Põhjamaade ristilippudeks nimetatakse rühma riigilippusid, mille ühiseks tunnuseks on niinimetatud Põhjamaade rist või Skandinaavia rist – rist, mille vertikaalne riba on nihutatud lipu keskmest lipuvardapoolsele küljele. Sellise ristiga on kõik Skandinaavia maade lipud.

Kuigi selle ristiga lippudel on erinevad tõlgendused, on risti üheks lähtekohaks kõikidel lippudel ka kristlik rist.

Sarnane lipukujundus on tingitud Põhja-Euroopa pikaajalisest ühisest, paralleelselt kulgenud ajaloolisest ja poliitilisest arengust. Ristilipu traditsioon sai alguse Taani lipust 13. sajandi esimesel poolel.

Dannebrogil ilmunud põhikuju kasutati ka hilisemas Kalmari unioonis (ajaloolist Kalmari uniooni lippu pole säilinud, ent selle kujundus on rekonstrueeritud Erik VII käsu järgi, mille kohaselt pidi ta ülevise olema punase ristiga kuldsel väljal nagu on riigilipp (It røt Kaars udi it gult Felt, som er Rigens Banner). Islandi ja Norra lipud tekkisid nende maade Taaniga seotuse järkjärgulise lagunemise käigus; esimene kolme värviga ristilipp oli Norra lipp.

Tänapäeval peetakse ühist horisontaalset risti ka ühise Põhjamaade väärtusruumi väljenduseks.

Sarnast ristiga lipukujundust on kasutanud riigid ja haldusüksused ka väljaspool Skandinaaviat. Näiteks on kirivööst Põhjamaade ristiga Setumaa lipp, samuti ingerlaste ja vepslaste rahvuslipud, Suurbritannias Shetlandi ja Orkney saarte lipud.

Eesti riigilipuks on samuti juba 1919. aastal, aga ka hiljem soovitatud Soome ja teiste Põhjamaade riigilippude eeskujul kujundatud sini-must-valge ristiga lippu, rõhutamaks Eesti ühist identiteeti Põhjamaadega.^[1]

Nn skandinaavia ristiga lippudel märgitakse proportsioonid horisontaalselt ja vertikaalselt eraldi kõikide värvide kohta lipul. Näiteks Soome lipu proportsioonid on horisontaalselt 5:3:10 (5 ühikut valget, 3 ühikut sinist, 10 ühikut valget) ja vertikaalselt 4:3:4 (4 ühikut valget, 3 ühikut sinist, 4 ühikut valget).

• Skandinaavia rist andmebaasis Flags of the World (inglise keeles)