Keegi ei eita, et naiste õiguste eest võitlemine on ülioluline, kuid seda on rohkem vaja islamimaades või Euroopa linnade no-go-tsoonides, mitte aga juba feminiseerunud ühiskondades, kus tasuks juba rääkida meeste õigustest.
Eestis naiste õigustest puudu ei tule: Liisa Pakosta veab ühiskonna vastuseisust hoolimata Tartusse moslemivange ning teeb kohtunike arvamusele vilistades kohtureformi: Maris Lauri võtab endale õiguse vaenukõneseadusega ühiskonna suud sulgeda; Kristina Kallas kujundab haridussüsteemi ümber ullikeste tootmiseks – naised ruulivad kogu ühiskonnas. Neilt naistelt, kes abi tegelikult vajavad, võetakse turvakodude raha vähemaks.
BNS kirjutab: “Tallinnas Fotografiskas toimub laupäeval ainulaadne naiste õiguste teemaline konverents “Naiste Hääl”, kus kohtuvad ausad arutelud, inspireerivad lood ja mõtlemapanevad paneelid naiste kogemustest tervises, teaduses, ettevõtluses ja ühiskonnas.
„Naiste Hääl“ on sündmus valdavalt naistele ja ka kõigile, kes soovivad kaasa rääkida tasakaalukamal, kaasavamal ja õiglasema ühiskonna loomisel. See konverents ei ole otseselt millegi vastu, vaid pigem millegi poolt, et esile tuua valupunkte, inspireerivaid lahendusi ning toetada dialoogi, mida me tihti igapäevaelus ei kuule.”
Tutvustav jutt on ilus, aga… “Esinejate hulgas on oma valdkonna eksperdid ja arvamusliidrid nii Eestist kui ka mujalt, nende hulgas tunnustatud majandusajakirjanik, kolumnist ja raamatu “Vagina Business” autor Marina Gerner, investeerimisekspert Kristi Saare, võrdõigusvolinik Christian Veske, endine ajakirjanik ja poliitik Viktoria Ladõnskaja-Kubits, lavastaja ja luuletaja Sveta Grigorjeva, paljud ettevõtjad ja teadlased. Päeva juhib armastatud tele- ja raadioajakirjanik Anu Välba.”
“Vagina Business”, võrdõigusvolinik Christian Veske, Sveta “Kepin kümne neegriga” Grigorjeva, Haberi-Pilleri sõbranna “armastatud” Anu Välba… – see on pigem radikaalfeministide konverents.
Siia lõppu sobib hoopis inspireerivam arusaam internetist:
“Feminism sündis ajal, mil naistel polnud valimisõigust, haridust ega majanduslikku iseseisvust. See oli õigustatud ja vajalik revolutsioon, mis tõi naistele põhivabadused ja võrdse võimaluse ühiskonnas osaleda. Kuid tänapäeval, vähemalt Lääne maailmas, on need eesmärgid täielikult saavutatud.
Tänapäevane häälekam osa feminismist on muutunud ideoloogiliseks jäänukiks, mis ei võitle enam võrdsuse, vaid ülemvõimu eest. Selle asemel et edendada koostööd meeste ja naiste vahel, on ta tekitanud süüdistusekultuuri, kus mehed on vaikimisi kahtlusalused ja naised “igavesti ohvrid”. Selline mõtteviis ei toeta enam õiglust, vaid süvendab lõhet sugude vahel.
Kui 20. sajandi feminism taotles võrdsust seaduse ees, siis 21. sajandi feminism keskendub tundeõiglusele. Naised peavad olema mitte ainult võrdsed, vaid ka täiesti kaitstud kriitika ja ebamugavuste eest. Selle tulemusel on kujunenud “turvaliste ruumide” kultuur, mis lämmatab sõnavabadust ja vastutustunde.
Perekond on iga ühiskonna tuum. Kui traditsiooniline soorollide jaotus asendatakse põhimõttega, et “iga erinevus on rõhumine”, kaotab ühiskond oma stabiilsuse. Laste kasvatamine muutub ideoloogiliseks väljalahinguks — isa roll marginaliseeritakse, ema roll politiseeritakse. Selle tagajärjel on Läänes sündimus langenud ja meeste sotsiaalne osalus vähenenud.
Paradoksaalselt on feminism muutunud võimupositsioonil olevaks ideoloogiaks, mis samas esitleb end ohvri rollis. See muudab ühiskondliku arutelu emotsionaalseks ja irratsionaalseks: kriitikat feminismi aadressil tõlgendatakse automaatselt misogüüniaks. Selle tulemusena kaob intellektuaalne ausus ja avalik debatt. Tänapäeva feminism ei ole enam vabaduse ega võrdsuse liikumine, vaid poliitiline projekt, mis kinnistab lõhesid ja nõrgestab ühiskondlikku sidusust.
Kui kunagine feminism tõi naised laua taha, siis tänapäevane feminism pöörab laua ümber ja nõuab kättemaksu.
Seetõttu võiks öelda, et feminism ei ole enam ajakohane — tema ajalooline missioon on täidetud, ning edasine areng peaks toimuma inimlikkuse, koostöö ja vastastikuse austuse pinnal, mitte lõputu süüdistamise kaudu.”
Uued Uudised