Mööblitööstus on tööstusharu, mis toodab igasugusest materjalist (v.a kivi, betoon ja tsement) mööblit ja mööblilisandeid. Mööblitööstus kasutab materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel tavalisi meetodeid (nt lõikamine, vormimine ja lamineerimine). Tootmise oluline osa on toote esteetiline ja kasutajasõbralik disain. Mõned mööbli valmistamiseks vajalikud tootmisprotsessid on kasutusel ka teistes tööstusharudes. Puidu lõikamine ja saadud detailidest toote kokkupanek on vajalik näiteks puitsõrestike tootmiseks. Metallmööbli tootmisel kasutatakse tehnoloogiat, mida rakendatakse ka rullvaltsitud toodete tootmisel. Plastmööbli vormimine toimub sarnaselt muude plasttoodete tootmisega. Plastmööbli tootmist liigitatakse siiski eraldi tegevusalaks.^[1]

2020. aastal oli Eestis 809 mööblitööstuse ettevõtet, mis on 0,8% kõigist ettevõtetest. Mööblitööstuses on hõivatud enam kui 7500 inimest (1,6% Eesti ettevõtete töötajatest). Nimetatud ettevõtete koondmüügitulu ületas 2020. aastal 598 miljonit eurot (moodustades 0,9% Eesti ettevõtete müügitulust). Mööblitööstuse ettevõtete ärikasum oli 2020. aastal kokku umbes 41,9 miljonit eurot, mis moodustas 7% nende müügitulust (kasumimarginaal, kogurentaablus). 84% mööblitööstuse ettevõtetest on mikroettevõtted, kus töötab alla 10 töötaja. 2% ettevõtetes töötab enam kui 100 töötajat (16 ettevõtet). 11% mööblitööstuse ettevõtetest on müügitulu kalendriaastas suurem kui 1 miljon eurot. Umbes pool mööblitööstuse ettevõtete müügitulust tuleb ekspordist.^[2]

Trendid^[3]

	2019. aasta	2020. aasta	Muutus võrreldes 2019. aastaga	Keskmine muutus aastas (perioodil 2010–2020)
Ettevõtete arv	799	809	+1%	+4%
Ettevõtete arv, kelle müügitulu on suurem kui 1 miljon eurot	100	93	-7%	+3%
Hõivatute arv	7622	7510	–1%	0%
Müügitulu (€)	627 023 100 €	598 463 900 €	-5%	+7%
Eksport (€)	331 150 563 €	296 046 821 €	–11%	+6%

Eesti mööblitööstus on pikaajalise traditsiooniga. Sektor on oluline tööandja maapiirkondades ning aitab väärindada kodumaist toorainet. Sektori suuremad ettevõtted töötajate arvu järgi asuvad eelkõige Põhja- ja Kagu-Eestis. Siseturu ostujõud on kasvanud ning vähendanud survet eksportida. Seetõttu on mööblitööstus järjest rohkem orienteerunud siseturule. Kui mõni aeg tagasi läks 80% toodangust ekspordiks, siis nüüd on välisturgude osa langenud alla 60%. Odava tööjõu nappuse tõttu on teravnenud konkurents näiteks Poola ja Leedu tootjatega. Mööbli ekspordi vähenemine on Euroopa Liidu ülene trend, mida on märgata juba aastaid. Hiina, Vietnam ja ka Ukraina ja teised lähemad odava tööjõuga riigid hõlmavad üha suuremat turuosa ning ELi tootjatel on raske konkureerida nendega. Kõige olulisemad turud on sektori jaoks nüüdki Põhjamaad. Nende riikide kultuuriline taust sarnaneb Eesti omaga ja siinsetel disaineritel on lihtsam nende riikide jaoks tooteid kujundada. Eestis on ka mitme Soome ja Rootsi mööblitootja tootmisüksused. Nende kahe riigi osakaal sektori ekspordis on kokku 57%. 2019. aastal eksporditi enim istmeid, puidust magamistoamööblit, mööblidetaile ja puidust söögi-, elutoa- ja kauplusemööblit.^[4]

• Töötlev tööstus
• Puidutööstus
• Metsatööstus
• Puidutöötlemise mõisteid

• Eesti Mööblitootjate Liit
• Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
• Mööblitööstusega seotud artiklid Äripäevas
• Eesti Mööblitööstuse sektoriuuring 2015