Laevaliin
Laevaliin (inglise shipping line) on kauba ja/või reisijate merevedu ametlikult välja kuulutatud regulaarse sõiduplaani alusel ühe või mitme laevaga, mis külastavad sõiduplaanis märgitud sadamaid. Laevaliiniks nimetatakse vahel ka ettevõtet, kes teostab kauba ja/või reisijate vedu merel.[1]
Laevaliini operaatori info liinisadamate, -laevade, sõiduplaanide või -graafikute, liinitariifide jms kohta on kättesaadav kõigile ja põhimõtteliselt võib iga soovija laevaliini pakutavaid teenuseid kasutada. Laevaliini kliendil ei ole võimalik muuta laeva marsruuti, väljumis- või saabumisaega ning muid liinitingimusi talle sobivaks, mistõttu on liinilaevandusel teatud määral ühistranspordi tunnused. Samas saavad liini püsikliendid kasutada soodustariife, soodsamaid maksetingimusi ja muid eeliseid.[1]
Liinivedu e liiniteenindus
Liiniteenindus ehk liinivedu (inglise liner service) on regulaarselt, sõiduplaani järgi toimuv merevedu. Enamasti tehakse liinivedusid suurte konteinerlaevadega, fiiderkonteinerlaevadega, ro-ro laevadega, ro-pax alustega, con-ro alustega ja reisiparvlaevadega.[1]
Liinivedusid teevad liinioperaatorid ehk laevaliini operaatorid (inglise lineoperator), ehk laevaomanikud või prahtijad. Need on laevaliine teenindavad ettevõtted, kes kasutavad selleks temale kuuluvaid või prahitud laevu. Viimasel juhul võetakse laevad tavaliselt kasutusse ajaprahtimise põhimõtte alusel. Sageli kasutatakse konteineriveo liinidel osatšarterit, mille puhul jagavad mitu liinioperaatorit omavahel suure konteinerlaeva kaubamahutavust.[1]
Osa vedajaid ei oma laevu, vaid kasutavad laevaomanike aluseid ajatšarteri alusel klientidele liiniveoteenuse osutamiseks. Laevadeta ühisvedaja (inglise non-vessel-operating common carrier – NVOOC) on veovahendita lepinguline vedaja, kes pakub liiniveoteenust vedajana, võtab vastutuse vedajana ja annab veetavate kaupade kohta välja oma konossemendi või mereveokirja. Laevakompanii annab laevadeta ühisvedajale välja oma konossemendi, mille see jätab endale ja annab kliendile oma konossemendi või mereveokirja, milles toodud veotingimused võivad erineda laevakompanii tingimustest. Laevadeta ühisvedaja võtab riski ja rendib tavaliselt laevakompaniide laevadel eri sadamate vahel veetavate konteinerite veo mahu (konteinerite kohad trümmis ja laevatekil) teatud perioodiks. Seega vastutab kliendi ees ühisvedaja ja tema ees vastutab veetavate kaupade eest laevakompanii. Laevadeta ühisvedajad pakuvad enamasti ka teenuseid, mis ei ole laevakompaniide jaoks atraktiivsed (LCL-veod, väikeveoste konsolideerimine jms).[1]
Laevaomanik või laevaliini agent väljastab reisi numbri (inglise voyage number) ehk merereisi unikaalse tunnusnumbri, mis antakse kaupade liiniveole kindla laevaga kindlaksmääratud marsruudil.[1]
Liinioperaatorite tegutsemine on võimatu ilma sadamates tegutseva esindajata – laevaliini agendita. Laevaliini agent ehk liiniagent (inglise liner agent) kui sadamas tegutsev laevaliini esindaja (ettevõte) tegeleb laeva sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise formaalsete toimingutega, suhtleb sadamaorganisatsiooni ja stividorettevõtte esindajatega, korraldab sadamatasude maksmise, laeva lastimise ja lossimise ning muud vajalikud ja abistavad tegevused, mis on seotud laeva sadamakülastusega. Liiniagent on liinivedusid tegeva laevakompanii täievoliline, lepingu alusel tegutsev esindaja riigis või konkreetse sadama teeninduspiirkonnas. Liiniagent teeb tavapärase töö klientide tellimuste täitmisel, dokumentide väljastamisel, konteinerite liikumise jälgimisel ja veotasude sissenõudmisel. Samuti pakub liiniagent laevafirma klientidele tihti lisateenuseid (kohalevedu, tolliagendi teenused jms).[1]
