Euroopa Liidul on juba koostatud USA kaupade loetelu, mille väärtus on vähemalt 100 miljardit dollarit ja millele saaks lajatada vastutollid. Pühapäevastel kriisikõnelustel arutasid Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud ka survele vastu seismise vahendit, mida varem pole kasutatud, niinimetatud tankirusikat (meedias levib termin «bazooka» – toim).

Konkreetse järelduseni suursaadikud ei jõudnud, kirjutab The Wall Street Journal. Asju kavatsetakse sügavamalt arutada nädala lõpu poole, kui mõnda aega on väldanud täna algav Davosi majandusfoorum, kuhu peaks teadaolevalt tulema ka Trump.

Milliseid võimalusi kaalutakse?

Mitte langetada veel nullini paljude USA kaupade tariife

Euroopa Liit on oma 450 miljoni tarbijaga tervikuna Ameerika suurim regionaalne kaubanduspartner. Läinud suvel soostus blokk USA-diiliga, mille raames kehtiks enamikule USAsse imporditavatele Euroopa Liidu kaupadele 15-protsendiline tariif ning paljude Euroopasse tulevate USA toodete tariifid tühistataks.

Euroopa Parlament pole seda sammu veel ratifitseerinud ning laupäeval kutsusid mõned võimukad parlamendifraktsioonid panema seda sammu nüüd ootele.

Kehtestada mõnedele USA toodetele uued karistustollid

Euroopa Liit koostas mullu loetelu Ameerika toodetest, mille väärtus on 100 miljardit dollarit. Sellega mõeldi vastata Trumpi mullustele meetmetele. Nimekirjas olid näiteks närimiskumm, mootorrattad ja maapähklivõi. Aga kava pandi riiulile, kui Trump tõmbas oma tollid poole väiksemaks.

Nüüd saaks selle dokumendi siis sahtlist välja võtta. See eskaleeriks ehk kaubandussõda veelgi, aga mõnede analüütikute arvates on seis Gröönimaa tõttu piisavalt terav.

Kasutada tankitõrjegranaadiheitjat

Euroopa Liidu tankirusikaks nimetatav kaubandusrelv annaks blokile palju ruumi kasutada ekspordikontrolle, kehtestada tariife teenustele, piirata intellektuaalomandi õigusi ning kitsendada Ameerika firmade võimalusi osaleda Euroopa riigihangetes.

See regulatsioon jõustus Euroopa Liidus kaks aastat tagasi ja ootab tänaseni tarvitamist.

Et seda relva USA vastu kasutusse võtta, peab Euroopa Komisjon saama veidi rohkem kui poolte liikmesriikide heakskiidu. Nendes riikides peab kamba peale elama vähemalt 65 protsenti bloki elanikkonnast. Üks Euroopa Liidu diplomaat ütles pühapäeval, et toetus peaks siiski olema märksa suurem, et samm oleks poliitiliselt vastuvõetav.

Tugevdada kaitset, sulgeda USA baasid

Mõned Euroopa Liidu liidrid kardavad, et kui Trump võtab kontrolli Gröönimaa üle, siis on järgmiseks sihikul teised Euroopa alad.

Euroopa võiks laiendada sõjalist kohalolekut Gröönimaal, kiirendada kaitsekulutuste kasvatamise kava või viia mõned militaartehnika ostmise plaanid Ameerikast eemale.

Samas ehitatakse paljusid kriitilisi relvi ja militaarsüsteeme ainult Ameerikas ning Euroopa on omaenda militaar-tööstusbaasi tugevdamisega raskustes.

Ekstreemne võimalus oleks piirata või lõpetada USA-poolset sõjabaaside kasutust Euroopas, näiteks Saksamaa tohutu suurt Ramsteini lennubaasi, kus teenib üle 12 000 USA sõjaväelase. Selline samm eskaleeriks dramaatiliselt pingeid ning võiks ajendada Trumpi viima USA vägesid Euroopast välja – areng, mida kumbki pool praegu vähemalt sõnades ei soovi.

Kasvatada koostööd ülejäänud maailmaga

Trumpi tollid on juba elavdanud bloki huvi teha kaubandusdiile teiste riikidega. Laupäeval sõlmiti kaubanduslepe Ladina-Ameerika riikidega. Veel jaanuaris loodetakse lüüa käed Indiaga ning asju arutatakse Austraaliaga.

Väga võimalik, et Euroopa Liit asub veelgi soojendama suhteid Hiinaga.