Vana-Kasaritsa mõis

Vana-Kasaritsa mõis (saksa keeles Alt-Kasseritz) oli riigimõis Võrumaal Rõuge kihelkonnas.

Ajalugu

Varasemal ajal oli see Vastseliina lossiala osa. 1592. aastal läänistati Vastseliina aselinnusepealikule Teofił Mirzwinskile. Pärast Liivimaa Rootsiga liitmist doneeris Gustav II Adolf mõisa 1628. aastal Tartu linna ja lääni asehaldur 1627–1631[1] ooberst Ernst Creutzile (1584–1635), kelle järeltulijad Creutzid olid mõisa valdajad veel 1682. aastal. Reduktsiooniga langes mõis XVII sajandi lõpul riigile ja oli edaspidi riigimõis.[2]

Mõisaansambel

Häärber ei ole säilinud.[3] See oli väike kivist poolkelpkatusega ehitis, mis pärines ilmselt XIX sajandi algusest. Hoone aiapoolsel küljel asus madal viilkatusega veranda. Kõrvalhooneid oli üksikuid ja need olid XX sajandi keskpaiku oluliselt ümber ehitatud või varemeis. Park ei ole säilinud.[4]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Erengisle Larsson, sedan Ernst Creutz, Ståthållare i Dorpats stad och län 1627-1631, www.adelsvapen.com
  2. ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 284 .
  3. ↑ Särg, Alo. Võrumaa mõisad. Tallinn: Argo, 2011, lk 68.
  4. ↑ ERA.T, f. 76, n. 1, s. 3139, L 18 .

Kirjandus

  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. seite 284.
  • Särg, Alo. Võrumaa mõisad. Tallinn: Argo, 2011. Lk 68.

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kasaritsa_m%C3%B5is