Triigi mõis (Kose)
Triigi mõis (saksa keeles Kau) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Triigi küla alale Kose valda Harju maakonnas.
Ajalugu
Mõisa on esmamainitud 1319. aastal ja see on üks vanemaid mõisaid Harjumaal. Praeguses asukohas oli ka vasallilinnus. Keskajal kuulus mõis Dückeritele[1], 17. sajandil läks aga Saltzade valdusse.
Suure Põhjasõja järel kuulus mõis Strykide aadlisuguvõsale ning peale neid Mellinitele ja Reuternitele. Strykide nimest on tulnud ka mõisa eestikeelne nimi.
1779. aastal sai mõisa omanikuks Hermann von Brevern.
1832 ostis mõisa maadeavastaja Otto von Kotzebue, kelle järeltulijaile jäi mõis 1906. aastani.
1906–1919 kuulus mõis Hagemeisteritele ja oli Paunküla kõrvalmõis.
1922. aastal sai mõisa teenete eest Vabadussõjas kolonel Karl-Johann Laurits, VR II/2, VR II/3. Laurits müüs mõisa 1939. aastal.
1943–1975 kasutati mõisahäärberit koolihoonena. Pärast seda seisis hoone tühjalt ja lagunes.
1992. aastal müüs kohalik omavalitsus mõisa eraisikule. 2006. aastal omandasid mõisa Terje ja Eerik-Niiles Kross, kes alustasid renoveerimist[2], mis lõppes 2012. aastal.
Mõisa saksakeelsest nimest Hof Kau tulenes 1992–2013 eksisteerinud Kõue valla nimi. Ka Krosside ettevõtte kaubamärk Kõue Mõis sisaldas mõisa nime.
Mõisakompleks
Mõisa peahoone vanimad osad võivad pärineda keskaegsest väikelinnusest, millele viitavad paksud ebakorrapärased müürid.
17.–18. sajandil rajati ühekorruseline barokne peahoone.
Hoone klassitsistlik kujundus pärineb 1817. aasta ümberehitustest, mil härrastemaja ühele otsale ehitati teine korrus, kujundati fassaadid klassitsistlikeks ning lisati kolm neljasambalist portaali. Samas säilis varasem barokne kelpkatus.
Hoone esise suure väljaku ääres paiknesid viie kaaravaga ait ja tall-tõllakuur. Eraldi sissesõidu tee ääres paikneb tööhobuste-tall.
Ülejäänud abihooned asusid peahoonest eemal ning on nüüd valdavalt hävinud või varemeis.
Tänapäeval
Tänapäeval on mõisasüda eravalduses. 2010. aasta kevadel alustati Triigi mõisa mahukaid taastamistöid, mis lõpetati 2012. aastal.[3]
Mõisas pakutakse eeskätt kontserte ja teatrietendusi.
Vaata ka
Viited
- ↑ Otto Magnus von Stackelberg. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I. Görlitz 1931. seite 670
- ↑ "Eerik-Niiles Kross ehitab Kosele kultuurimõisa". Eesti Päevaleht, 11. oktoober 2011
- ↑ "Eerik-Niiles Kross lasi taastada uhke mõisa". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuni 2012. Vaadatud 15. juunil 2012.