Radaškovičyt on esmamainitud 1447. aastal. Toona rajas Petras Gelgaudaitis sinna katoliku kiriku. Alev on eri aegadel olnud Rjurikovitšitest lahknenud Vereja suguvõsa, Goštautaste, Bona Sforza, Hlebowiczite, Massalskite, Ogińskite ja Radziwillide valduses. Aastast 1539 kuni XIX sajandi keskpaigani peeti seal korrapäraselt laata.

Aastal 1549 sai Radaškovičyst linn. Selle juurde ehitati ka puidust kindlus. Aastast 1749 pärineb linna vapp, millel kujutatud märter Stefanost. Radaškovičy kuulus Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda.

Poola jagamisel läks Radaškovičy aastal 1793 Venemaa koosseisu. Aastal 1882 ristiti seal Janka Kupała. Linn kuulus Vilno kubermangu.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Radaškovičy Poola koosseisu. 1939. aastast kuulus asula Nõukogude Liitu, kus aastal 1940 linn aleviks muudeti. Teises maailmasõjas ründasid Radaškovičys maapealseid sihtmärke sõjalennukid Nikolai Gastello ja Aleksandr Maslovi juhtimisel.

• 
  Radaškovičy
• 
  Radaškovičy keskus
• 
  Radaškovičy katoliku kirik
• 
  Radaškovičy õigeusu kirik
• 
  Radaškovičy kabel

• Zyhmunt Čachovič – valgevene revolutsionäär
• Jadvihin Š. – valgevene kirjanik
• Alaksandr Ułasaŭ – valgevene publitsist ja poliitik
• Branisłaŭ Taraškievič – Valgevene publitsist ja keeleteadlane
• Maksim Tank – valgevene luuletaja
• Adam Bildziukievič – valgevene kultuuritegelane ja pedagoog
• Vanda Lavickaja – valgevene luuletaja
• Anton Marcinoŭski – valgevene publitsist
• Julijan Harajn – valgevene kirjanik
• Włodzimierz Rudź – poola ajaloolane

• Alev valgevene fotoentsüklopeedias