Rünnak järgnes Egiptuse otsusele 26. juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks.[7]
Riigistamine halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist ja neid toetas Iisrael.
Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSV Liit kui ka USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSV Liidu ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli kui vastukaalu kommunismi levikule.
Viited
- ↑ Kunz, Diane B. The Economic Diplomacy of the Suez Crisis. Lk 187. ISBN 0807819670.
- ↑ War in Peace Second Edition, McDonald & Co 1988, lk 103
- ↑ The Collins Encyclopedia of Military History, Dupey & Dupey, BCA 1994, lk 1343
- ↑ Suessi kriis on tuntud ka kui Suessi sõda või 1956 sõda, araabia maades ka kui Tripartite aggression; muud nimed Siinai sõda, Suessi-Siinai sõda, 1956 Araabia-Iisraeli sõda, Teine Araabia-Iisraeli sõda, Suessi kampaania, Siinai kampaania, Kadeshi operatsioon ja Musketäride operatsioon
- ↑ Damien Cash “Suez crisis” The Oxford Companion to Australian History. Ed. Graeme Davison, John Hirst and Stuart Macintyre. Oxford University Press, 2001.
- ↑ Roger Owen “Suez Crisis” The Oxford Companion to the Politics of the World, Second edition. Joel Krieger, ed. Oxford University Press Inc. 2001.
- ↑ “Suez crisis” The Concise Oxford Dictionary of Politics. Ed. Iain McLean and Alistair McMillan. Oxford University Press, 2003.
Kirjandus
- Derek Varble, “Suessi kriis 1956”. Tõlkinud Margus Elings. Sari “Suured vastasseisud“, Koolibri, Tallinn 2010, 96 lk; ISBN 9789985023044
