Karl Kortelainen (vene keeles Карл Ефремович Кортелайнен; 1. aprill 1930 Väike-Estonia küla, Kemerovo oblast – 3. mai 2020 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane ning riikliku julgeoleku organite töötaja ja piirivalvur. 1982–1990 oli ta Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees (kindralleitnant).

Kortelaise isa Erkki oli Kotkast pärit Soome kommunist, kes kodusõja ajal pages Siberisse. Seal sündis neil poeg Kalle, kes ametlikes dokumentides sai nimeks Karl Jefremovitš.^[1]

Vestluses Soome kaitsepolitsei tollase juhi Seppo Tiitisega väitis Kortelainen, et soome keelt ta ei oska, küll aga rääkivat seda tema naine, kes armastavat Soome televisiooni vaadata.^[1]

Karl Kortelainen alustas teenistust NSV Liidu riiklikes julgeolekuorganites 1948. aastast:

• 1951. aastal lõpetas Mahhatškala piirivalve sõjakooli;
• aastatel 1951–1957, teenis Karjala ANSV (Viiburi) 102. piirivalvekordoni ülema asetäitjana ja ülemana (102 (Выборгскй) ПОГО им. С.М. Кирова);
• 1960. aastal lõpetas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Sõjalise Instituudi ja teenis 11. (Kingissepa) piirivalvesalga (11-го (Кингисеппского) ПОГО) staabis ohvitserina, ülema asetäitjana ning staabiülemana;
• 1969. aastast teenis 1. (Sortavala) piirivalvesalga ülemana (1-го (Сортавальского) ПОГО, в/ч 2121 - 1-й Сортавальский пограничный отряд Краснознаменная воинская часть КСЗПО).^[2]
• kuni 1974. aastani õppis K. J. Vorošilovi nimelises NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Akadeemias;
• 1974–1975 NSV Liidu Loode piirivalvepiirkonna staabiülema asetäitja;
• 1975–1979 NSV Liidu Kaug-Ida piirivalvepiirkonna piirivalvevägede ülema asetäitja, seejärel staabülem - NSV Liidu Kaug-Ida piirivalvepiirkonna ülema 1. asetäitja;
• juuli 1979 – september 1981 NSV Liidu Taga-Baikali piirivalvepiirkonna piirivalvevägede ülem;
• september 1981 – juuni 1982 NSV Liidu Kaug-Ida piirivalvepiirkonna piirivalvevägede ülem;
• 15. juuni 1982 – 4. märts 1990 Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees
• 1990–1991 töötas Moskvas NSV Liidu Piirivalvevägede Peavalitsuse ülema esimese asetäitjana;
• 2000. aastast oli Venemaa Föderaalse Piirivalveteenistuse direktori konsultant^[3].

Kuigi Karl Kortelainen ja Karl Vaino olid mõlemad veendunud kommunistid, ei saanud nad omavahel hästi läbi. Kortelainen oli pisut tahumatu, kuid aus ja otsekohene mees, kes ütles otse välja, mida mõtles. KGB Eesti juhina pidi ta EKP Keskkomiteele koostama ettekandeid, kuid ütles Vainole suu sisse, et teatud materjale keeldub ta Keskkomiteele esitamast.^[4]

Kortelainen oli üks nendest, kellega konsulteeriti enne Karl Vaino väljavahetamist EKP juhi kohalt. Kuuldes, et uus kandidaat on kauaaegne EKP ideoloogiasekretär, NSV Liidu suursaadik Nicaraguas Vaino Väljas, ei näidanud Kortelainen üles mingeid emotsioone: kui nii, siis nii. Kuna tal vastuväiteid polnud, oligi Vaino mahavõtmine sisuliselt otsustatud.^[4]

Kortelainen pettus kiiresti ja põhjalikult Väljases, kes mahitavat natsionaliste ja separatiste ning lammutavat Nõukogude Liitu. Enne Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist palus Väljas talt sellele toetust, kuid Kortelainen keeldus otsustavalt ja kandis sellest kohe ette Moskvasse KGB ülemale Vladimir Krjutškovile.^[5]

Kortelainen oli eelkõige sõjaväelane, piirivalvur, poliitikasse ta ei sobinud ja kompromisse ei tunnistanud. Erinevalt Karl Vainost, kes veel paar päeva enne enese ametist vabastamist oli veendunud, et kontrollib olukorda ja omab suurt rahva toetust, mõistis Kortelainen, et riigi uus sisepoliitiline olukord nõuab tema ametikohal ilmselt teistsugust inimest, ja tunnistas seda ka kitsamas ringis.^[5]

1989. aastal NSV Liidu Ülemnõukogu detsembriistungi vaheajal palusid Arnold Rüütel ja Indrek Toome Krjutškovil Kortelainen Tallinnast ära kutsuda, sest ta segavat perestroika realiseerimist. Asemele pakkusid nad kohalikke eestlasi Anti Talurit või Rein Sillarit. 17. märtsil kutsutigi Kortelainen Moskvasse NSV Liidu piirivalvevägede peavalitsuse ülema esimese asetäitja ametikohale. Formaalselt oli see edutamine ja eeldanuks kindralpolkovniku auastet, mida Kortelainen siiski ei saanud. Tema asemele nimetatigi Rein Sillar.^[6]

1991. aasta Augustiputši ajal läks Kortelainen jäägitult putšistide poole, mille eest ta pensionile saadeti.^[7]

• И. П. Папуловский, В. Р. Мюрк, Операция "Синий треугольник" : рассказы о чекистах Эстонии, ISBN 5450005326

• Аннотация: Депутат Совета Национальностей ВС СССР по округу № 474, генерал-лейтенант, Председатель КГБ Эстонской ССР Кортелайнен Карл Ефремович (портрет). Источник поступления: Президиум ВС СССР, Дата съемки: 1984 г., Место съемки: Россия, Москва г.
• КОРТЕЛАЙНЕН Карл Ефремович
• КГБ Эстонской ССР
• депутат Верховного Совета СССР 11 созыва