Ülle Madise (neiupõlvenimega Ülle Anton; sündinud 11. detsembril 1974 Tartus) on eesti jurist ja õigusteadlane, alates 12. oktoobrist 2026 Eesti president.
Madise on töötanud muu hulgas Justiitsministeeriumis, Riigikogu põhiseaduskomisjonis, Riigikontrollis ja Vabariigi Presidendi Kantseleis ning olnud Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli professor. Tema tegevus- ja uurimisvaldkonnad on hõlmanud eelkõige riigiõigust, valimisi, e-demokraatiat ja avalikku haldust.
Alates 31. märtsist 2015 oli ta järjestikku kaks ametiaega Eesti õiguskantsleriks. 2026. aasta oktoobris loobus ta presidendiks saades õiguskantsleri ametist.
Haridus
Ülle Madise õppis alates 1985. aastast Tartu 15. Keskkoolis, mille lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga.[1]
Aastatel 1993–1998 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ning lõpetas õigusteaduse bakalaureuseõppe cum laude. Aastatel 1998–2001 jätkas ta samas magistriõppes ja omandas magister iuris'e kraadi cum laude.[2] Tema magistritöö "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses" juhendaja oli Kalle Merusk.[3]
Magistrantuuri lõpetamise järel õppis ta aastatel 2001–2006 Tartu Ülikoolis doktorantuuris,[2] kaitstes Wolfgang Johannes Max Drechsleri juhendatud doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy" ("Valimised, erakonnad ja seadusandliku võimu toimimine Eestis: institutsionaalsed valikud iseseisvuse taastamisest e-demokraatia esiletõusuni") 2007. aastal aga Tallinna Tehnikaülikooli juures.[4]
Töökäik
Õiguskantsleri Kantselei avaldatud elulookirjelduse järgi on Madise teenistuskäik olnud järgmine:[2]
- 1997–1998 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna spetsialist
- 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
- 2001–2005 Tartu Ülikooli lektor
- 2002 justiitsministri parlamendinõunik
- 2002–2005 Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja
- 2005–2008 Riigikontrolli II auditiosakonna peakontrolör
- 2005–2009 Tallinna Tehnikaülikooli riigi- ja haldusõiguse õppejõud
- 2006–2010 Vabariigi Valimiskomisjoni liige
- 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor
- 2009–2015 Vabariigi Presidendi õigusnõunik
- 2011–2016 Tartu Ülikooli riigiõiguse professor
- 2015–2026 Eesti Vabariigi õiguskantsler
- 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor
- 2026– Eesti Vabariigi President
Alates 2012. aastast on Madise olnud teose "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" peatoimetaja.[2] Ta oli 2012. aastal ilmunud kolmanda, 2017. aastal ilmunud neljanda ning 2020. aastal ilmunud viienda täiendatud väljaande peatoimetaja.[5][6]
E-valimiste väljatöötamine
Madise kuulus 2000. aastate alguses töörühma, mis töötas välja Eesti interneti teel hääletamise tehnilise ja õigusliku aluse.[7]
2002. aastal kirjutas Madise elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu käsitledes, et interneti teel hääletamine ei peaks asendama seniseid hääletamisviise, vaid olema valijale lisavõimalus.[8]
Hiljem on Madise käsitlenud internetihääletamise põhiseaduspärasust ka teadustöös. Koos Priit Vinkeliga avaldas ta 2011. aastal ajakirjas Juridica International artikli "Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective" ning 2014. aastal kogumikus "Regulating eTechnologies in the European Union" käsitluse "Internet Voting in Estonia: From Constitutional Debate to Evaluation of Experience over Six Elections".[9][10]
Tema 2007. aastal kaitstud doktoriväitekiri "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" käsitles Eesti valimissüsteemi, erakondi, seadusandliku võimu toimimist ja e-demokraatia kujunemist.[2]
Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus
Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel.
