainlased peavad nägema reaalset edasiminekut julgeolekus, et tekiks tõeline usaldus. Usaldus nii diplomaatia ja ka võimalike tulemuste vastu. Üldiselt on just julgeolekuküsimus sõja lõpetamise võtmeks,” ütles Zelenski.
President rõhutas, et Ukraina vajab julgeolekutagatisi, mis on jätkuvalt peamine prioriteet.
Ukraina, Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vaheliste läbirääkimiste järgmine voor on kavandatud 17.–18. veebruariks ning see toimub Genfis.
Hodges: Ukraina sõda ei lõppe 2026. aastal
USA maavägede endine juhataja Euroopas kindral Ben Hodges avaldas pühapäeval arvamus, et sõda Ukrainas 2026. aastal tõenäoliselt läbi ei saa.
“Ei. Venelased ei ole sellest huvitatud,” vastas kindral küsimusele, kas ta usub sõja lõppu sel aastal. Hodges’i hinnangul nõustuvad venelased vaherahuga vaid siis, kui neid selleks sunnitakse.
“Kahjuks ei näe ma, et USA valitsus neile sellist survet avaldaks,” ütles Hodges.
Kindrali hinnangul ei austa venelased Euroopat piisavalt, et neid kuulda võtta. Hodgesi sõnul jätkab Venemaa võitlust Ukraina vastu seni, kuni Moskvale avaldatakse tugevat survet.
USA välisminister Marco Rubio ütles enne seda, et Venemaa sõda Ukraina vastu ei lõppe ühe osapoole traditsioonilise kaotusega. Minister lisas, et Moskva ei suuda samas samuti oma strateegilisi eesmärke saavutada.
Rubio kinnitas pühapäeval ühtlasi, et president Donald Trumpi administratsioon tervitab Euroopa vabanemist sõltuvusest USA võimust.
“Me ei palu Euroopal olla Ühendriikide vasall,” ütles Müncheni julgeolekukonverentsilt edasi Bratislavasse sõitnud Rubio. “Me tahame olla teie partner. Me tahame teha koostööd Euroopaga. Me tahame teha koostööd oma liitlastega,” toonitas Rubio.