Johann Haquinus Forselius
| Johann Haquinus Forselius | |
|---|---|
| Sünniaeg |
1607 Umeå Rootsi |
| Surmaaeg | 1684 Harju-Madise, Harjumaa Rootsi kuningriik |
| Tegevusala | rektor, kogudusepastor |
| Töökoht | Tallinna Toomkool, Tallinna toomkiriku rootsi kogudus, Eestimaa konsistoorium, Tallinna linnakool, Harju-Madise ja Risti kogudus |
| Sugulased | Forseliused |
Johann Haquinus Forselius (1607 Umeå Rootsi – jaanuar 1684 Harju-Madise, Harjumaa Rootsi kuningriik) oli Eestimaa pedagoog ja vaimulik.
Immatrikuleeriti Uppsala Ülikooli aastal 1626, Tartu Ülikooli 5. septembril 1636. Sai aastal 1629 magistriks. Töötas koduõpetajana ja koolmeistrina Helsingis. Kuninganna Kristiina määrusega 18. detsembrist 1634 nimetati Tallinna Toomkooli koolmeistriks-juhatajaks (rektoriks).
Oli aastatel 1634–1641 Tallinna Toomkoguduse abiõpetaja, arvatavasti ka Tallinna Toomkoguduse rootsi-eesti koguduse pastor, nimetati Eestimaa piiskopi kolleegiks ja Eestimaa konsistooriumi assessoriks. Aastatel 1638[1]–1641 oli Tallinna linnakooli rektor. Kutsuti augustis 1641 Harju-Madise ja Risti koguduse pastoriks[2], oli Eestimaa konsistooriumi assessor aastatel 1677–1684.
Piiskop Joachim Jheringi kirjas on märgitud, et Forselius õppis 1634–1638 ära eesti keele. Teatas aastal 1648 piiskopile, et kogudusele usuõpetuse peatükkide ja pihisõnade õpetamisel on tuginenud Heinrich Stahli manuaalile.
Aastatel 1626 ja 1629 trükitud disputatsioonid. Heinrich Stahli aastal 1641 ilmunud jutlusekogule kirjutas ladinakeelse õnnitlusluuletuse. Uuris eestlaste ennemuistset usku. Tema uurimuse Der Einfaltigen Ehsten Abergläubliche, Weisen und Gewohnheiten andis oma nime all välja Kuusalu koguduse õpetaja Johann Wolfgang Boecler[3].
Isiklikku
Tema vanim poeg Andreas Forselius (1637–1678) oli Põltsamaa koguduse pastor ja 1671–1678 Tartu praostkonna, 3. osa (Viljandi) praost, Johannes Forselius (1640–1665)[4] sai 30. juunil 1664 Rostocki Ülikoolis magistriks ja õppis aastal 1665 Uppsala Ülikoolis doktori kraadi omandamiseks ning suri seejärel. Kolmas poeg Bengt Gottfried Forselius (1660–1688) oli Eesti rahvakooli asutaja. Väimees Gabriel Herlin oli poja kaastööline rahvakoolide asutamisel ning Risti, Harju-Madise, ja Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja, tütrepoeg Axel Julius Herlin oli Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse abiõpetaja ja Viru-Jaakobi koguduse õpetaja. Andrease poeg, Johannes Forselius, oli vaimulik Liivimaal, 1681–1699 Kolga-Jaani Johannese koguduse pastor[5]
Viited
- ↑ Forselius, Johan (1647-1684), akatemiasampo.fi
- ↑ Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 597
- ↑ Liivi Aarma. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885. Tallinn, 2007
- ↑ Forselius, Johann (-1665) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 134
Kirjandus
- Aivar Põldvee: "Rektor ja pastor Johannes Forselius. Märkmeid eluloost, argielust ja pedagoogikast" Kättesaadav veebis Aivar Põldvee doktoritöö lisana.
- Aivar Põldvee, Bengt Gottfried Forselius ja rahvahariduse lätted Eesti- ja Liivimaal, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut. Tallinn, 2010
Välislingid
- Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852, Helsingin yliopisto
- Johann Haquinus Forselius veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"