Aastatel 2010–2015 juhtis ta Kuku Raadio ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".[11]
2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.[12]
Ta on sageli esinenud Eesti Rahvusringhäälingu tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "Plekktrumm" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.[13]
Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele Sirp. Tema artikleid on avaldanud ka Õpetajate Leht, Juridica, Eesti Majanduse Teataja, Eesti Päevaleht, Äripäev, Maksumaksja, Postimees, Maaleht ja teised väljaanded.[14]
Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.[15][16][17][18][19][20]
Õiguskantslerina
Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.[21][2]
2021. aasta novembris tegi president Alar Karis Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.[22][2]
Õiguskantslerina kuulus Madise ülesannete hulka õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning lasteombudsmani ülesannete täitmine.
Ta lahkus ametist 12. oktoobril 2026, mil andis ametivande Eesti Vabariigi presidendina. Tema järel jätkas kohusetäitjana ametis õiguskantsleri kantslei senine direktor Olari Koppel.[23]
Põhiseaduslikkuse järelevalve
Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka Riigikohtu poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist.
2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.[24]
Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.[24]
2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.[24]
2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses Narva linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.[25]
COVID-19 pandeemia ja põhiõigused
COVID-19 pandeemia ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.[26]
Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.[27]
Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse
Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler riikliku inimõiguste asutuse (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.[28]
2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.[29] 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.[30]
2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.[31]
Isikuandmed, elektrooniline jälgimine ja digiriik
Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine.
2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.[32]
2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.[33]
Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.[34]
Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda.[viide?]
Peeter Helme raamatu esitluse poleemika
2021. aasta detsembris tekitas avalikku poleemikat Madise osalemine kirjanik Peeter Helme romaani "Kirka valguse pimestav sära" esitlusel. Helme oli samal aastal jõustunud kohtuotsusega mõistetud süüdi lapseealise seksuaalse ahvatlemise katses. Madise osalemine pälvis kriitikat muu hulgas seetõttu, et õiguskantsler täidab Eestis ka lasteombudsmani ülesandeid.[35]
Poleemikat suurendas Madise eraviisiliselt saadetud ja hiljem avalikustatud sõnum, milles ta kirjutas Helme kohta, et too on "täiesti alandlik ja ta kahetseb väga", ning leidis, et kirjaniku loomingut ja tema tegusid võib lahus käsitleda.[35] Madise väide Helme kahetsuse kohta sattus vastuollu Helme avalike seisukohtadega. ERR juhtis tähelepanu sellele, et Helme ei olnud avalikult oma tegu kahetsenud. Kohtumenetluses ta ennast süüdi ei tunnistanud ning pärast esimese astme süüdimõistvat otsust nimetas ta kohtuotsust "naeruväärseks" ja kaebas selle edasi.[35][36]
Kohtud ei nõustunud Helme kaitseversiooniga, mille kohaselt pidas ta suhtluspartnerit täiskasvanuks ja käsitas vestlust rollimänguna. Tallinna Ringkonnakohus jättis tema süüdimõistmise jõusse ning leidis, et tõendid näitasid Helme teadlikku soovi suhelda alla 14-aastase isikuga ja et seksuaalteemalisi vestlusi alustas alati Helme ise.[37] Süüdimõistmine jõustus 2021. aasta augustis pärast seda, kui Riigikohus ei võtnud Helme kaitsja kassatsiooni menetlusse.[38]
Madise tunnistas pärast poleemika puhkemist, et raamatuesitlusele minek oli viga. Ta rõhutas, et ei soovinud Helme kuriteo hukkamõistetavust vähendada ning et laste haavatavust ära kasutavad või seda teha üritavad inimesed peavad saama karmi karistuse.[35]
Samas kaitses Madise põhimõtet, et kuriteos süüdi mõistetud inimest ei tule pärast kohtu määratud karistust ühiskonnast täiendavalt välja tõrjuda. Tema hinnangul peab inimesel olema võimalus pärast karistamist elada edasi ühiskonnas kehtivate reeglite järgi ning täiendav ühiskondlik karistamine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.[35] Juhtumi puhul tekitas seetõttu eraldi küsimuse Madise väite ja Helme avaliku käitumise vastuolu: Madise põhjendas oma suhtumist muu hulgas Helme väidetava kahetsusega, kuigi Helme ei olnud avalikult kahetsust väljendanud, vaid jätkas süüdimõistmise vaidlustamist.[35]
Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus
2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue õigekeelsussõnaraamatu koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle.
Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.[39]
2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.[40][41]
2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.[42]
2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.[43]
2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.[44][45]
2023. aasta märtsi lõpus jõudsid Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.[46]
Eesti presidendiks valimine
2026. aasta presidendivalimised
Pikemalt artiklis 2026. aasta Eesti presidendivalimised
Kuivõrd ametisoleva riigipea Alar Karise kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.[47][48][49][50][51] Juunikuu alul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seast populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt Marina Kaljuranda (18 häält), Jüri Luike (16 häält) ja Jonatan Vseviovit (16 häält). Ajakirjanik Herman Kelomees viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis "veidi tagaplaanile jäänud". Ent nagu hääletusest näha, ei ole paljud riigikogu liikmed teda unustanud.[52] Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.[53][54][51]
23. juunil Raplas võidupüha paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina ning keeldunud omaenda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.[55]
1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Tanel Kiik, et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud "tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu".[56] Samal päeval teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht Õnne Pillak ja Eesti 200 esimees Kristina Kallas, et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.[57][58] 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud[59] ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.[51]
18. augustil teatas Isamaa esimees Urmas Reinsalu, et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.[60] 24. augustil esitasid 75 saadikut ta ametlikuks presidendikandindaadiks, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata Züleyxa Izmailova SDE-st ning Priit Sibul ja Helir-Valdor Seeder Isamaast.[61][62]
12.–19. augustil läbiviidud Emori küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.[63] 24. augustil avaldatud Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstati küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).[64]
Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 71 häält, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.[65][66][65]
Ametiaeg
Madise astus presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil andis Riigikogu ees ametivande. Järjestikus on ta Eesti seitsmes president ja Kersti Kaljulaidi järel teine naine selles ametis.[67][21]
Poliitilised ja ühiskondlikud vaated
Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.[68]
Ajakirjanik Mikk Salu on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu klassikalisest liberalismist ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks Jüri Adamsi, Vootele Hanseni ja Edmund Burke'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.[69]
Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine
Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.[13]
2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.[70]
Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.[71]
Demokraatia, valimised ja parlamentarism
Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.[8]
Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.[72]
2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.[15]
2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.[16]
2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".[73]
Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.[74]
Riigireform ja avalik haldus
Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.[75]
Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.[76]
2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.[77]
2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.[78]
Haridus
Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.[79]
Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.[80]
Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.[81][82]
Eesti keel, rahvus ja kultuur
Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.[83]
Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.[39]
Avalik arutelu ja polariseerumine
2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.[84]
Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.[85]
2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.[86]
Presidendi institutsioon
Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.[68]
Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.[68]
Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.[72][87]
Välispoliitika
Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.[68]
Varem on ta rõhutanud Euroopa Liidu, NATO ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.[83]
Liikmesus
- 2010–2011 õiguse valdkonna õppekavade üleminekuhindamise komisjoni liige[2]
- 2010–2015 Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumi liige[2]
- 2010–2015 Euroopa Nõukogu juures tegutseva riikide korruptsioonivastase ühenduse GRECO sõltumatu ekspert[2]
- 2011–2012 32. Eesti õigusteadlaste päevade korralduskomitee liige[2]
- 2011–2012 Eesti Vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamise riikliku komisjoni liige[2]
- alates 2012. aastast Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna žürii esimees[2][3]
- 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige[2]
- 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige[2]
- 2013–2022 Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) liige[2]
- alates 2015. aastast SA Iuridicumi nõukogu liige[2][88]
- 2015–2021 Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige; ta valiti juhatusse 30. septembril 2015 ja taasvaliti 27. juulil 2016.[89]
- 2017–2021 IOI maailmatasandi juhatuse liige. Madise asus maailmajuhatusse 2017. aasta novembris ning tema volitused lõppesid 2021. aasta mais.[89]
- 2023–2024 IOI Euroopa regiooni juhatuse liige[2]
- korporatsiooni Filiae Patriae liige[viide?]
Tunnustus
- 2011 – aunimetus "Teenäitaja 2011"[90]
- 2016 – Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni tunnustus "Ettevõtluse sõber". Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.[91]
- 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis "Eesti mõjukad 2016".[92]
- 2016 – Selge Sõnumi võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.[93]
- 2023 – Ene Hioni Fondi stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.[94]
- 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. Keeleamet tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.[95]
- 2024 – Riigivapi III klassi teenetemärk riikluse edendamise eest.[96]
Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon
2016. aastal märgiti Selge Sõnumi võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.[93] Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.[97] 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.[98]
Isiklikku
Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik Tõnu Anton.[99] Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja Oskar Luik.[viide?]
Madise abikaasa on jurist Lauri Madise, kes on alates 2013. aastast Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunik.[100] Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.[101]
Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud Pärnuga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.[102] Tema pere kodu asub Saadjärve ääres.[102]
Madise on EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse liige.[99]
Viited
- ↑ Lauraliis Jurkov (3. september 2026). "Madise presidendiks valimine tõi tema endisesse kooli suurt elevust". ERR. Vaadatud 4. september 2026.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 "Õiguskantsler Ülle Madise". Õiguskantsleri Kantselei. Vaadatud 4. september 2026.
- 1 2 Ülle Madise Eesti Teadusinfosüsteemis
- ↑ Ülle Madise (2007). "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy". TalTechi raamatukogu digikogu. Vaadatud 4. september 2026.
- ↑ "Rahvahääletuse 25. aastapäeval ilmuvad põhiseaduse uuendatud kommentaarid". Õiguskantsleri Kantselei. 28. juuni 2017. Vaadatud 4. september 2026.
- ↑ "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne". Pohiseadus.ee. 21. detsember 2020. Vaadatud 4. september 2026.
- ↑ "Loeng Viljandi väärikatele". Õiguskantsleri Kantselei. 8. märts 2023. Vaadatud 4. september 2026.
- 1 2 Ülle Madise (9. aprill 2002). "Elektrooniline hääletus on lisavõimalus". Eesti Päevaleht. Vaadatud 4. september 2026.
- ↑ Ülle Madise, Priit Vinkel (2011). "Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective" (PDF). Juridica International. Vaadatud 4. september 2026.
- ↑ Ülle Madise, Priit Vinkel (2014). "Internet voting in Estonia: From constitutional debate to evaluation of experience over six elections". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 4. september 2026.
- ↑ "Vanamehed kolmandalt" Kuku Raadio.
- ↑ "Raadiosaade "Õigus ja Õiglus"". Õiguskantsleri Kantselei. Vaadatud 3. september 2026.
- 1 2 "Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all". ERR. 24. november 2015. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ Ülle Madise artikleid andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.
- 1 2 Ülle Madise (12. veebruar 2009). "Otsedemokraatia liiga ilus idee". Sirp. Vaadatud 3. september 2026.
- 1 2 Ülle Madise (4. veebruar 2010). "Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas". Sirp. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ Ülle Madise (4. juuni 2010). "Haridustööstuse buum ja krahh". Sirp. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ Ülle Madise (5. november 2010). "Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase". Sirp. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ Ülle Madise (1. aprill 2011). "Muutmine teenib muutjat?". Sirp. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ Ülle Madise (5. august 2011). "Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted". Sirp. Vaadatud 3. september 2026.
