“Kas me sellist Eestit tahtsimegi?” ei ole täna enam küsimus, vaid kurb konstanteering: rohepöörde-Eestis külmuvad inimesed 35. taasiseseisvusaastal oma riigis lihtsalt surnuks.
Me ei räägi isegi mitte sellest, et “inimtekkelise globaalse kliimasoojenemise” raames oleks inimesed sel talvel pidanud surema liigkuumusest tingitud hädadesse, mitte aga alajahtumise tagajärjel.
Me räägime sellest, kuidas riik on ära rikutud. Väidetavalt kümnekonna tuulearendusfirma advokaadiks olnud Kaja Kallas tõi kliimahüsteeria Eestisse ja nüüd oleme me NordPooli surmakägistuses; oma odav põlevkivienergeetika tehti kunstlikult kalliks ja vägistati; tegelikult kallis, kuid subsideeritav tuule- ja päikeseenergia kannab auga nime “juhuelekter” ning inimeste ja ettevõttete elektri- ja küttearved on meeletud.
Kuigi ka eliitrajoonide “kuldlusikaga suus” asukad ahhetavad suurte elektriarvete üle, on nemad olelusvõitlusest kaugel. Paljud lihtsad inimesed, vanurid, lastega pered, üksikvanemad aga võitlevad sõna otseses mõttes elu eest.
Õhtuleht kirjutab: “MÄRKA KÜLMETAVAID NAABREID! Enamik tänavusi külmaohvreid suri oma kodus” ehk “Käre pakane on tänavu nõudnud 11 inimelu. Haiglad ütlevad, et tõsine alajahtumine ei pruugi juhtuda ilmtingimata õues, ka kütmata ruumid kujutavad ohtu.”
Ja see toimub tänases taasiseseisvas Eestis? Mõnitusena kõlavad siin Jürgen Ligi ja Kaja Kallase sõnad vaeseks vingumisest, varasema odava elektri nautimisest ja maksutõusudega üha rohkem kätte jäävast rahast.
Ehk tõstetakse “pingviinide paraadil” klaasike ka külmal kliimarindel langenute mälestuseks…
Sotsiaalmeedias aga kirjutab Indrek Pähnapuu: “Nali naljaks… kujutate ette, et 21. sajand… ja inimesed külmuvad surnuks oma kodudes.
Tänavu juba 11 inimest ja keegi ei küsi, kuidas selline asi on võimalik. Mitte kedagi ei huvita, sest see on kõigest statistika.
Ja nüüd teeme 24. veebruaril näo, et lihtsalt nii fantastiline on kõik. Peame tohutult edumeelse kõne ja kõlistame pokaale ja sööme ööbikukeeli, samas kui meie armsal kodumaal inimesed surevad voodis magades külma kätte ära.
Täiesti utoopia, mis toimub… kas see ongi 30 aasta edulugu?
Õigus. Pole inimest… pole probleemi…”
