Esmaspäeval arutleti Riigikogus absoluutse vaesuse ja kõrgete elektrihindade üle, peaminister Kristen Michal ajas segast loba ja Mart Helme pidi teda taas õpetama.
Mart Helme: “Peab ütlema, et Kristen Michal on ilmselt käinud ja saanud Vene diplomaatia koolituse. Ja Vene diplomaatias on väga selgelt selline lähenemine, et kui teine pool paneb lauale teema, mida on väga ebameeldiv käsitleda, siis tuleb teemat muuta. Ja Kristen Michal tegi seda, ta muutis teemat. Inimeste vaesus muutus elektri hinna ümber väitlemiseks: kas meil on liiga palju midagi või liiga vähe midagi või mis meil seal lahti on selle kõigega. See kujunes selleks teemaks.
Suurepärane, härra Michal, suurepärane! Ainult et inimeste elu sellest kergemaks ei läinud. Teie demagoogilised arutelud teemal, et meil on liiga vähe odavat elektrienergiat – no ausalt öeldes mul on kodus väga armas kassikene. Ma kujutan ette, et kui ma lähen ja talle räägin, et kuulsin sellist asja, kullakene, et meil on liiga vähe odavat energiat, sellepärast et meil ei ole piisavalt tuulikuid ja päikeseparke, ja pole midagi teha, pead vahetevahel külmetama. Siis ta hakkab naerma selle peale. Ja ausalt öeldes me ka naerame.
Vaatasin praegu huvi pärast, millest koosneb meie n-ö elektriarve. Jumal hoidku, viimase paari aastaga on sinna ju lisandunud rida, rida, rida, rida juurde! Mida kõike on juurde keevitatud, mis elektri hinna tõstavad sõna otseses mõttes taevasse!
Ja võib ju öelda, et noh, talv on külm. Jumal hoidku, võib ju mõnitada mind, et mulle meeldib Nõukogude kord rohkem. Ei meeldinud Nõukogude kord rohkem! Mina elasin selle Nõukogude korra “viljastavates” tingimustes lihtsalt mõnevõrra kauem ja mul on võrdlusmoment erinevate segmentide osas palju-palju parem kui Kristen Michalil. Kristen Michal ei tea Nõukogude ajast tegelikult mitte midagi. Ta oli poisike sel ajal, kui see Nõukogude kord lõppes, ja see lõpp oli loomulikult äärmiselt katastrofaalne. Seda ei anna võrreldagi ühe või teise või kolmanda perioodiga, mis on järgnenud.
Aga ma tahan öelda: kulla Michal, see, kuhu teie olete Eesti viinud viimase nelja-viie aasta jooksul, on peaaegu sama katastrofaalne, kui oli Nõukogude korra lõpp-periood. See on peaaegu sama katastrofaalne! Elu on mõnevõrra edasi läinud. Niisugused toredad asjad on tulnud nagu mobiiltelefonid ja arvutid, aga see ei muuda ära seda olukorda, et meil on massiliselt vaeseid inimesi.
Ja kui Martin Helme luges enne ette ühe õnnetu inimese kaebe- ja ahastuskirja, siis ta jättis välja selle lõigu, kus see inimene ütleb: “Ma olen ammendanud kõik kohaliku omavalitsuse ja kõik muud institutsionaalsed võimalused, mis mul on abi saamiseks, ja sellest ei piisa! Sellest ei piisa automaksu tasumiseks, sellest ei piisa elektriarve tasumiseks, sellest ei piisa toidu laua peale toomiseks, sellest ei piisa minu laste eest hoolitsemiseks. Lihtsalt ei piisa! Mul on praktiliselt ainult üks valik: surra!”
Ja te ütlete selle peale, et rohkem tuuleparke. Kuulge, see on absurd ju! See on absurd, täielik absurd! Ja see näitab muide ka seda, et teil pole absoluutselt mitte mingit empaatiavõimet oma riigi kodanike suhtes. Ja see on sümptomaatiline!
Kui me kuuleme siin teie spetsialist Sutti, kes ei ole absoluutselt mingi spetsialist – me oleme ta pihuks ja põrmuks teinud, aga ega midagi ei ole teha. Kui hobusel on silmaklapid ja ta näeb ainult seda teed, mis tal ees on, siis ta lähebki seda teed mööda. Teie Sutt on samasugune, ajab samasugust jaburat juttu kallist põlevkivienergeetikast.
Põlevkivienergeetika ei ole kallis, ta on kalliks tehtud. Tuule- ja päikeseenergeetika ei ole odav, ta on subsiidiumidega odavamaks tehtud. Aga alternatiividega te ei tegele absoluutselt. Alternatiivid on sellised vee peale joonistatud ilusad peisaažid, et kohe tuleb gaasijaam. Ma mäletan kolmandat koosseisu Riigikogus – ma ei mäleta täpselt, mis aasta see oli –, kuidas needsamad Reformierakonna ministrid ja muud asjapulgad võitlesid selle gaasijaama vastu. Ei ole vaja gaasijaam! Pole vaja gaasijaama! Nüüd on gaasijaam. Ma mäletan, kuidas Kaja Kallas rääkis, et meil on haalamiskai ja kohe hakkab tulema gaasi. Haalamiskai on küll, aga gaasi ei ole.
Teate, teie fatamorgaanad ei lahenda inimeste olmelisi probleeme. Inimeste olmelised probleemid on üle pea kasvanud loomulikult nendel inimestel, kes elavad allpool vaesuse piiri, aga ammugi on nad üle pea kasvamas juba ka sellel, keda me oleme harjunud pidama keskklassiks. Meie keskklass on Reformierakonna suurepärasel juhtimisel jõudnud sisuliselt vaesumise viimasesse etappi.
Te räägite siin, et majandust on vaja parandada. No palun väga! Alles oli uudis, et Estonian Cell peatas kõrgete elektri hindade tõttu tootmise, aga sellest hoolimata oli elektriarve 500 000 eurot – oli vist niimoodi, et 500 000 eurot oli kallim vaatamata sellele, et nad ei tootnud. Ma võin praegu numbritega eksida, aga igatahes oli elektriarve nii või teisiti kallim vaatamata sellele, et tehas seisis. No kuulge, mis te siis räägite?
Meil oli äsja uudis selle kohta, kuidas üks meie põllumajandustootmise lipulaev E-piim on sisuliselt pankrotis, mingid hollandlased ostavad ära. Kus see teie majandus on ja kust need maksud tulevad? No mis on järgmised maksud? Järgmised maksud on kinnisvaramaks ja pärandimaks ja ma ei tea veel, igasuguseid makse on võimalik.
Ma kunagi tegin “Ajaloominutites” raadiosaate, kus ma rääkisin sellest, missugused maksud olid näiteks George’ide-aegsel, see oli siis Hannoveri dünastia aegsel Inglismaal. Seal olid tapeedimaks ja klaasimaks ja peeglimaks ja igasuguseid toredaid makse oli. Tutvuge ajaloos, missugused maksud on kõik võimalikud! Mis te ikka oma pead vaevate, teil fantaasiavõime on nagunii piiratud.
Ja lõpetuseks ma tahan juhtida istungi juhataja tähelepanu sellele, et kui ikkagi ka siin puldis esinevad koalitsiooni inimesed teevad inetuid märkusi saalis viibijate suhtes, nagu minu suhtes, et minule just nagu meeldis Nõukogude kord rohkem kui iseseisev Eesti, siis see on mulle solvav, see on mulle alandav, ja see on vale. Kutsuge palun korrale need inimesed, kes selliseid solvavaid märkusi teevad!”