- 1 2 "Uus õiguskantsler Ülle Madise andis ametivande". Õiguskantsleri Kantselei. 31. märts 2015. Vaadatud 4. september 2026.
- ↑ Liisa Johanna Lukk (15. detsember 2021). "Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise". Riigikogu pressiteenistus. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2026. Vaadatud 4. september 2026.
- ↑ "Õiguskantslerist saab Vabariigi President". Õiguskantsleri kantselei. 3. september 2026. Vaadatud 12. oktoober 2026.
- 1 2 3 Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.
- ↑ Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.
- ↑ Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.
- ↑ "Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt". Õiguskantsleri Kantselei. 31. august 2021. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.
- ↑ Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.
- ↑ "ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana". Õiguskantsleri Kantselei. 29. aprill 2025. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda". ERR. 20. detsember 2024. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv". Edasi.org. 10. oktoober 2023. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ Madis Hindre (6. mai 2024). "Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud". ERR. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025". Õiguskantsleri Kantselei. Vaadatud 3. september 2026.
- 1 2 3 4 5 6 "Õiguskantsler: Helme raamatuesitlusel käimine oli viga". ERR. 27. detsember 2021. Vaadatud 4. september 2026.
- ↑ "Kohus mõistis Peeter Helme lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi". ERR. 30. november 2020. Vaadatud 4. september 2026.
- ↑ "Ringkonnakohus jättis Peeter Helme karistuse muutmata". Eesti kohtud. Vaadatud 4. september 2026.
- ↑ "Kirjanik Peeter Helme süüdimõistmine jõustus". ERR. 17. august 2021. Vaadatud 4. september 2026.
- 1 2 "Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel". Õiguskantsleri Kantselei. 27. aprill 2018. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese". Õiguskantsleri Kantselei. 15. veebruar 2019. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks". ERR. 14. märts 2019. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all". ERR. 27. oktoober 2022. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest". ERR. 7. märts 2024. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna". ERR. 15. jaanuar 2024. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus". ERR. 5. aprill 2024. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda". ERR. 29. märts 2024. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ Tarvo Madsen, Meinhard Pulk (6. jaanuar 2026). "POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB | Kellest võiks saada järgmine president?". Postimees. Vaadatud 26. august 2026.
- ↑ "VIDEO | Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati". Delfi. 19. märts 2026. Vaadatud 26. august 2026.
- ↑ Kärt Anvelt, Herman Kelomees (8. jaanuar 2026). "TAGATUBA | Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed". Delfi. Vaadatud 26. august 2026.
- ↑ Vilja Kiisler (26. juuni 2026). "VILJA KÜSIB | Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat". Delfi. Vaadatud 26. august 2026.
- 1 2 3 Vilja Kiisler (3. juuli 2026). "Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada". Delfi. Vaadatud 26. august 2026.
- ↑ Herman Kelomees (6. juuni 2026). "Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses". Delfi. Vaadatud 26. august 2026.
- ↑ Iida-Mai Einmaa (4. juuli 2026). "Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus". ERR.
- ↑ Kärt Anvelt, Herman Kelomees, Kristopher Muraveiski (2. juuli 2026). "TAGATUBA | Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust!". Delfi. Vaadatud 26. august 2026.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Eve Heinla (27. juuni 2026). "Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas". Maaleht. Vaadatud 26. august 2026.
- ↑ Urmet Kook (1. juuli 2026). "Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset". ERR. Vaadatud 26. august 2026.
- ↑ "Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina". ERR. 1. juuli 2026. Vaadatud 26. august 2026.
- ↑ "Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina". ERR. 1. juuli 2026. Vaadatud 26. august 2026.
- ↑ "Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud". ERR. 2. juuli 2026. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa". Delfi. 18. august 2026. Vaadatud 18. august 2026.
- ↑ "Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut". ERR. 24. august 2026. Vaadatud 26. august 2026.
- ↑ "Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks". Valimised Eestis. 24. august 2026. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ Urmet Kook (21. august 2026). "Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset". ERR. Vaadatud 26. august 2026.
- ↑ "43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks". ERR. 24. august 2026. Vaadatud 26. august 2026.
- 1 2 "Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal". Valimised Eestis. 2. september 2026. Vaadatud 4. september 2026.
- ↑ "Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks". Riigikogu. 2. september 2026. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. september 2026. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Estonia elects new president". ERR. 2. september 2026. Vaadatud 3. september 2026.
- 1 2 3 4 Arp Müller (18. august 2026). "Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole". ERR. Vaadatud 18. august 2026.
- ↑ Mikk Salu (18. august 2026). "ANALÜÜS | Millised on Ülle Madise poliitilised vaated?". Postimees. Vaadatud 18. august 2026.
- ↑ "Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas". Õiguskantsleri Kantselei. 8. märts 2016. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust". Õiguskantsleri Kantselei. 1. juuni 2016. Vaadatud 3. september 2026.
- 1 2 Ülle Madise (12. september 2006). "Presidendi otsevalimine – hõbekuul?". Eesti Päevaleht. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ Ülle Madise (7. jaanuar 2011). "Kes unistab Päikesekuninga riigist?". Sirp. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis". Õiguskantsleri Kantselei. 7. detsember 2023. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime". Edasi.org. 10. juuni 2018. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema". Õiguskantsleri Kantselei. 14. märts 2018. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele". Õiguskantsleri Kantselei. 23. veebruar 2021. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel". Õiguskantsleri Kantselei. 2. jaanuar 2025. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ Ülle Madise (20. veebruar 2016). "Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset". Postimees. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ Ülle Madise (13. november 2015). "Erakoolid ja üldine haridusstress". Õpetajate Leht. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. september 2016. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ Ülle Madise (4. juuni 2010). "Haridustööstuse buum ja krahh". Sirp. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ Ülle Madise (3. juuni 2011). "Milleks on Eestis vaja ülikoole?". Sirp. Vaadatud 3. september 2026.
- 1 2 "Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti". Õiguskantsleri Kantselei. 20. veebruar 2018. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Ülle Madise: vaikimise nõiaring". ERR. 11. juuni 2022. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Polariseerumine või tehisintellekt. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul". Õiguskantsleri Kantselei. 31. märts 2026. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Ülle Madise | On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari". Postimees. 7. märts 2025. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli". Õiguskantsleri Kantselei. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Tutvustus". SA Iuridicum. Vaadatud 4. september 2026.
- 1 2 "Õiguskantsleri aasta 2020/2021" (PDF). Õiguskantsleri Kantselei. 2021. Vaadatud 4. september 2026.
- ↑ Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011". ERR, 6. veebruar 2012.
- ↑ "Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise". ERR. 4. veebruar 2016. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ Otti Eylandt (8. detsember 2016). "Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla". Eesti Päevaleht. Vaadatud 3. september 2026.
- 1 2 "Tulemused 2016". Eesti Keele Instituut. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi". Õiguskantsleri Kantselei. 21. november 2023. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise". Keeleamet. 18. detsember 2023. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "362. Riiklike autasude andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 7. veebruar 2024. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Selge sõnum". Õiguskantsleri Kantselei. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks". Eesti Keele Instituut. 8. september 2017. Vaadatud 3. september 2026.
- 1 2 Andres Kuusk (26. august 2026). "Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten". ERR. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ "Lauri Madise". Euroopa Liidu Kohus. Vaadatud 3. september 2026.
- ↑ ""Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb?". ERR. 2. september 2026. Vaadatud 3. september 2026.
- 1 2 Priit Wend Kuusk (9. veebruar 2023). "„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn." Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?". Eesti Naine. Vaadatud 3. september 2026.
Välislingid
- Ülle Madise Eesti Teadusinfosüsteemis
- Ülle Madise Õiguskantsleri Kantselei kodulehel
- "Plekktrumm. Ülle Madise" ERR-i arhiivis