Kiviloo piiskopilinnus (saksa keeles Fegefeur, Fegwevr) asub Harjumaal, Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres.

Linnus rajati pärast seda, kui seni Jägala jõe ääres Kaunissaares olnud Tallinna piiskopi residents viidi 1413. aastal Jõelähtme jõe äärde Kiviloole.

Kiviloo piiskopilinnust - Fegefeuer (puhastustuli) on esmamainitud 1474 Kiviloo lossina, mil piiskop oli Simon von der Borch. Tema ajal kerkis Kiviloosse võimas kindlus-loss, mis pidi ülikutele turvalist varjupaika pakkuma. See oli L-kujuline väikelinnus, mille 50×85 ruutmeetri suurune maa-ala oli vallikraaviga piiratud. Sellel paiknes kahekorruseline paekivist linnus, mille kirdenurgas kõrgus ümar suurtükitorn ja kogu lõunakülje võttis enda alla saal. Nende vahele jäi muid ruume, võlvitud mantelkorsten-köök teiste hulgas. Hoonet kindlustati pidevalt, kuid põhiehitusmaterjalina võeti kivi kasutusse alles 15. sajandi alguses. Linnus sai valmis 1480. aasta paiku, samal ajal kerkis teine, samalaadne ehitus Porkunis. Simon von der Borch oli suure võimu ja võimalustega mees, tema onu oli ordumeister. Kuna piiskop suri 1492. aastal ja linnus meenutas lõpetamata kahe tüvega hoonet, siis on alust arvata, et piiskopi hoog rauges ja kaks tiiba jäid ehitamata. Kaks valmis tiiba moodustasid avatud täisnurga. Linnuse kirdenurgas oli poolümar suurtükitorn. Idatiivas suur, akendega saal, mille kõrval väiksemaid ruume. Suur mantelkorsten lõunatiiva idaosas soojendas saali ja kööki. Suurtükitorni kahte ülemist korrust kasutati ilmselt ka eluolulisteks ülesanneteks. Torni madalamas osas olid laiad laskeavad. Linnuse kagu- ja igaküljel olid Jõelähtme jõega ühendatud kaitse, veski- ja kalatiigid. Tavaliselt tühjana seisvatesse vallikraavidesse lasti vesi vajadusel.

Simon von der Borchi järeltulijatele jätkus seda ilu ainult Liivi sõjani. Linnus asus tähtsal sõjateel. Liivi sõjas ründasid Vene väed 12. septembril 1560 Kiviloo linnust, mida kaitses 11 sakslast. Venelased võtsid selles pidutsenud ülikud esimestel sõjakäikudel vangi, häbistasid ja saatsid türmi. Lahingute käigus said müürid kahuritelt ränki tabamusi. Purunesid ja varisesid. Vene kindrali Kurbski kahurimehed lõpetasid Kiviloo piiskopilinnuse hiilgeaja. Linnus vallutati ja põletati maha. Sestpeale on ta varemetes. Võimsaid müüre jäi püsti, neid taastati ning hooned jäid kasutusse.

Praegu on linnus koos Kiviloo mõisahoonega eravalduses.

• Ilmar Arens: Schloss und Amt Fegefeuer (estnisch "Kiviloo") : 1558-1570, teavik Kiviloo piiskopilinnus E-kataloogis ESTER

• Kiviloo piiskopilinnus kultuurimälestiste riiklikus registris