
Carl Friedrich Christian Buddeus. Kalurionn Koplis. AM C. Buddeus sündis Tüüringis, Gothas, arvatavasti prantsuse päritolu perekonnas. Õppis filantropiinis ja töötas koduõpetajana. Pärast 1809 oli koduõpetaja Saaremaal, Pihkva ja Peterburi kubermangus, hiljemalt 1825 asus Tallinna, kus abiellus veinikaupmees Hartmuthi tütrega. Elas Kopli poolsaarel.
Uus-Meremaa kuningliku seltsi ajakirjas ilmunud uuringu juhtivautori ja looduskaitse-bioloogi Priscilla Wehi sõnul võib kõnealune pommuudis olla paljude kohalike jaoks ammu teada. Nimelt mainitakse polüneeslaste muistseid laevaretki saareriigi põlisrahva maooride rahvajuttudes. Uurijate sõnul polnud teemat seni teaduslikult kuigivõrd käsitletud ja nad püüdsid teadmistelünga täita, vahendab Gizmodo.
Uurimisrühm, kuhu kuulus ka Uus-Meremaa maooride esindajaid, analüüsis põlisrahvaste kirjalikke ülestähendusi, suulist ajalugu, aga ka nende nikerdatud ja punutud tarbekunsti. Nii püüdsid uurijad Wehi sõnul kokku panna senisest rikkalikuma ja kaasavama pildi inimkonna suhetest Antarktikaga.
Antarktise esmaleidjaks peetakse praegu baltisaksa meresõitjat Fabian Gottlieb von Belllingshausenit, kes silmas seda 1820. aastal. Maooride pärimuse järgi seilas polünneeslaste pealik Hui Te Rangiora oma meeskonnaga Te Ivi o Atea nimelisel laeval läbi Antarktika mereala aga umbes 1320 aasta eest. Jutu järgi seikles polüneeslaste laev kaugel lõunapoolsetes vetes. Seetõttu oletavad uurijad, et tegu oli tõenäoliselt esimeste inimestega, kes iial Antarktika merd ja võib-olla ka Antarktise mandrit ennast nägid.
Maooride rahvajuttudes mainitakse veel “jäätunud merd” ja “sünget paika, kuhu päike ei ulatu”. Pealik Hui Te Rangiora andis kõnealusel lõunamere osale nime Tai-uka-a-pia, mis tähendab “noolejuure kombel vahutavat merd”. Uurijad oletavad, et pealik võrdles jäämägesid pulbristatud noolejuure valge pulbriga. Samuti oletavad nad, et Te Ivi o Atea võis välja jõuda suisa Rossi šelfiliustikuni.

Muistne ajalooseik kajastub ka maooride nikerdatud ja punutud tarbekunstiesemetel. Näiteks leiab neilt sisselõikeid navigeerimis- ja astronoomiateadmiste kohta. Üks nikerdatud sammas kujutab legendaarset maoori sõdalast Tamarereti’t kui lõunapoolsete ookeanide kaitsjat. Wehi sõnul on sõdalast kujutatud seismas Uus-Meremaa Lõunasaare lõunapoolseimas tipus Bluffi asulas. Uurija lisas, et suuline teadmus varajastest meresõitjatest ja -retkedest elab edasi ka Lõunasaare suurima hõimurühma Ngāi Tahu ja teiste hõimurühmade pärimuses.
See, et polüneeslased tõepoolest esimesena nii kaugele lõunasse seilasid ja võib-olla Antarktist ennast nägid, ei tundu nende pikka merendusajalugu vaadates kuigi üllatav, märgivad uurijad. Nad loodavad, et nende uurimus kannustab tegema sel teemal uusi ja vähem Euroopa-keskseid uuringuid.

“Bulgaaria vabastamisel võitles enam eestlasi kui bulgaarlasi,” kirjutas Postimees oma juhtsõnas 13. veebruaril 1938, viidates Vene-Türgi sõjale aastatel 1877–1878, mille tulemusel sai Bulgaaria iseseisvaks riigiks.
Üleminek e-riigile ei alanud Eestis 1990. aastate alguses. Juba nõukogude ajal alanud protsessi eestvedajad kasutasid murranguretoorikat, et üleminek pealtnäha uueks ja oluliseks muuta, leiab Lõuna-California Ülikooli kaasprofessor ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi külalisteadur Aro Velmet.
Inimeste kõhuorjus on seotud maitsemeelte teravusega, mis meil on vägagi hästi arenenud. Pikka aega arvati, et põhimaitseid on neli: magus, hapu, soolane ja kibe. Hiljuti lisandus neile viiendana umami. Mis see täpselt on ja kuidas ta meie suus käitub? Just sellest räägib Eesti Tervisemuuseumi külastusjuht Kent Joosep taskuhäälingus “Sünaps”.
Jüripäev ehk 23. aprill oli sajandite eest omamoodi aastavahetus: siis algas uus põllumajandusaasta. Ajaloolase Ründo Mültsa sõnul on kunagistest kommetest tänapäeva jõudnud jüriöö märgutuled, ent uue kombena on lisandunud näiteks motohooaja algus.
Hiinast leitud väikese pterosauruse Sinomarcops bondei kivististe analüüs aitab näha lendavate sauruste arengulugu uues valguses. Juura ajastu lõpul elanud väike ümara pea ja suurte silmadega saurus annab aimu, kui eriilmelisteks pterosaurused omal ajal arenesid.
Muistsete inimeste päritolu on määratud peamiselt luudest ja hammastest eraldatud pärilikkusaine põhjal. Nüüd eraldas rahvusvaheline teadlasrühm uue tehnika abil neandertallaste DNA-d ka koopapõrandale kogunenud mudast. Leidude analüüs näitas, et aja jooksul asendus üks neandertallaste rühm teise ja arukamaga.
You must be logged in to post a comment.