Suurtel, liiniliikluses osalevatel laevafirmadel on oma turundus- ja müügikontorid üldjuhul peakontori asukohariigis. Riikides, mille sadamaid liinilaevad külastavad, teevad müügitööd ja suhtlevad igapäevaselt klientidega peamiselt laevaliini agentfirmad ehk laevaliini agendid. Kui laevaliini marsruudil ja sõiduplaanis on mõni Eesti sadam, siis reeglina esindab siin kohapeal vastavat laevaliini selle agentfirma. Laevaliini agendid on üldjuhul kas väikesed iseseisvad ettevõtted või suuremad logistikateenuseid osutavad ettevõtted.[1]
Lasti omanik või tema esindaja reserveerib liinilaeva lastiruumi osa ja sõlmib laevaliini või selle agendiga lepingu tükikauba mereveo osas. Leping sisaldab kogu vereveoks vajalikku informatsiooni. Pärast seda toimetab klient veose sadamasse, kus see laaditakse laeva saabumisel selle pardale. Pärast kaubasaadetise laadimist laevale annab laevakompanii esindaja veose omanikule kirjaliku kinnituse (inglise mate’s receipt; goods receipt) kaubasaadetise laeva pardale vastuvõtmise kohta. Pärast seda väljastab laevakompanii või selle esindaja kliendile mereveokirja või konossemendi. Laevaliinid ja neid esindavad laevaliini agendid teevad avalikuks üldised lastiveotingimused. Konkreetsed, kliendikohased veotasud lepitakse üldjuhul kokku laevaliini või selle agentfirma ja klientide vahel.[1]
Liiniveo kaupade eripärast lähtuvalt liigitati liinilaevanduses kasutatavad alused varem universaalseteks kuivlastilaevadeks (konventsionaalseteks kaubalaevadeks) ja kindlat kaubagruppi vedavateks laevadeks. Konventsionaalsed kaubalaevad on praeguseks maailmameredelt praktiliselt kadunud ja liinilaevanduses on kasutusel peamiselt veeremilaevad (ro-ro; ro-pax ja con-ro), reisiparvlaevad, suured konteinerlaevad ja fiiderkonteinerlaevad.[1]
On olemas ka laevaliine, mis veavad regulaarselt üksikuid lahtisi, pakendamata masskaupu (söeliinid, maagiliinid, nafta- ja naftasaaduste liinid jm). Sel juhul kasutatakse laevaliinil, nagu tramplaevanduseski, kindlat tüüpi ja vajaliku suurusega kindla kaubagrupi jaoks mõeldud laevu.[1]
Laevaliine teenindavad laevad liiguvad sadamate vahel kindlaksmääratud marsruutidel vastavalt kehtestatud sõiduplaanile. Lähimerevedude liinidel on külastatavad sadamad üksteisest enamasti saja või mõnesaja meremiili kaugusel, mis võimaldab kehtestada suhteliselt täpseid sõidugraafikuid. Tüüpiliselt liiguvad fiiderkonteinerlaevad Läänemere sadamate vahel suure täpsusega, mille puhul võib esineda hälve sõiduplaani suhtes kuni 30 minutit. Sadamates reserveeritakse neile kaikohad mõnetunnise täpsusega.[1]
Tuhandete meremiilide pikkustel laevaliinidel eeldatakse, et laev jõuab sihtsadamasse kindlaksmääratud kuupäeval või nädalapäeval. Mandritevahelisel liinil liikuv suur konteinerlaev ei pruugi igasse vahesadamasse siseneda, kui laeval või sadamas pole kriitilist arvu konteinereid. Sel juhul võib jõuda liinilaev sihtsadamasse ööpäev varem. Üldjuhul koostatakse suurte konteinerlaevade mandritevahelise liikluse graafikud päeva täpsusega.[1]
Liinilaevandus on kaupade merevedude teine peamine korraldusviis. Sarnaselt tramplaevandusega määravad liinilaevanduse eripära eeskätt veetavad kaubagrupid, kaupade omadused ja kaubapartiide suurus. Liinilaevadel veetavate kaupade valik on mitmekesine ja kaubapartiid enamasti väikesed. Liiniliikluses veetakse rohkem eelnevalt töödeldud tooteid ja valmistooteid. Arvestades veoste kaalu, veetakse liinilaevadega kõigest paarkümmend protsenti maailmameredel veetavast kaubast. Samas moodustab nende väärtus suurema osa meretranspordiga veetavate kaupade koguväärtusest.[1]