Pedja jõgi
Ajalugu
Jõge (Pettige) on piirina mainitud ordumeister Conradt vom Vitinghave läänistuskirjas Hansz Orttele 23. septembrist 1408.
Aastail 1843–1844 puhastati jõgi alamjooksul kuni Põltsamaa jõeni ja Tartust hakkas Rõika-Meleski peeglivabrikuni kurseerima aurulaev Karl.[2]
Aastail 1923–1924 loeti jõe alamjooksu laevatatavaks veeteeks. Toona pidi veetee nõuetele vastav jõgi olema teatava laiuse ja sügavusega (mitte alla 0,5 meetri), kärestikuvaba ja piisavalt sirge. Ka lõiku ülevalpool Jõgevat loeti parvetatavaks veeteeks (sobis puidu parvetamiseks), kuigi sealne lõik oli seda ainult ajutiselt.[3]
Heraldika
Pedja jõgi on kujutatud Jõgeva linna ja Karla Liivola vapil.
- Simuna Katkuallikas, Pedja jõe algus
- Pedja jõgi Jõgeval
- Pedja allpool Painküla paisu
- Pedja allpool Härjanurme paisu
- Pedja jõgi ja paisjärv Jõgeva alevikus 2022. aasta juunis
Viited
- ↑ Pedja jõgi. Keskkonnaregister, vaadatud 16.03.2022.
- ↑ Liisa-Lota Kaivo Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi Eesti Loodus nr 2012/9
- ↑ Eesti sadamad, veeteed, kaubalaevastik ja laevasõit 1923/1924, lk. 17