Postitused, kus seda mõistet mainitakse:

Mart Laar

Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on eesti poliitik, ajaloolane, kirjanik ja muinsuskaitsetegelane, kes oli aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Eesti peaminister ning aastatel 2011–2012 kaitseminister.[1]

Laar on kuulunud Eesti Kongressi, Eesti Komiteesse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse ja Põhiseaduse Assambleesse ning olnud seitsmes Riigikogu koosseisus.[2] Ta on juhtinud Isamaad, Isamaaliitu ning Isamaa ja Res Publica Liitu.[1]

Aastatel 2013–2023 oli Laar Eesti Panga nõukogu esimees.[3]

Elulugu

Haridus ja varane tegevus

Laar lõpetas 1978. aastal Tallinna 46. Keskkooli ja 1983. aastal cum laude Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal.[2] Aastatel 1983–1986 töötas ta Tallinna 24. Keskkoolis ajalooõpetajana ning aastatel 1986–1990 Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhatajana.[2]

1995. aastal kaitses Laar Tartu Ülikoolis filosoofiamagistri kraadi ja 2005. aastal filosoofiadoktori kraadi.[1] Tema doktoritöö käsitles Eesti rahvuslikku ärkamisaega ja selle kandjaid ning ilmus raamatuna pealkirja „Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad“ all.[2]

Laar osales 1980. aastate lõpul aktiivselt muinsuskaitseliikumises ning oli seotud Eesti Muinsuskaitse Seltsiga.[2] Ta on olnud Eesti Üliõpilaste Seltsi liige alates 1988. aastast ja hiljem sai temast seltsi auvilistlane.[1]

Poliitilise tegevuse algus

Laari parteiline tegevus sai alguse 11. oktoobril 1989 Eesti Kristlik-Demokraatlikus Liidus.[1] Ta oli aastatel 1992–1995 Rahvusliku Koonderakonna Isamaa, aastatel 1998–2002 Isamaaliidu ning aastatel 2007–2012 Isamaa ja Res Publica Liidu esimees.[1]

1990. aastal valiti Laar Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks.[2] Ta kuulus samuti Eesti Kongressi, Eesti Komiteesse ning aastatel 1991–1992 Põhiseaduse Assambleesse.[2]

Esimene peaministriaeg

Kärt Jänes, Mart Laar ja Hannes Walter 1989. aastal

1992. aasta Riigikogu valimiste järel määras president Lennart Meri 8. oktoobril Laari peaministrikandidaadiks.[4] Laari juhitud valitsus astus ametisse 22. oktoobril 1992 ning koalitsiooni kuulusid Isamaa, ERSP ja Mõõdukad.[5]

Laari esimese valitsuse ajal jätkus Eesti majanduse kiire ümberkujundamine plaanimajanduselt turumajandusele ning valitsus viis läbi ulatuslikke majandusreforme.[6] 1. jaanuaril 1994 jõustus Eestis proportsionaalse määraga tulumaksusüsteem, millest kujunes üks Laari majanduspoliitikaga rahvusvaheliselt enim seostatud reforme.[7]

Mart Laar 1994. aastal

Laari esimese valitsuse ametiaega jäi ka Vene vägede Eestist väljaviimine 31. augustil 1994 pärast presidentide Lennart Meri ja Boriss Jeltsini sõlmitud kokkuleppeid.[8]

Valitsuse ametiaega varjutasid samal ajal mitmed poliitilised vaidlused, sealhulgas rublatehing ja Iisraeli relvaost.[9] Riigikogu avaldas 26. septembril 1994 Laarile 60 poolthäälega umbusaldust; umbusaldusavalduse seletuskirjas nimetati muu hulgas Lekto laenutehingut, Iisraeli relvaostu ja Vene rublade müügi korraldamist.[9] Mart Laari esimene valitsus jätkas ametis kuni 8. novembrini 1994, mil ametisse astus Andres Tarandi valitsus.[5]

Teine peaministriaeg

1999. aasta Riigikogu valimiste järel moodustasid Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad koalitsiooni, mida hakati nimetama Kolmikliiduks.[5] President Lennart Meri määras Laari 19. märtsil 1999 peaministrikandidaadiks ning Riigikogu andis talle 22. märtsil volitused valitsuse moodustamiseks.[10][11]

Mart Laari teine valitsus astus ametisse 25. märtsil 1999.[5] Valitsus jätkas majandusreforme ning selle ametiaega jäid muu hulgas ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamine, pensionisüsteemi reformid ja Eesti euroatlantilise integratsiooni ettevalmistamine.[5]

2001. aastal puhkes nn pildiskandaal, kui avalikuks tuli, et Laar oli 1999. aastal kaitseväe harjutusel osalenud tulistamises märklaua pihta, millele oli kinnitatud Edgar Savisaare foto.[12] Laar eitas esialgu juhtumit, kuid tunnistas hiljem tulistamises osalemist.[12]

2001. aasta lõpul süvenesid vastuolud valitsuskoalitsioonis pärast Reformierakonna otsust moodustada Tallinnas võimuliit Keskerakonnaga.[13] Laar teatas 2001. aasta detsembris tagasiastumisest ning tema valitsus lõpetas tegevuse 28. jaanuaril 2002, kui ametisse astus Siim Kallase valitsus.[5]

Riigikogu ja erakondade juhtimine

Laar kuulus VII, VIII, IX, X, XI ja XII Riigikogu koosseisu.[2] Ta oli aastatel 2007–2012 Isamaa ja Res Publica Liidu esimees.[1]

2007. aasta Riigikogu valimistel kogus Laar Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas 9237 häält, mis oli üks valimiste suuremaid isiklikke häältesaake.[2]

Kaitseminister

6. aprillil 2011 sai Laar Andrus Ansipi kolmandas valitsuses kaitseministriks.[14]

18. veebruaril 2012 tabas Laari insult ning ta viidi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.[15] Haigusest taastumise ajal täitsid tema ülesandeid teised valitsuse liikmed.[15]

6. mail 2012 esitas Laar tervislikel põhjustel kaitseministri ametist lahkumise avalduse ning tema ametiaeg lõppes 11. mail.[16] Uus kaitseminister Urmas Reinsalu astus ametisse 14. mail 2012.[17]

Eesti Panga nõukogu esimees

23. aprillil 2013 nimetas Riigikogu Laari Eesti Panga nõukogu esimeheks ning tema volitused algasid sama aasta 13. juunil.[3] Riigikogu otsust toetas salajasel hääletusel 46 saadikut, vastu oli 34 ja erapooletuid neli.[3]

Laar oli Eesti Panga nõukogu esimees kaks ametiaega ja lahkus ametist 2023. aasta juunis.[18] Alates 13. juunist 2023 on Eesti Panga nõukogu esimees Urmas Varblane.[19]

Majanduspoliitika ja rahvusvaheline mõju

Laari nime seostatakse rahvusvaheliselt eelkõige Eesti 1990. aastate alguse kiirete turumajandusreformide ja 1994. aastal kehtestatud proportsionaalse tulumaksuga.[20]

2006. aastal andis Cato Instituut Laarile 500 000 USA dollari suuruse Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest.[21] Instituut tõstis auhinna põhjenduses esile Laari rolli Eesti majanduse liberaliseerimisel, proportsionaalse tulumaksu kehtestamisel, väliskaubanduse avamisel ja erastamisel.[21]

Laar tegutses 2000. aastatel ka Gruusia majandusreformide nõustajana ning oli president Mihheil Saakašvili majandusnõunik.[2]

Ajaloolase ja kirjanikuna

Mart Laar Valjala Põhikoolis ajalootundi andmas 2006. aastal

Laari peamised ajalooalased uurimisvaldkonnad on olnud Eesti rahvuslik ärkamisaeg, Eesti Vabadussõda, Teine maailmasõda Eestis ja metsavendlus.[2] Ta on kirjutanud ja koostanud arvukalt ajalooalaseid raamatuid, õpikuid ja populaarteaduslikke teoseid.[2]

