Põhjala tütred
 |
See artikkel räägib soome mütoloogia tegelastest. Sibeliuse teose kohta vaata artiklit Põhjala tütar (Sibelius). |
Põhjala tütred ehk Põhjala neiud (ehk Põhja neiud, Põhja tütred) on kalevalamõõdulises luules imekaunid ja raskesti kättesaadavad neiud, kes elavad Põhjalas või koguni taevas. Tihti räägitakse neist kui Põhjala emanda Louhi tütardest.
Põhjala tütred on tuntud oma ilu poolest ning nad on kogu maa silmapaistvaimad kaunitarid. Põhjala vanimat tütart kirjeldatakse saledana. Neiu on nii puhas ja läbipaistev, et läbi tema riiete võib näha tema ihu, läbi ihu tema liha, läbi liha tema luid ja läbi luude luuüdi. Mõnedes lugudes võib läbi luuüdi näha ka neiu väge ehk võlujõudu. Tütar istub kuld- ja hõbelõnga kududes taevas või vikerkaarel, kus Väinämöinen teda näeb ja otsustab kosida.
Tütre taevalik, mõnevõrra ”mugavusteta” istekoht on vikerkaar, mäetipp või taevakaane palk. Neiu läbipaistvuse ja taevaliku asukohaga rõhutatakse tema üleloomulikkust ja seda, et ta ei ole tavaline naine. Kuld- ja hõbelõng tähendavad siin lõputut teabevoogu või inimese elulõnga. Neiul on ilmselt olnud mõningates varasema ajajärgu müütides teatud osa universumi või inimsaatuse kujundajamises, aga aja jooksul on selle rolli tähtsus vähenenud.
Rahvuslikes lugulauludes on Põhjala tütardel palju kosilasi, kes käivad perenaiselt neide abikaasaks palumas, ning on kangelasi, kes käivad mitu korda kosjas. ”Kalevala” ongi kosimiseepos, kus Põhjala emand ei loovuta kergelt oma tütreid Kalevala meestele abikaasadeks. Kaval Põhjala emand paneb väimehekandidaadid ja võistukosijad proovile erinevate vägitegudega ning määrab nad võimatult tunduvaid ülesandeid lahendama ja teenetöid tegema enne, kui tütre naiseks annab. Raskete ülesannete eesmärk on ära hoida abiellumine, viia kosilane hävingusse või temast koguni lahti saada. Sageli saavad sangarid siiski katsumustega hakkama ja jäävad ellu. Kui Lemminkäinen palub Põhjala emandalt tütre kätt, määrab emand talle esimeseks tööks kinni püüda Hiie hirve, teiseks tööks annab taltsutada Hiie tulisuu ruuna. Mõlema tööga saab sõjamees hakkama. Kolmandaks ülesandeks on ambuda luik Toonela jõel, kus Põhjala ilge karjus, keda ainsana toast välja ei lauldud, tapab Lemminkäise. Väinämöise kosimiskatsed ebaõnnestuvad üks teise järel. Ta ei oska Sampot taguda ja teel Põhjalasse püüab Jouhakainen teda oma õe eest kätte makstes ta ära tappa.
Põhjala tütardel on pahelise iseloomujoonena kombeks isegi ülesandeid anda või keelduda abiellumisest. Tagasiteel koju kohtab Väinämöinen toredasti rõivastatud Põhjala neidu ja palub teda endale naiseks. Tüdruk seab aga tingimuseks mitme raske ülesande täitmise, millest näeb ette, et Väinämöinen peaks tegema kedervarre kildudest vene ja saatma selle veele ilma seda mingil viisil puutumata. Väinämöinen saab sellega kergelt hakkama, aga raiudes lööb ta kirvega põlve ning kosimine ei õnnestu ka seekord, 8.-9. runo.[1]
Tee Põhjalasse on täis surmaohtusid ning kohale jõudmiseks peab mõnikord tarkusega mitmetest takistustest läbi pääsema või koletistega võitlema. Kuigi kosija saab ülesande lahendatud, võib perenaine siiski oma lubadusest loobuda. Taevakaane tagunud sepp Ilmarinen pidi jahu, soola ja raha jahvatava imeveski Sampo eest Põhjala tütre endale naiseks saama ja ta asubki seda valmistama. Kui ta Sampo valmis saab, peidab Põhjala emand selle Põhjala kivimäkke, ja sepp peab koju pöörduma ilma talle tasuks lubatud mõrsjata, 10. runo.[1]
Samuti võib Louhi anda kosijale lisaülesandeid. Oma varem teenitut mõrsjat võistu kosides määratakse Ilmarinen hädaohtlikele ja võimatuina tunduvile teenetöile, mis ta Põhjala neiu nõuannete abil saab õnnelikult tehtud: esmalt künnab ussipõllu, teiseks toob koju Tuone karu ja Manala hundi ning kolmandaks püüb suure haugi. Põhjala neiu annab vihjeid ja näpunäiteid ülesannete sooritamiseks ning aitab, sest tütar ei hooli Väinämöise jõukusest ja kuulsusest, vaid Ilmarinen on hakanud talle meeldima, 18.-19. runo.[1]
"Kalevala" sepp Ilmarinen saab lõpuks Sampo tagumise ja mitmete imetegude sooritamise järel Põhjala tütre endale naiseks. Põhjala neiu paneb Ilmarise perele orjaks müüdud Kullervo karjaseks ja küpsetab pilkeks kivi tema leivapätsi sisse. Kui Kullervo murrab oma noa kivi vastu, ajab ta kättemaksuks karja sohu ning metsaelukad, karud ja hundid karjana koju. Lüpsma läinud emand rebitakse tükkideks, 31.–34. runo.[1]
Seejärel ei anna Louhi enam teist tütart asemele ega tütar isegi taha minna. Ilmarinen röövib aga peretütre. Tagasiteel koju kiusab ja sõimab tüdruk Ilmarist kuidas jaksab, misjärel pettunud Ilmarinen nõiub ta kajakaks, 38. runo.[1]
Viited
Välislingid
- Kalevala naised. Põhjala tütar. (Kalevalan naiset. Pohjolan tytär. Soome keeles)
- Elias Lönnrot ja Kalevala, I koostanud Anneli Oidsalu
- Elias Lönnrot ja Kalevala, II koostanud Anneli Oidsalu
| Üleloomulikud olendid | |
|---|---|
| Tegelased | |
| Loomad | |
| Kohad | |
| Asjad ja mõisted | |
| Muu | |
