Mustpeade vennaskond

Riia mustpeade maja (2014), Riia vanalinnas
Tallinna mustpeade vennaskonnale kuulus Mustpeade maja.

Mustpeade vennaskond (ka Mustpeade gild, mustpead; saksa keeles Bruderschaft der Schwarzhäupter) oli keskaegne Riias, Tallinnas ja Tartus tegutsenud vallalisi kaupmehi ja laevaomanikke ühendav gild. Abiellunud liikmed astusid Suurgildi liikmeks, kuid hiljem vallalisuse nõue kaotati.

Vennaskonna kaitsepühak oli Püha Mauritius, kes oli mustanahaline ja suri kristlasena märtrisurma[1].

Vennaskond Tallinnas

Ajalugu

Tallinna Mustpeade vennaskond eraldus Suurgildist 1399. aastal.[1] Neile kuulus Mustpeade maja.

Mustpeade tegevuse kõrgajaks Tallinnas on peetud 16. sajandit. Sajandi keskpaiku võisid Tallinna Mustpead välja panna mitmesajamehelise hästi relvastatud ratsaüksuse, mis näiteks Liivi sõja aegu pidas 11. septembril 1560 Tallinna kaitsmisel linna lähistel Jeruusalemma mäel lahingu venelaste väesalga vastu.

Rootsi ajal koosnes Mustpeade kompanii umbes 150 musketitega relvastatud ratsanikust. Hilisematel aegadel jäid kompaniile eeskätt esindusfunktsioonid: saata linna külastavaid kõrgeid võimukandjaid, korraldada paraade ja vastuvõtte. Mustpeade vennaskonna korpus, mõõkade ja püstolitega relvastatud sõjaväeosa, kuhu kuulus 2 rittmeistrit, 2 leitnanti, 2 kornetit, 15 allohvitseri ja vahtmeistrit, eksisteeris kuni 1887. aastani.[2].

Mustpeade vennaskonna vapp Riia mustpeade majas

1782. aastast tegutses vennaskonna raames seltskondlik klubi, mida nimetati Õhtuseltsiks. 23. maist 1788. aastast tegutses kuni 1937. aastani vanim Tallinna vabatahtliku tuletõrje üksus – Mustpeade Vennaskonna tuletõrjekomando[3], mille algne eesmärk oli eeskätt kaitsta vennaskonna maja kaitsmine tuleohu eest. Mustpeade komando osales alati linna suuremate tulekahjude, sealhulgas 1820. aasta juunis aset leidnud Oleviste kiriku tulekahju kustutamisel. 1866. aastal liitus komando Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsiga. 1895 organiseeriti vennaskond Mustpeade Klubiks[4].

Mustpead tegutsesid Tallinnas edasi 1940. aastani, kuivõrd 1920. aastal seda erinevalt teistest gildidest ei kaotatud, ja jätkas Nõukogude okupatsiooni tingimustes eksiilis.[viide?]

Liikmeskond

Tallinna Mustpeade vennaskonda kuulusid keskajal noored saksa päritolu vallalised kaupmehed või kaupmehesellid. Vennaskonnad andis oma liikmeile kaitset ja algul kuulusid sinna meretagustest Saksa linnadest pärit noored kaupmehed, kes tihti Tallinna külastasid, kuid ei kuulunud Tallinna kodanikkonda. Hiljem said Tallinna Mustpeade seltskonna tuumikuks kohalike kaupmeeste pojad, kes siis abielludes mustpeade vennaskonnast lahkusid ja suurde ehk kaupmeeste Tallinna Suurgildi vastu võeti. Vennaskonna tegevus oli tollal ja hiljemgi eelkõige seltskondliku, kultuurilise ja kirikliku iseloomuga.

Lambert Glandorp. Mustpeade epitaaf (ca 1561) Jeruusalemma lahingu mälestuseks, Mustpeade majas

Vt. Tallinna Mustpeade vennaskonna liikmed

Viited

  1. 1 2 Jüri Kivimäe, MUSTPEAD TALLINNAS, Kodumaa : nädalaleht, nr. 37, 18 september 1991, lk 7
  2. Eesti ajalugu IV. Tartu 2003, lk. 131
  3. Tuletõrjuja uue "katuse" all. Rahvaleht, 17. märts 1937, nr. 33, lk. 4.
  4. http://www.filharmoonia.ee/mustpeademaja/meist/ajalugu (vaadatud 20.06.2018)

Kirjandus

  • Friedrich Amelung, Geschichte der Revaler Schwarzenhäupter : von ihrem Ursprung an bis auf die Gegenwart ; nach den urkundenmäßigen Quellen des Revaler Schwarzenhäupter-Archivs. 1, Die erste Blütezeit von 1399 - 1557. Reval: Wassermann, 1885. Digitaalselt: BSB: Link
  • Friedrich Amelung, Georges Wrangell, Geschichte der Revaler Schwarzenhäupter (Tallinn, 1930).
  • Tallinna Mustpead. Mustpeade vennaskonna ajaloost ja varadest / Die Revaler Schwarzenhäupter, Geschichte und Schätze der Bruderschaft der Schwarzenhäupter. Toimetanud Juhan Kreem, Urmas Oolup. Tallinn, 1999

Välislingid