Tema 1995. aastal kaitstud magistritöö käsitles Jakob Hurta ning 2005. aasta doktoritöö Eesti rahvuslikku ärkamisaega.[1]

2014. aastal avaldas Laar alternatiivajaloolise romaani „Sügissõda 1939. I osa: Punane torm tõuseb“, millega ta debüteeris ilukirjanikuna.[22]

2015. aastal ilmus Laari mälestusteraamatu esimene osa „Pööre“, mis käsitleb tema esimese valitsuse tegevust aastatel 1992–1994.[23] 2020. aastal ilmunud teine osa „Ajaga võidu“ keskendub tema teisele peaministriajale aastatel 1999–2002.[24]

Teoseid

Mart Laar on avaldanud muu hulgas järgmised teosed:[2]

  • „Kodu lugu“ (1989, koos Heiki Valgu ja Lauri Vahtrega)
  • „14. juuni 1941“ (1990)
  • „War in the Woods: Estonia's Struggle for Survival, 1944–1956“ (1992)
  • „Metsavennad“ (1993)
  • „The Challenge for Europe“ (1994)
  • „Raamat Jakob Hurdast“ (1995)
  • „Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991“ (1996, koos Urmas Oti ja Sirje Endrega)
  • „Isamaa ilu hoieldes“ (1997)
  • „Eesti Vabadussõda ja Suurbritannia 1918–1920“ (1998)
  • „Eesti uus algus“ (2002)
  • „Estonia: Little Country That Could“ (2002)
  • „Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad“ (2005)
  • „Emajõgi 1944“ (2005)
  • „Linnulennul Eesti ajaloost“ (2005)
  • „Eesti Teises maailmasõjas“ (2005)
  • „Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis“ (2005)
  • „Unustatud sõda. Relvastatud vastupanuliikumine Eestis 1944–1956“ (2005)
  • „Sinimäed 1944“ (2006)
  • „September 1944. Otto Tiefi valitsus“ (2007)
  • „101 Eesti ajaloo sündmust“ (2010)
  • „20 Eesti tähtsamat lahingut“ (2013)
  • „Sügissõda 1939. I osa: Punane torm tõuseb“ (2014)
  • „Pööre. Mälestusi I“ (2015)[25]
  • „Ajaga võidu. Mälestusi II“ (2020)[26]

