“Ütleme ausalt, et NATO pole kunagi oma eksistentsi jooksul olnud nii hapras seisus nagu ta täna on. Ja just tänu sellele, et meie kõige olulisem liitlane, Ameerika Ühendriigid, kelleta Euroopal oleks väga keeruline heidutada neid vaenlasi, kes meid tegelikult purustada tahaksid ja seetõttu see, mida Ameerika Ühendriikide praegune administratsioon eesotsas [president] Donald Trumpiga Gröönimaa suunal ette on võtnud, näitab, et tegelikult need põhimõtted, mis meid on NATO-s kokku toonud alates 1949. aastast, kui sõlmiti Washingtoni leping, et need põhimõtted ei tundu kõigile olevat samasugused,” ütles Mihkelson esmaspäeval “Vikerhommikus”.

Samas rõhutas Mihkelson, et NATO ei ole veel surnud, kuigi pärast viimaseid Trumpi tehtud ähvardusi Gröönimaa suunal mõned ajakirjanikud ja analüütikud on seda juba väitnud.

“No ei ole surnud, loomulikult ei ole. NATO-l on olnud ajaloos päris mitmeid keerulisi hetki, on Suessi kanali kriisi ajal olnud suur lõhe Euroopa ja Ühendriikide vahel, on Türgi ja Kreeka omavahel olnud lausa sõjaseisundis. Ja neid hetki on veelgi olnud, aga tõesti nii tõsist nagu ta täna varem siiski ei ole olnud. Ja me teame, et Trump on ka ähvardanud ju varasemalt, et kui talle ikkagi väga ei meeldi, siis ta võib ka NATO-st välja jalutada,” rääkis ta.

Väliskomisjoni esimehe sõnul on ühe riigi, praegusel juhul Taani, territoriaalse terviklikkuse ohustamine otsene oht ka Eestile, mistõttu me ei tohi sellega kuidagi leppida.

“Ma arvan, et kõige halvem oleks, kui me nõustuksime selle põhimõtte, meid tegelikult riigina elus hoidva põhimõtte, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtte eiramisega. Mis takistaks Venemaal teatamast, et tema julgeolekut on juba Peeter Esimese aegadest taganud juurdepääs Balti merele ja selle juurdepääsu nimel, et vastaseid heidutada, tuleb tal annekteerida Soome ja Balti riigid näiteks?” küsis Mihkelson. “Kui me laseme enda argumentatsiooni sõelapõhjaks, mida me ju oleme rakendanud Ukraina toetamisel, Krimmi annekteerimise mittetunnustamisel, okupatsiooni mittetunnustamisel, mis Ukrainas toimub, siis kuidas meie enda julgeoleku tagamise seisukohalt üldse see argumentatsioon peaks, kui me ise selle lõhuksime? Siis, peale seda kehtib ainult toores jõud – kellel on jõud, sellel on õigus ja väikeriigil [seda] mitte kunagi ei ole,” jätkas ta.

“Ja kui me vaatame, kuidas Venemaal propagandistid rõõmustavad selle üle avalikult sotsiaalmeedias, kiidavat Trumpi tegevust, siis me võime ainult aimata, et kelle huvides see siis töötab,” lisas Mihkelson.

Ta märkis, et Venemaa agressioonisõja üks strateegiline eesmärk Ukrainas, mida Moskva ei ole muutnud sõja algusest saadik on lääne kollektiivkaitse lõhkumine, ameeriklaste-eurooplaste üksteisest lahutamine, ameeriklaste Euroopast väljasurumine. “Ütleme niiviisi, et kõige kurvem selle juures oleks see, et kui me teeksime seda oma kätega ilma venelaste poolt ühtegi pauku nägemata,” sõnas Mihkelson.

Seepärast on vaja jätkata tegevust liitlasruumi koos hoidmiseks ja praegusest olukorrast välja tulemiseks, rõhutas riigikogu väliskomisjoni esimees.

Mihkelson leidis ka, et Euroopa liitlaste lubadus vastata USA plaanitavatele tollidele omapoolsete tollimaksude kehtestamisega ning mitte järgi anda Trumpi nõudmistele loovutada Gröönimaa, on õige käitumine.

“Ma usun, et diplomaatiline tegevus, mis on aktiivne ja käib nii Washingtonis kui mujal praegu selle nimel, et ennekõike ameeriklastele endile näidata, et mis nende julgeolekut kõige vahetumalt võib puudutada. Kaasa arvatud ka see, et kui tõesti peaks minema kõige halvema stsenaariumi järgi ja tekib sügav lõhe Euroopa ja Ameerika vahel, siis Ameerika Ühendriikide üksi jäämine vastu Hiinat, vastu neid väljakutseid, mis tegelikult Ühendriikide julgeolekut vahetult puudutavad, ei ole kindlasti nende huvides või ei peaks olema nende huvides,” lisas ta.

“Seis on hästi dünaamiline praegu ja ma arvan, et Euroopa riikidel on väga oluline, et selles situatsioonis me ei paneks põlve maha ja seisaks oma põhimõtete eest, mis tagavad ka liitlasruumi jätkumise,” rõhutas Mihkelson.

“Ja üks, mis vähemalt mulle annab lootust, on see, et ma tean, et USA kongressis, mis siiski mängib väga arvestatavat rolli USA sisepoliitikas, olgugi, et ta on viimastel aegadel natukene nagu nõrgem ja vaiksem olnud, aga ikkagi: üle välja nii vabariiklaste kui demokraatide hulgas on selge enamus nendest, kes toetavad NATO-t, kes toetavad tugevaid liidusuhteid Euroopa liitlastega. Ja ma olen veendunud, et selle kõige halvema stsenaariumi siiski me suudame koos ära hoida,” tõi Mihkelson välja veel ühe võimaluse praeguse arengu tagasi pööramiseks.