Tiit Made

Haridus

Made on õppinud Tallinna Õpetajate Instituudi Harjutuskoolis ja Tallinna 21. Keskkoolis ning lõpetanud 1959. aastal Tallinna 20. Keskkooli[2] ja 1965. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (kus õppis majandusteaduskonnas). 1971. aastal kaitses Moskva Riiklikus Ülikoolis teaduste kandidaadi väitekirja välisriikide majanduse alal.

Töö ja poliitika

Ta on töötanud insener-ökonomistina tehases Norma, õppejõuna (dotsent) Tallinna Polütehnilises Instituudis / Tallinna Tehnikaülikoolis, diplomaadina Nõukogude Liidu saatkonnas Stockholmis, Plaanikomitee Infoinstituudi teadusdirektorina, välis- ja majanduskommentaatorina ning professorina Eesti Kõrgemas Kommertskoolis.

Tegevus Eesti NSV-s

Ta oli 29. aprillil 1958. aastal Eesti Raadio juurde loodud Noorte Reporterite Klubi asutajaliige ja esimese koosseisu asepresident. On Eesti Ajakirjanike Liidu liige. Tunnistati 1989. aastal Eesti parimaks ajakirjanikuks.

Aastatel 1971–1989 oli ta NLKP liige. Ta oli esimesi laulva revolutsiooni poliitikuid, kes 7. novembril 1989 astus välja NLKP-st ja saatis oma parteipileti EKP Keskkomiteesse.

Ta oli üks neljast ühiskonnategelasest-kaasautorist, kes 1987. aastal tulid välja Eesti täielikule isemajandamisele üleviimise (Isemajandava Eesti) ideega.

Aastatel 1989–1991 oli Made NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi liige ja NSV Liidu Ülemnõukogu väliskomisjoni liige.

Tegevus iseseisvuse taastanud Eestis

Tiit Made 2018. aastal presidendi vastuvõtul Kadrioru roosiaias

Aastatel 1990–1992 oli Tiit Made Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja väliskomisjoni aseesimees. Ta oli üks 69 ülemnõukogu liikmest, kes hääletas 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Kongressi liige ja valiti 1990. aastal I Eesti Komitee liikmeks.

30. augustil 1991 kasutas Eesti Ekspress artiklis "ERSP on radikaalsusest väsinud" Tiit Madest kirjutades fraasi "tumeda, et mitte öelda KGB minevikuga". Seepeale esitas Made Eesti Ekspressi väite kohta hagi Tallinna Linnakohtule enda au ja väärikuse kaitseks, nõudes, et Eesti Ekspress avaldaks ajalehes avaliku vabanduse. Selgus, et leht toetus 1989. aastal Svenska Dagbladetis ilmunud artiklile Charlie Nordblomi raamatu "Industriespionage" kohta, milles käsitleti tööstusalase spioneerimisega seotud küsimusi ning toodi ära kõigi diplomaatilise passiga NSV Liidu saatkonna töötajate nimed, kes olid Rootsi välisministeeriumi poolt välja antud diplomaatilise korpuse teatmikus ära toodud.[viide?] Made oli konsulaarosakonna atašee ja tegeles viisaküsimustega. Pärast mitut kohtuistungit kohustas Linnakohus oma 18. mai 1992 otsusega Eesti Ekspressi vabandama ühe nädala jooksul ilma omapoolsete kommentaarideta Tiit Made ees valeinformatsiooni avaldamise pärast. Eesti Ekspress kaebas Linnakohtu otsuse edasi Eesti Vabariigi Ülemkohtusse. Eesti Vabariigi Ülemkohus otsustas 4. novembril 1992, et Eesti Ekspressis avaldatud kirjutis on hageja au ja väärikust riivav ning hagi kuulub rahuldamisele. Ülemkohus kohustas Eesti Ekspressi ajalehes vabanduse avaldama ühe kuu jooksul. Made oli esimene ja ainus Eesti poliitik, kelle kohta on ülemkohtu otsus, et ta pole olnud KGB agent. Eesti Ekspress pole Made ees kunagi vabandanud ega allunud Eesti Vabariigi Ülemnõukohtu otsusele. Hiljem on Made välja toonud, et kõik sellistel positsioonidel olnud inimesed pidid kohustuslikus korras luureorganitele andma aru.[3] Samuti on 30 aastat Nõukogude välisluure residendina Skandinaavias tegutsenud Boriss Grigorjev oma raamatus "Skandinaavia tagauksest. Luuraja märkmeid"[4] (2002) kirjeldanud Madet kui nõukogude- ja venevastast inimest, kes "ei vihanud mitte ainult nõukogude korda, vaid ka kõike venelikku" ning väitnud, et ta polnud kindlasti KGB ohvitser.

Tiit Made oli Eesti Rohelise Liikumise asutajaliige ja aseesimees. 1990. aastal asutas ta Eesti Ettevõtjate Erakonna ning oli selle esimees. 1994. aastal ühines erakond Eesti Keskerakonnaga. Pärast 1995. aasta lindiskandaali lahkus Tiit Made Keskerakonnast ja asutas sealt lahkunutega Arengupartei, mille liige oli 1998. aasta septembrini.

Aastatel 1992–1999 oli ta Riigikogu liige, kuuludes Riigikogu VII ja VIII koosseisu. Aastatel 1995–1999 oli Made Riigikogu majanduskomisjoni esimees. Pärast riigikogu liikme mandaadi lõppemist 1999. aastal lahkus ta aktiivsest poliitikast, kuid kuulub endiselt 20. Augusti Klubisse, mis koondab 20. augustil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise otsuse poolt hääletanuid.

Tunnustus ja tiitlid

Isiklikku

Tiit Made Austraalias

Tiit Made on kahekordne Eesti meister võrkpallis (1956, 1964).

Ta on tuntud ooperimuusika austajana. Made on teinud Vikerraadios ooperiteemalisi saateid "Bel canto" ning juhtinud ooperi galakontserte Tartus ja Pärnus ja esinenud ooperialaste loengutega.

Ta kuulus 1994. aastal Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti žürii koosseisu.

Tiit Made on abielus raadioajakirjaniku ja lastekirjaniku Reet Madega.

Ajaloodoktor ja Eesti Diplomaatide Kooli asedirektor Vahur Made (1971–2017) oli Tiit Made poeg. Majandusharidusega vanem poeg Tambet Made juhtis aastaid Eesti Väliskaubanduse Liitu ning tegeleb välismajanduse alase konsultatsiooni- ja vahendustegevusega.

Teise maailmasõja aegne Rügement Made juht Julius Made (1894–1956) oli Tiit Made isa onupoeg, Tiit Made isa hukkus Teises maailmasõjas 1942. aasta detsembris Velikije Luki all.

1902. aastal Tallinnas avatud Amandus Adamsoni "Russalka" mälestusmärgi ingli modell Julie-Lisette Rootsi (1878–1947) oli Tiit Made isapoolne vanaema[5]. Tema abikaasa, Tiit Made isapoolne vanaisa Otto Made (1867–1906) töötas treialina ning osales 1905. aasta detsembris toimunud mõisate põletamisel Harjumaal.

Tiit Made on reisihuviline. Ta on külastanud rohkem kui sadat riiki.

Made kuulub ka 2010. aastal asutatud MTÜ Eesti Vabaduse Eest liikmeskonda, mis ühendab NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi Eesti delegatsiooni eestimeelseid liikmeid.

Looming

Tiit Made on alates 1974. aastast avaldanud Eestis, Soomes ja Rootsis majandus-, välispoliitika- ja ajalooalaseid monograafiaid, ooperi- ja operetimuusikat ning rahvusvahelisi suheteid käsitlevaid leksikone, reisiraamatuid ja publitsistika kogumikke – kokku 37 teost. 1984. aastal ilmus tal pseudonüümi Peeter Gustavsson all Stockholmis Lembit Kriisa kirjastuses Välis-Eesti & EMP okupeeritud Eesti siseolukorda kirjeldav raamat "Tänapäeva mured Eestis", mille autorit tollastel nõukogude jälitusorganitel ei õnnestunudki välja selgitada.

Made on Eesti ja välismaa ajalehtedes ja ajakirjades avaldanud alates 1967. aastast üle 1000 teadusliku, populaarteadusliku ja olustikulise majandus-, välis- ja sisepoliitika, ooperimuusika jne alast artiklit, kirjutist ja intervjuud.

Teoseid

Tiit Made taasiseseisvumispäeval 2011. aastal
  • "Imperialistlik integratsioon", Eesti Raamat,1974
  • "Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid", Eesti Raamat 1976
  • "Kapitalistlik valuutasüsteem", Eesti Raamat 1980
  • "Rootsist ja rootslastest", Eesti Raamat 1980
  • "Tänapäeva kapitalism", Eesti Raamat 1981
  • "Energia ja tooraine", Eesti Raamat, 1984
  • "Tänapäeva mured Eestis" (pseud. Peeter Gustavsson), Välis-Eesti & EMP, 1984, ISBN 91816428
  • "Rahvusvahelised organisatsioonid", Eesti Raamat 1985
  • "Mu isamaa. Viron toivo ja pelko", Kirjayhtymä OY, 1988, ISBN 9512632624
  • "Eesti ärkab ja võitleb", Välis-Eesti & EMP 1988, ISBN 9186116371
  • "Imperiumi tienhaarassa",Kirjayhtymä OY,1989, ISBN 9512633426
  • "Eesti tee", Välis-Eesti & EMP 1989
  • "Kansa tahtoi", WSOY, 1991, ISBN 951017467X
  • "Ooper. Operett. Muusikal", TEA Kirjastus 2000, ISBN 9985711653
  • "Rahvusvahelised suhted", Valgus 2002, ISBN 9985681185
  • "Ükskord niikuinii ", Argo 2006, ISBN 9949415675
  • "Alasi ja haamri vahel", Argo 2007, ISBN 9789949438105
  • "Sotsialismileeri peied", Argo 2008, ISBN 9789949438204
  • "Eestlased sõjapõrgus", Argo 2008, ISBN 9789949438464
  • "Idüllist ahastuseni. 1939–1941", Argo 2009, ISBN 9789949438822
  • "Reisimise kirg" (koos Reet Madega), GO Reisiraamat 2010,ISBN 9789949903979
  • "Kaks korda iseseisvaks", Argo 2011, ISBN 9789949466221
  • "Kremlis iseseisvust toomas", Argo 2011, ISBN 9789949466306
  • "Reisimise kütkeis" (koos Reet Madega), GO Reisiraamat, 2011, ISBN 9789949916146
  • "Ooperimaailm" I köide A–L, Kunst 2012, ISBN 9789949486182
  • "Ooperimaailm" II köide M–Y, Kunst 2012, ISBN 9789949486212
  • "Valitsejate vastu", Argo, 2013, ISBN 9789949466948
  • "Eestlaste vabanemise tee 1985–1994", 20. Augusti Klubi, 2015, ISBN 9789949956531
  • "Estonian's liberation way", 20 August Club, 2015, ISBN 9789949956548
  • "Rootsis Nõukogude saatkonnas", Argo, 2016, ISBN 9789949527724
  • "Poliitikas pöördelistel aegadel", TEA Kirjastus, 2018, ISBN 9789949244027
  • "Nõukaaeg", Rahva Raamat Kirjastus, 2019, ISBN 9789949664788
  • "Vend ja õde NKVD küüsis", Trükiviis, 2020, ISBN 9789949016907
  • "Eesti rahvasaadikud Kremli võimukoridorides", MTÜ Eesti Vabaduse Eest, 2020, ISBN 9789916401156
  • "Ülemnõukogu XII iseseisvuse taastajana. Pildis ja sõnas, 20. Augusti Klubi, 2021, ISBN 9789916403372
  • "Ajad ammused", Tiit Made, 2022, ISBN 978-9916-4-1022-6
  • "Saatanlik MRP", 20. Augusti Klubi, 2022, ISBN 978-9949-9565-9-3

Artikleid

Viited

  1. ↑ EE 14. köide, lk 270
  2. ↑ TÜG lendude loend, 11. lend – 1959a; Made, Tiit[alaline kõdulink]
  3. ↑ "Eestlased välismaal ehk Kuidas meie mehed läänes (luure)tööl käisid" Õhtuleht, 13. detsember 2008
  4. ↑ Борис Николаевич Григорьев, Скандинавия с черного хода. Записки разведчика: от серьезного до курьезного, Скандинавия с черного хода. Записки разведчика, raamat elektroonilisel kujul veebiraamatukogus librusek.ru
  5. ↑ Tiit Made. Valitsejate vastu. lk 534

Kirjandus

  • "Keda me valisime?" Tartu, 1993, lk 131–134.
  • "Keda me valisime 1995?" Tartu, 1995, lk 160–163.
  • "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 2. köide Kj–M, Tallinn, 2005, lk 506.
  • "Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000", Tallinn, 2003, lk 281–282.
  • Made, Reet, "Lapsepõlvest tuleme kõik", Tallinn, 2001, Tiit Made, lk 207–218

Välislingid

  • "Tiit Made karu haardes" Õhtuleht, 22. september 1999
  • "Tiit Made ennustab Isamaaliidu ja Mõõdukate kadu" Delfi, 22. oktoober 2002
  • "Ingli pojapoeg Tiit Made" Elukiri, nr 1, 2003
  • "Tiit Made astub vastu platsipuhastajate ajaloole" EPL, 17. august 2006
  • IME-mees "Tiit Made kõigest veel rääkida ei saa" EPL, 27. oktoober 2006
  • Võrkpalliprofist vormelifänn Kalev.ee, 9. jaanuar 2008
  • IME-mees Tiit Made: igast olukorrast leidub väljapääs, Sõidurõõm, nr 29, suvi 2008
  • "Tiit Made innustus vanaonu SS-mälestustest" Delfi, 30. november 2008
  • Tiit Made teejuht ooperikultuuri, Postimees, 4. juuni 2012
  • "Me ei taha pahandusi" (Eerik Purje) (Tiit Made. Valitsejate vastu), Eesti Elu, Toronto, 27. september 2013
  • "Vastasseisude kroonika Tiit Madelt", Kesknädal, 9. oktoober 2013
  • "Sammhaaval iseseisvaks" (Eerik Purje) (Tiit Made: Eestlaste vabanemise tee 1985–1994"), Eesti Elu (Toronto), 13. märts 2015
  • "Independence regained – A chronological history" Tõnu Naelapea, Estonian World Review, 20. august 2015
  • "Pealtnägija", Eesti Televisioon, 15.05.2016
  • "Tiit Made rääkis perioodist, mille kohta oli andnud vaikimisvande" Eesti Päevaleht, Stockholm, 25. mai 2016
  • "Tiit Made külm sõda" (Kaur Maran), Laupäevaleht, 4. juuni 2016
  • "Sõnum suletud väravate tagant" (Eerik Purje) (Tiit Made. Rootsis Nõukogude saatkonnas), Eesti Elu,(Toronto), nr. 28, 16. juuli 2016
  • "Nõukogude diplomaat Tiit Made ehk vabakäiguvangina Rootsis" (Toomas Tiivel), Eesti Ekspress, 20.juuli 2016
  • "Rootsis Nõukogude saatkonnas". Karjäärita diplomaadi mälestused" (Madli Vitismann), Eesti Päevaleht, Stockholm, 31. september 2016
  • "Diplomaadi ettevaatlik mälestusteraamat. Tiit Made. Rootsis Nõukogude saatkonnas." (Enn Nõu), Akadeemia, nr 11, 2016
  • "Žiguliga kaaperdatud lennukit vabastamas" (Martiina Made), Eesti Ajalugu, nr 2, 2018, lk 136-143
  • "Made vastab Lauristinile" (Liis Velsker), Postimees.ee, 9. aprill 2018
  • Katked Tiit Made uuest raamatust: Pullapää kriisi ajal oli Laar pidevalt hirmul..., Delfi, 30. aprill 2018
  • Katked Tiit Made uuest raamatust: kodakondsust jagati kõigile..., Delfi, 1. mai 2018
  • "Hea, et oidu oli" (Eerik Purje retsensioon Tiit Made raamatule "Poliitikas pöördelistel aegadel"), Eesti Elu (Toronto), nr 31, 3. august 2018
  • "Tiit Made: Taasiseseisvunud Eesti on silmnähtavalt kobedam kui Pätsi Eesti", Pealinn, nr 9, 9. märts 2020, lk 12-13
  • "Kõik saab kord ajalooks" (Eerik Purje retsensioon Tiit Made raamatule "Nõukaaeg") Eesti Elu (Toronto), nr 9, 6. märts 2020
  • "Manöövreid maailmasõja mänguväljaakult" (Eerik Purje retsensioon Tiit Made raamatule "Saatanlik MRP") Eesti Elu (Toronto), 28. oktoober 2022
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Made