USA-s on tõstatunud arutelud selle üle, kas keelata riikliku julgeoleku kaalutlustel uute Hiina droonide import. Nii nagu Eestiski, domineerivad ka teisel pool Atlandi ookeani tsiviilkäibes eeskätt just Hiina päritolu droonid.
Kuigi see keeld oleks mõjutanud ka tsiviilsektorit, on USA üritanud Hiina droone keelustada juba 2017. aastast, mil armee käskis sõduritel küberturvalisusele viidates lõpetada Hiina päritolu DJI droonide kasutamine.
CNN kirjutas hiljuti, kuidas samal aastal hoiatas ka USA sisejulgeolekuministeerium, et Hiinas toodetud droonid võivad saata Hiinas asuvale tootjale tundlikku lennuteavet. 2020. aastal lisas USA kaubandusministeerium drooniettevõtte aga musta nimekirja, sest ettevõte on seotud nii inimõiguste rikkumisega kui ka uiguuride kõrgtehnoloogilise jälgimisega.
Kuigi ka Eesti välisluureamet on aastaraamatus hoiatanud, kuidas Hiina tehnoloogia muutub lääneriikidele ja Eestile üha suuremaks julgeolekuohuks, asub kaitseväe ja kaitseliidu ladudes endiselt omajagu Hiina päritolu DJI droone.
Kaitsevägi ja kaitseliit kasutavad neid droone eeskätt väljaõppeks ehk siis selleks, et teha inimestele selgeks droonide lennutamise algtõed. See tähendab, et kui näiteks ajateenijatele või teistele tutvustatakse droonide lennutamise maailma, siis saavad nad suure tõenäosusega esimest korda kätt proovida just DJI droonidega.
Kaitseliidu küberkaitseüksuse pealik Andres Hairk ütles, et kaitseliidus moodustavad väljaõppes kasutatavatest droonidest Hiina päritolu droonid praegu umbes kolmveerandi.
Hiina droonid, mida kaitsevaldkonnas kasutatakse, ei ole tegelikult midagi erilist ega uhket. Vastupidi – see on kõige tavalisem laiatarbekaup, mida saab hõlpsasti osta elektroonikapoestki.
“Me kutsume neid “lendavateks videokaamerateks”. Me kasutame neid näiteks selleks, et ülevalt filmida ja hiljem näidata võitlevatele üksustele, kuidas nende kaitsepositsioonid ülevalt välja nägid või kui hästi nad on moondamist teinud, kas nad on teinud õiged positsioonivalikud,” selgitas kaitseliidu küberkaitseüksuse pealik Andres Hairk.
Hiina droonidele on internetiühendus keelatud
Erinevalt nendes droonidest, mis on müügil elektroonikapoodides, on kaitseväes ja kaitseliidus kasutatavad droonid aga modifitseeritud.
Marek Mardo Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusest (RKIK) ütles, et droonid jõuavad kaitsesektorini läbi Eesti vahendaja Meridein, kes neid enne üleandmist modifitseerib. Otseseid lepinguid Hiina kaitsetööstusettevõtetega Eestil ei ole.
Protsessi käigus muudab Meridein tema sõnul nii tarkvara kui ka riistvara. Eesmärk on minimeerida julgeolekuriske ja tagada, et seadmed ei ühenduks internetiga ega edastaks andmeid.
“Seda saab ka iga inimene teha, kui ta selle drooni on poest ostnud – just selleks, et mis iganes logid või pildid seal drooni peal on, ei satuks kuhugi teise maa serverisse,” ütles Andres Hairk.
Teine meede, mis kaitseväes ja kaitseliidus julgeolekuohtu maandab on see, et droone lennutatakse vaid Eesti õhuruumis. Hairk ütles, et droone lennutatakse vaid seal, kus õhuruum on selleks konkreetselt broneeritud.
Seda, et julgeolekuoht oleks niiviisi täielikult välistatud, RKIK-i esindaja samas ei öelnud. “Sada protsenti ei saa kunagi midagi välistada. Me minimeerime seda julgeolekuriski ja jääme nendel teemadel konsulteerima nii Riigi Infosüsteemi Ameti kui ka Välisluureametiga,” rääkis Mardo.
Riigi Infosüsteemide Ametist öeldi lõppenud aasta lõpus, et nad jagavad USA muret Hiina droonide osas ning risk on reaalne. Samas märkis RIA, et see oht ei põhine niivõrd mingitel olemasolevatel avalikel tõenditel, et Hiina valitsus nende tootjate toodetud droone oleks kasutanud luuretegevuseks. Pigem tuleneb oht RIA hinnangul struktuursest ja õiguslikust raamistikust, milles need seadmed eksivad.
“Täna ei ole ühtegi kinnitatud teadet, et see Hiina droon oleks mingisugust infot kuhugi saatnud,” ütles ka Andres Hairk kaitseliidust.
Hiina droone saab vajadusel kasutada ka sõjalistes operatsioonides
Kuigi praegu kasutavad kaitsevägi ja kaitseliit odavaid Hiina masstoodangu droone eeskätt väljaõppes, ei tähenda see, et neid ei saaks vajaduse korral kasutada ka näiteks Eesti kaitsmiseks.
“Ma arvan, et sõjalistel operatsioonidel teatud tasemel me võime neid isegi veel kasutada, kui on vaja. Minemata detailidesse, meil on tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, kuidas kõik meile teadaolevad riskid maandada. Me räägime nii infoturbest kui sidest,” ütles Arbo Probal.
Andres Hairk ütles, et praegu on fookus aga eeskätt väljaõppel. “Millised droonid saavad olema sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks, seda me täna veel ei tea, sest neid ei ole veel otseselt hangitud. On üksikud partiid, mis on tulnud ka puhtalt väljaõppe toetuseks, aga mis on see põhiline nii-öelda sõjarelv, mida hakkab Eesti kaitsevägi kasutama sõja ajal – neid hankeid täna ei ole veel läbi viidud,” rääkis ta.
Hairk: Hiina ja lääne droonidel on kolmekordne hinnavahe
Kaitsevaldkonna inimesed on kõik ühel meelel, et ideaalmaailmas ei lendaks Eesti polügoonidel ringi Hiina päritolu droonid. Reaalsus on aga argisem: lääne ja kodumaiste tootjate võimekus ei vasta veel kaitsevaldkonna vajadustele ei hinna ega ka tootmismahu poolest.
“Kui sa tahad saada korralikku kaupa, siis täna väga alternatiivi kas siis DJI-le või teisele Hiina päritolu droonitootjale Autelile ei ole. On ka Euroopa tootjad, näiteks Prantsusmaalt Parrot, kuid nende hind samas klassis tuleb kuskil kolm korda kallim. Näiteks Parrot maksab siin 20 000 eurot, samas Autel või DJI Mavic kuskil 7000 eurot,” selgitas Andres Hairk kaitseliidust.
Kaitseväe mehitamata süsteemide programmi juht Arbo Probal ütles, et Hiina päritolu droonide eelis on ka see, et kuna nad on niivõrd laialdaselt kättesaadavad, siis on ajateenistusse tulnud noored arvatavasti lennutanud nende analooge. “Nad on oma olemuselt kuluefektiivsed ja tehnoloogiliselt küpsed, neid on toodetud ja kasutatud juba pikka aega,” ütles ta.
Kuna väljaõppe käigus droonid paratamatult purunevad ja neid käsitletakse kulumaterjalina, ei ole ka majanduslikult otstarbekas osta purunemiseks kordades kallimat tehnikat.
Euroopa sildi taga võib peituda Hiina mootor
Marek Mardo juhtis tähelepanu ka teisele probleemile – lääne päritolu ei taga alati sõltumatust Hiinast. Üleilmsed tarneahelad on nimelt niivõrd põimunud, et isegi Euroopas koostatud seadmete osad tulevad sageli Aasiast.
“Ka need Euroopa droonid on valdavalt kokku pandud ikkagi Hiina komponentidest. Mootorid on suuremas osakaalus kindlasti Hiina omad,” selgitas ta.
Kaitseväe jaoks on oluline ka tarnekiirus. Kui Hiina droone on võimalik saada kiiresti ja suurtes kogustes, siis lääne tehaste ooteajad võivad venida kuudepikkuseks.
Lootus on, et tulevikus suudavad tühimiku täita Eesti oma kaitsetööstusettevõtted. Kaitseväe mehitamata süsteemide programmi juht Arbo Probal on optimistlik, märkides, et kohalikud tootjad liiguvad jõudsalt edasi.
Probal ütles, et tõenäoliselt hakkab Hiina droonide osakaal tulevikus siiski langema ning turule tuleb ka lääneriikides toodetud alternatiive. Ta rääkis, et juba praegu kasutab kaitsevägi väljaõppes ka droone näiteks Eesti kaitsetööstusettevõtetelt.
“Tegelikult meie kasvõi kodumaised droonitootjad on võimelised ette näitama päris korralikke tootmisliine ja päris head võimekust neid tootmisi järsult suurendada,” ütles Probal. Siiski tõdes ta, et pakkumine turul dikteerib praegu selle, mida kaitsevägi kätte saab.
Kuni lääne ja Eesti tootjad ei suuda pakkuda taskukohast ja töökindlat alternatiivi Hiina masstoodangule, jäävad Eesti ajateenijate “lendavateks binokliteks” samas suuresti Hiina droonid. Nagu ütles Hairk: “Sama tendents on nagu elektriautode turul – Hiina kaup tuleb suuresti sisse ja tema osakaal on tõusuteel.”.