Pühaku tiitel on nimetus, millega pühak on nimetatud õigeusu, kreekakatoliku jm bütsantsi jumalateenistuskorda kasutava kiriku kalendris tema mälestuspäeval ja millega teda nimetatakse jumalateenistustel. Ka ikoonile kirjutatakse pühaku nimi koos tiitliga või mitmega.

Tiitlid võivad mõnikord kattuda (näiteks iga apostel on ka jünger, lisaks arvas Paulus end apostliks ja seda tegi ka kirik hiljem, kuid iga jünger ei ole apostel). Mõned tiitlid on ette nähtud ainult Jumalaemale ja mõningaid pühakutele enam ei anta (näiteks apostli nimetus).

Pühakut võidakse nimetada ainult tiitliga, kasutamata sõna "Püha": prohvet Joona, piiskopmärter Platon).

• Apostel – üks kaheteistkümnest mehest, kes Matteuse 28:16–20 järgi pidid kuulutama evangeeliumi kõigile rahvastele; neid arvatakse ka jüngriteks. Juuda asemel, kes küll kuulus apostlite hulka, aga keda ei meenutata kunagi, nimetatakse apostel Mattiast, kes võeti tema asemele;
• Apostlisarnane – pühak, kes tegi ulatuslikku misjonitööd või kelle teeneks on kiriku ülesehitamine mingil maal, kuid kes ei kuulu kaheteistkümne apostli hulka, näiteks apostlisarnane Maarja Magdaleena, apostlisarnane Nino;
• Esimärter: märter, kes oli esimene mingil maal või perioodil, näiteks kiriku esimene märter Stefanos;
• Evangelist – üks neljast mehest, kes on kiriku pärimuse järgi nelja evangeeliumi kirjapanijad, näiteks evangelist Luukas;
• Hesühhast – pühak-munk, hesühhastlik palvetaja, näiteks Josif Hesühast;
• Imetegija – pühak, kes on kuulus oma eluajal tema läbi sündinud imetegude poolest, näiteks Imetegija Nikolaus
• Jünger – üks seitsmekümnest või seitsmekümne kahest mehest, kelle Jeesus saatis paarikaupa evangeeliumi kuulutama Luuka 10:1–21 järgi; neid võidakse vahel nimetada ka apostliteks ('läkitatu'), näiteks Timoteos Efesosest;
• Kasupüüdmatu tervendaja: pühak, kes ravis inimesi Jumala abiga võtmata tasu, näiteks kasupüüdmatu tervendaja Pantaleon Nikomeediast;
• Kristuse pärast meeletu – pühak, kes hülgab vara ja ühiskondliku positsiooni Kristuse pärast, eirab teadlikult ühiskondlikke norme usuliste eesmärkide saavutamiseks, näiteks Kristuse pärast meeletu Andreas;
• Märter – pühak, kes on usu pärast surnud, näiteks Sebastian Roomast;
• Mürritulvaja – pühak, kelle reliikvia eritab magusa lõhnaga, sageli imettegevat õlijat ainet, näiteks Dimitri Mürritulvaja;
• Neitsi – naispühak, kes pühendas oma elu Kristusele ja andis karskustõotuse, näiteks Agatha Palermost;
• Neitsimärter – neitsina surnud naismärter, näiteks Lucia Sürakuusast;
• Panagia, Kõigepüham: Jumalaema tiitel, märkimaks tema suurimat pühadust kõigi pühakute seas;
• Peaingel – kasutatakse peainglite kohta, kelle nimi on teada, näiteks peaingel Miikael;
• Preestermärter: preestripühitsuses märtrina surnud pühak, näiteks preestermärter Vassili Saatsest
• Prohvet: pühana austatud isik Vanast testamendist, kes nägi ette või kuulutas Kristuse tulekut ja Jumala sõna, näiteks prohvet Eelija;
• Püha – kõik pühakud, keda kirik austab;
• Salvikandjad ehk salvitoojad: kolm naist, Kristuse ülestõusmise esimesed tunnistajad, näiteks salvikandja Maarja Magdaleena;
• Teoloog ehk Jumalasõnaõpetaja – kolm pühakut, kelle kirjutised on loonud uue teoloogilise õpetuse: Johannes Jumalasõnaõpetaja, Gregorius Teoloog ja Siimeon Uus Teoloog;
• Theotokos, Jumalasünnitaja – Jumalaema tiitel;
• Usutunnistaja – usu nimel kannatanu, kes ei hukkunud, näiteks Maximus Usutunnistaja;
• Uusmärter – märter, kes on kannatanud ja surnud alates kristlaste tagakiusamisest Osmanite riigis 15. sajandil ja sellest hiljem, näiteks kommunistide hukatud 20. sajandil;
• Vaga – munk-pühak, näiteks Paisios Athoselt;
• Vagamärter – mungapühitsuses märtrina surnud pühak;
• Valgustaja – pühak, kes esimest korda tõi kristluse oma maa või rahvani või tegi seal suure evangeliseerimistöö, näiteks Gregorius Valgustaja;
• Õiglane – isik Vanast testamendist, kes polnud prohvet, näiteks õiglane Hiiob;
• Õilisusuline – valitseja, kes on pärimuse järgi elanud õiglast ja vaga elu, näiteks õilisusulised Marcianus ja Pulcheria;
• Õnnis – seda tiitlit kasutatakse sageli Kristuse pärast meeletute puhul, näiteks õnnis Vassili, aga ka oma vagaduse ja askeesi poolest kuulsate kloostriülemate ja munkade kohta. Võidakse kasutada ka mõnede varakristlike pühakute kohta, nagu õnnis Augustinus.