Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing
- Mitte segi ajada ühendusega Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing
Juhid ja organisatsioon
- 1960–1974, Endel Jaanimägi, VEKSA Komitee esimees (põhikohaga Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadiokomitee esimees);
- 1975–1985, Ülo Koit, VEKSA Komitee / VEKSA Ühingu esimees;
- Randar Hiir, VEKSA Komitee aseesimees, 1960– ;
- Eerik Liim[3] VEKSA Komitee esimehe asetäitja, 1960–1961;
- Ralf Raudberg VEKSA Komitee aseesimees, 1968–1975;
- Juhan Kahk;
- Lembit Kumm (1935–2013), VEKSA Komitee aseesimees, 1. aprill 1968 - 14. detsember 1978[4][5], vastutav sekretär 1.12.1967– 1.04.1968;
- 1975–1985, Ülo Koit, VEKSA Komitee esimees[6];
- Feliks Meiner[7] (1930–2001), VEKSA Komitee aseesimees[8][9], 1978[10]–19;
- 1985–199. Rein Freiberg (1937–2012), VEKSA Komitee esimees
- VEKSA tegevuses osalesid: Raoul Viies (1961–1971);
- VEKSA spordisektsiooni esimees Lembit Koik;
- VEKSA kultuuri- ja teadusalaste küsimuste komisjoni sekretär Rein Kordes
VEKSA tegevus
VEKSA abiga käisid näiteks Rootsis akadeemik Paul Ariste, kirjanikud Enn Vetemaa, Lennart Meri, Jaan Kross, Ellen Niit, kunstiteadlased Jaak Kangilaski, Mai Levin, Villem Raam, kunstnik Ilmar Torn, heliloojad Jaan Rääts ja Veljo Tormis[11]. Pagulaseestlaste ees Kanadas ja Ameerikas esinesid kujur Jaak Soans, kunstnikud Vive Tolli ja Peeter Ulas, kirjanikud Lennart Meri ja Enn Vetemaa, ajakirjanik Ene Hion ja kirjandusteadlane Elem Treier. VEKSA vahendusel käisid Anu Kaal, Heli Lääts, Urve Tauts ja Voldemar Kuslap Kanadas ja USA-s, sõites pika ringreisi läbi mõlema riigi, Jaak Jõerüüt ja Viivi Luik Pariisis jne. Samas oli VEKSA tol ajal, külma sõja ahistavates tingimustes kultuuritegelastele väheseid võimalusi lävida maailmaga.[viide?]
VEKSA kutsel ja finantseerimisel mitu korda koos perekonnaga Nõukogude Eestis käinud ja koguni suvitanud väliseestlasel Hellar Grabbi kirjeldas VEKSA tegevust avameelselt:
„"...KGB püüdis meelitada VEKSA kaudu paremale suhtlemisele või isegi koostööle.. . rahvuslikke aktiviste. Ega minugi küllakutsumisel saadud sellest põhimõttest erineda. Kuid just sellepärast oli VEKSA kaudu kindel ja huvitav Eestis käia. Asi oli asjaosalistel selge, nemad püüdsid mind ja mina VEKSA-t ära kasutada. Igasugune teine tõlgendus on jama."“
Vaata ka
Viited
- ↑ Indrek Jürjo (1996). Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentid põhjal. Tallinn: Umara. ISBN 9985-9103-0-3. lk 5 & 278.
- 1 2 "Sahinad ajaloo koridoris". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2016. Vaadatud 4. aprillil 2009.
- ↑ Jaak Pihlau, Eestlaste põgenemised Läände: Ärahüppajad III, Tuna, 2003 nr. 3
- ↑ "Riigi Teatajas avalikustati omaaegsete KGB töötajate nimekiri". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. jaanuar 2009. Vaadatud 3. detsembril 2008.
- ↑ Indrek Jürjo, PAGULUS ja Nõukogude Eesti #2, Eesti Päevaleht, nr. 251, 29 oktoober 1996
- ↑ Virkko Lepassalu, «Jaan – 2» tahab koju[alaline kõdulink], Luup, 24 (29) 25.november 1996
- ↑ FELIKS MEINER, Kodumaa: nädalaleht, nr. 5, 30 jaanuar 1980
- ↑ Jüri Toomepuu, Katkendraamatust “Eesti lähiajaloo kolm põhiprobleemi, kolmkümmend kolm lahendust”, Kirjastus Grenader, 2014, 254 lk. Endiste võrgustik, detsember 11, 2024
- ↑ Virkko Lepassalu, VEKSAst, Vesilinnust ja kunagisest pommartiklist roosade prillideta, Õhtuleht, 17. detsember 2011
- ↑ Tiit Made, Millega täitis Tiit Made N. Liidu saatkonnas Stockholmis päevi? Saunatamine, paberitöö, kollektiivne elu ja ..., Eesti Päevaleht, 06.06.2016
- ↑ Hellar Grabbi, "Seitse retke isamaale: mälestuslikud esseed". Sari Palju aastaid, Ilmamaa, Tartu 2010
- ↑ Tõe Hääl: Välismaal Elavate Kaasmaalastega Kultuurisidemete Arendamise Nõukogu Komitee väljaannee DIGARis, Eesti Rahvusraamatukogu
Kirjandust
- Vello Helk, Operatiivmängud enne ja nüüd (I) - (II), Rahvuslik Kontakt (Stockholm), 1997, nr 1, lk 39-45; nr 2, lk 23-29.
- Indrek Jürjo, “Pagulus ja Nõukogude Eesti (Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal). Kirjastus Umara, Tallinn 1996.) (Eesti ja KGB, wiki.zzz.ee)
- Hellar Grabbi, "Seitse retke isamaale: mälestuslikud esseed". Sari Palju aastaid, Ilmamaa, Tartu 2010
Välislingid
- Rein Kordes, Sahinad ajaloo koridoris Kesknädal, 14. november 2001.
- Mis on Enn Nõu "mürgikapp"? : Meenutus sellest, kuidas nõukogude propagandistid eesti pagulasi töödelda püüdsid Eesti Päevaleht (Stockholm), 8. veebruar 2007, nr 6, lk 8. (Jüri Estami intervjuu Enn Nõuga, esimene osa)
- Mis on Enn Nõu "mürgikapp"? : Meenutus sellest, kuidas nõukogude propagandistid eesti pagulasi töödelda püüdsid Eesti Päevaleht (Stockholm), 15. veebruar 2007, nr 7, lk 8. (Jüri Estami intervjuu Enn Nõuga, teine osa)
- Enn Tarvel. KGB ei fabritseerinud agente Sirp, 11. detsember 2009.