Konteinerilaev (ingl.k. container vessel) on mõeldud standardiseeritud, enamasti 20 ft ja 40 ft (ISO) standardkonteinerite veoks. Konteinerilaevad on varustatud spetsiaalsete lahtritega konteinerite paigutamiseks laevatrümmi ja tekiehitistega konteinerite paigutamiseks ja kinnitamiseks laevatekile. Konteinerid kinnitatakse omavahel nurkadest fitingutega (pöördlukkudega). Laev on mõeldud standardkonteinerite transportimiseks pikkadel marsruutidel mandrite (baassadamate) vahel või lühikestel distantsidel konteineriveo baassadamate ja muude, väiksemate sadamate vahel. Vastavalt laevade suurusele ja veoteekonna pikkusele eristatakse suuri (ookeani) konteinerilaevu ja fiiderkonteinerilaevu. ^[1]

Suur konteinerilaev (ingl.k. ocean-going container vessel) teeb enamasti konteinerite mandrite vahelisi liinivedusid. Need konteinerilaevad mahutavad 2500 – 20 500 TEU-d konteinereid ja suudavad liikuda kiirusega kuni 23 sõlme. Üldjuhul võtab konteinerilaev lähtesadamas pardale mitu tuhat konteinerit. Pikal merereisil külastatakse suuri sadamaid, kus osa konteineritest tõstetakse laevalt maha, osa aga lisatakse pardal olevatele. Enamus lähtesadamas peale võetud veoühikutest toimetatakse üldjuhul sihtsadamasse. ^[1]

Suured ookeanilaevad ei sõida läbi kõiki sadamaid, kuhu konteinereid on vaja viia. Üldjuhul transporditakse suured kogused konteinereid hiiglaslike ookeanilaevadega Euroopas Saksamaa, Hollandi ja Belgia suurtesse sadamatesse Hamburgi, Rotterdami ja Antwerpeni. Väiksemad kogused konteinereid veetakse nendesse sadamatesse kokku ja sadamatest laiali etteandva laevaliikluse ehk fiiderliikluse poolt, kus opereerivad fiider-konteinerilaevad ja ro-ro tüüpi laevad. ^[1]

Fiider-konteinerilaev (ingl.k. feeder-container vessel) on väike, kokku- ja jaotusvedusid teostav konteinerilaev mahutavusega kuni 2500 TEU-d. Fiider-konteinerilaevad veavad tavaliselt konteinereid liinivedudel, lühikestel marsruutidel ja lähestikku paiknevate sadamate vahel. Need transpordivad konteinereid baassadamatest väiksematesse sadamatesse ja väiksematest sadamatest baassadamatesse, kus need laaditakse ümber suurtele konteinerilaevadele. Fiider-konteinerilaevad jaotatakse kahte klassi: väikesed fiiderlaevad (small feeder-container vessel) mahutavusega kuni 1000 TEU-d ja fiiderlaevad mahutavusega 1000–2500 TEU-d. ^[1]

Teenindavas, etteandvas ja jaotavas liikluses kasutatakse rohkem 80–120 m pikkuseid fiiderkonteinerilaevu, mille mahutavus on vahemikus 250–600 TEU-d. Fiiderlaev võtab Hamburgi sadamas pardale 300–400 Hiinast saabunud veoühikut ja transpordib need nädala jooksul Balti riikide ning Soome ja Rootsi sadamaisse. Fiiderliikluse sõidugraafikud on suhteliselt tihedad. Üks liinilaev võib külastada Läänemere sadamat isegi kaks korda nädalas. Peamiselt kasutatakse fiider-konteinerilaevu lähimerevedudel. ^[1]

Tekikraanadega konteinerilaev (ingl.k. container vessel with deck cranes) on fiiderkonteinerilaeva modifikatsioon, mis on varustatud laevatekil olevate kraanadega konteinerite peale- ja mahalaadimiseks. Kasutatakse peamiselt laevaliinidel, mille sadamates puuduvad konteinerkraanad või muud tüüpi sadamakraanad konteinerite laadimiseks. ^[1]

Konteinerilaevad liigitatakse konteinerite mahutavuse järgi järgmistesse suurusklassidesse:

• Early Containership (kuni 1000 TEU);
• Fully Cellular (1000–2500 TEU);
• Panamax (3000–3400 TEU);
• Panamax Max (3400–4500)
• Post Panamax (6000–8500 TEU);
• Very Large Container Ship (VLCS) (11 000 – 15 000 TEU);
• Neo Panamax (12 500 TEU);
• Ultra Large Container Ship (ULCS) (18 000 – 21 000 TEU);
• Megamax (21 000 – üle 25 000 TEU ). ^[1]

ULCS suurusklassi konteinerilaevade pikkused jäävad veidi alla 400 m, laiused ulatuvad 56 meetrini, süvised 15,5–16,0 m ja kandevõime 157 000–160 000 dwt. ^[1]

Kui veel 1990 aastate algul ehitati peamiselt 3000–4000 TEU jagu konteinereid vedavaid ookeanilaevu, siis 10–15 aastat tagasi telliti peamiselt aluseid mahutavusega 6000–7000 TEU-d. Veel 1995. aastal võttis Põhja- ja Lääne-Euroopat teenindav suurim ookeani konteinerilaev pardale 5000 TEU jagu konteinereid. Kuna laevaomanikele on saanud selgeks, et edaspidi on konkurentsivõimelised ainult suured konteineralused, on nad hakanud laevatehastelt tellima aluseid suurusega 8000 – 14 000 TEU-d. Praeguseks liiguvad maailmameredel juba suured, ULCS konteinerilaevade suurusklassi kuuluvad alused konteinerite mahutavusega rohkem kui 20 000 TEU-d. Niisuguste laevade teenindamine on paljudele maailma sadamatele arvestatavaks väljakutseks. ULCS-klassi suurusklassi konteinerilaeva laadimine ja lossimine teostatakse sadamas kuue konteinerkraanaga 1,5 ööpäeva jooksul. ^[1]

Konteinerilaevadel puuduvad üldjuhul lastikäsitlemise seadmed. Need liiguvad konteineri sadamate vahel, kus toimub konteinerite laadimine spetsiaalsete konteinerkraanadega. Arvestades, et kõikides väikestes sadamates pole vajalikke kraanasid konteinerite tõstmiseks, toodetakse ka tekikraanadega konteinerilaevu, mis suudavad tõsta konteinerid kailt laevale ja laevalt kaile. ^[1]

Konteinerid asetatakse laeva laadimisel laevatrümmi ja tekile spetsiaalsetesse vahedesse ehk lahtritesse. Lahter (ingl.k. cell) on konteinerilaeva modulaarse konstruktsiooni osa, mis võimaldab paigutada konteinereid turvaliselt üksteise otsa, kinnitades neid fitingute – pöördlukkude abil kõigist neljast nurgast. ^[1]

Seoses 2008. aastal alguse saanud ülemaailmse majanduskriisiga, vähenesid Aasia ja Euroopa riikide vaheliste konteinervedude mahud drastiliselt. Selle tagajärjel jäi Kaug-Ida sadamate reididele seisma ligi 700 suurt konteinerilaeva. Veotariifid tegid läbi peadpööritava kukkumise ja laevaomanikud ning prahtijad hakkasid otsima ellujäämiseks võimalusi kulude kokkuhoiuks. ^[1]

Erinevate seilamiskiirustega katsetamiste käigus sai selgeks, et vähendades konteinerilaeva kiirust ookeanil tavaliselt 20 sõlmelt 14–15 sõlmele, on võimalik tulla toime keskmiselt kaks korda väiksema laevakütuse kuluga. Seilamise kiirust 17–18 sõlme hakati nimetama ökonoomiliseks kiiruseks ja kiirust 14–15 sõlme superökonoomiliseks kiiruseks. Pikenes veoaeg, kuid laevakütuse kokkuhoidmisest saadud kulusääst osutus suuremaks, võrreldes pikema reisiga tekkinud täiendavate kuludega. ^[1]