Tunnustus

Mart Laar 2007. aastal

Vaata ka

Viited

  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 "Mart Laar". Eesti Vabariigi Valitsus. Vaadatud 24.10.2026.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 "Mart Laar". Riigikogu. Vaadatud 24.10.2026.
  3. 1 2 3 "Mart Laar nimetati Eesti Panga nõukogu esimeheks". Riigikogu. 23.04.2013. Vaadatud 24.10.2026.
  4. ↑ "Vabariigi Presidendi 8. oktoobri 1992. a dekreet nr 1". Riigi Teataja. 08.10.1992. Vaadatud 24.10.2026.
  5. 1 2 3 4 5 6 "Varasemad valitsused". Eesti Vabariigi Valitsus. Vaadatud 24.10.2026.
  6. ↑ "After the Fall: Building Nations out of the Soviet Union – Estonia". International Monetary Fund. Vaadatud 24.10.2026.
  7. ↑ "Understanding Policy Change" (PDF). World Bank. Vaadatud 24.10.2026.
  8. ↑ "1994". Meie parlament ja aeg, Eesti Rahvusraamatukogu. Vaadatud 24.10.2026.
  9. 1 2 "1994 – Mart Laari umbusaldamine". Meie parlament ja aeg, Eesti Rahvusraamatukogu. Vaadatud 24.10.2026.
  10. ↑ "Peaministrikandidaadi määramine". Riigi Teataja. 19.03.1999. Vaadatud 24.10.2026.
  11. ↑ "Peaministrikandidaadile Mart Laarile volituste andmine valitsuse moodustamiseks". Riigi Teataja. 22.03.1999. Vaadatud 24.10.2026.
  12. 1 2 "„Pealtnägija" uuris, miks skandaalidesse sattunud Eesti poliitikutel taastub mälu liiga hilja". ERR. 19.02.2014. Vaadatud 24.10.2026.
  13. ↑ "Vähemusvalitsust juhiks Siim Kallas". Äripäev. 03.01.2002. Vaadatud 24.10.2026.
  14. ↑ "Andrus Ansipi kolmas valitsus". Eesti Vabariigi Valitsus. Vaadatud 24.10.2026.
  15. 1 2 "Kaitseminister Mart Laar viidi insuldi tõttu haiglasse". ERR. 19.02.2012. Vaadatud 24.10.2026.
  16. ↑ "Prime Minister Ansip Makes Proposal to President to Appoint Urmas Reinsalu Minister of Defence". Eesti Vabariigi Valitsus. 11.05.2012. Vaadatud 24.10.2026.
  17. ↑ "Minister of Defence Urmas Reinsalu to assume office". Eesti Vabariigi Valitsus. 14.05.2012. Vaadatud 24.10.2026.
  18. ↑ "President esitas Urmas Varblase Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaadiks". ERR. 02.05.2023. Vaadatud 24.10.2026.
  19. ↑ "Eesti Panga nõukogu". Eesti Pank. Vaadatud 24.10.2026.
  20. ↑ "After the Fall: Building Nations out of the Soviet Union – Estonia". International Monetary Fund. Vaadatud 24.10.2026.
  21. 1 2 3 "Former Estonian Prime Minister Mart Laar Wins Friedman Prize for Liberty". Cato Institute. 20.04.2006. Vaadatud 24.10.2026.
  22. ↑ "Intervjuu ulmekirjanik Mart Laariga". Algernon. Märts 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.04.2015. Vaadatud 24.10.2026.
  23. ↑ "Mart Laar esitleb juubeli puhul oma mälestusteraamatut". ERR. 22.04.2015. Vaadatud 24.10.2026.
  24. ↑ "Ajaga võidu: mälestusi. II". DIGAR. 2020. Vaadatud 24.10.2026.
  25. ↑ "Mart Laar esitleb juubeli puhul oma mälestusteraamatut". ERR. 22.04.2015. Vaadatud 24.10.2026.
  26. ↑ "Ajaga võidu: mälestusi. II". DIGAR. 2020. Vaadatud 24.10.2026.
  27. ↑ "Johan Skytte medal". Tartu Ülikool. Vaadatud 24.10.2026.
  28. ↑ "Välisminister Margus Tsahkna andis üle Jaan Poska medali". Välisministeerium. 02.02.2025. Vaadatud 24.10.2026.
  29. ↑ "Vabaduse Tammepärja aumärgiga tunnustati tänavu 49 inimest". Justiits- ja Digiministeerium. 04.09.2026. Vaadatud 24.10.2026.

Välislingid

Eelnev
Tiit Vähi		 Eesti peaminister
1992–1994		 Järgnev
Andres Tarand
Eelnev
Toivo Jürgenson		 Isamaaliidu esimees
1998–2002		 Järgnev
Tunne Kelam
Eelnev
Mart Siimann		 Eesti peaminister
1999–2002		 Järgnev
Siim Kallas
Eelnev
Jaak Aaviksoo		 Eesti kaitseminister
6. aprill 2011 – 11. mai 2012		 Järgnev
Urmas Reinsalu
Eelnev
Tõnis Lukas ja Taavi Veskimägi (kaasesimehed)		 Isamaa ja Res Publica Liidu esimees
26. mai 2007 – 28. jaanuar 2012		 Järgnev
Urmas Reinsalu
Eelnev
Jaan Männik		 Eesti Panga nõukogu esimees
2013–2023		 Järgnev
Urmas Varblane
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar