Rootsi keel
Struktuurist ja sõnavarast
Rootsi keele grammatiline struktuur on küll veidi keerulisem norra ja taani keele omast, ent ei valmista õppijaile kunagi suuremaid raskusi. Näiteks on verbil ühes kindlas ajavormis vaid üks vorm, mis kõikides pööretes on sama (nt arbeta (töötama) olevikus arbetar: jag arbetar, du arbetar, han arbetar, vi arbetar, ni arbetar, de arbetar, lihtminevikus arbetade: jag arbetade, du arbetade jne). Rootsi keel jagab natuke alla 100% skandinaavia sõnavara taani ja norra keelega.
Murded
Rootsi keele murde lingvistiline definitsioon on, et murret ei ole mõjutanud tavapärane rootsi keel ning selle eraldiseisvat arengut saab jälgida vanapõhja keeleni.
- Norrländska mål – Norrland, Rootsi põhjaosa
- 1. Överkalix, Norrbotten; noorem naine
- 2. Burträsk, Västerbotten; vanem naine
- 3. Aspås, Jämtland; noorem naine
- 4. Färila, Hälsingland; vanem mees
- Sveamål – Svealand
- 5. Älvdalen, Dalarna; vanem naine
- 6. Gräsö, Uppland; vanem mees
- 7. Sorunda, Södermanland; noorem naine
- 8. Köla, Värmland noorem naine
- 9. Viby, Närke; vanem mees
- Gotländska mål – Gotland
- 10. Sproge, Gotland; noorem naine
- 11. Närpes, Pohjanmaa; noorem naine
- 12. Dragsfjärd, Åboland; vanem mees
- 13. Porvoo, Ida-Uusimaa; noorem mees
- Götamål – Götalandi lääne- ja põhjapool, keskosaks Västergötland
- 14. Orust, Bohuslän; vanem mees
- 15. Floby, Västergötland; vanem naine
- 16. Rimforsa, Östergötland; vanem naine
- 17. Årstad-Heberg, Halland; noorem mees
- 18. Stenberga, Småland; noorem naine
- 19. Jämshög, Blekinge; vanem naine
- 20. Bara, Skåne; vanem mees
Vaata ka
Viited
- ↑ Rootsi keel. Ethnologue.com, Kasutatud 24.07.2009 (inglise)
Välislingid
- Rootsi nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus
