Jaan Roos
Jaan Roos (21. jaanuar 1888 Mõrtsi küla, Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond) – 5. juuli 1965 Põltsamaa lähedal) oli eesti kirjandusloolane, bibliofiil, entsüklopedist ja õpetaja.
Erilist tähelepanu on äratanud tema aastatel 1944–1954 end varjates peetud ja aastatel 1997–2009 viies köites avaldatud päevik.
Õpingud
- 1898–1902 Kalana külakool
- 1902–1905 Põltsamaa kihelkonnakool
- 1905–1906 Eesti Aleksandri Linnakool
- 1906–1912 Hugo Treffneri gümnaasium
- 1912–1916 Tartu Ülikooli õigusteaduskond, hiljem usuteaduskond
Töökohad
- 1916–1917 kirikuõpetaja prooviaasta Kolga-Jaani Johannese koguduses ja Rapla Maarja-Magdaleena koguduses
- 1917–1923 Paide Tütarlaste Gümnaasiumi direktor
- 1923–1936 Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi direktor
- 1936–1944 toimetaja ja peatoimetaja Tartu kirjastustes
- 1944 – õpetaja Tartu meditsiinikoolis
- 1945 – Tartu Kunstiinstituudi raamatukogu juhataja
- 1957–1959 Kirjandusmuuseumi raamatukoguhoidja
Tegevus bibliofiilina
Alates aastast 1916 hakkas Jaan Roos süstemaatiliselt koguma eesti vanemat trükisõna. Temale kuulus 1930. aastate lõpul Eesti suurim eraraamatukogu rohkem kui 10 000 köitega. Ta avaldas hulga uurimuslikke ja ka populariseerivaid artikleid bibliofiiliast ning teda on peetud esimeseks eesti professionaalseks bibliofiiliks. Tänapäeval on enamik Roosi raamatukogust[1] (umbes 10 000 köidet) Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukogu valduses.
Tegevus kirjandusloolase, koostaja, toimetajana
Jaan Roos oli "Eesti rahvaleksikoni" peatoimetaja (Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 1937–1940; jäi pooleli, ilmuda jõudsid kaheksa vihikut: a – manustama), Oskar Lutsu kogutud teoste peatoimetaja ja eessõnade autor (Tartu, 1937–1940; kavandatud 30 köitest ilmusid 24). Ta oli ka mahuka koguteose "Jaan Tõnisson töös ja võitluses" (Tartu 1938) peatoimetaja ning kirjutas sellesse ülevaate "Jaan Tõnissoni elukäik" (lk 11–96). Roos osales paljude kultuuriorganisatsioonide tegevuses ja trükiste kirjastamises, avaldas rohkesti kultuuri- ja kirjandusloolisi artikleid. Tema uurimused Jakob Pärnast ja Gustav Suitsust, samuti mahukad mälestused on säilinud käsikirjadena Eesti Kirjandusmuuseumis.
Ühiskondlik tegevus
Jaan Roos asutas 1917. aastal Rapla Hariduse Seltsi ja võttis osa Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusest, olles alates 1923. aastast seltsi abiesimees. Oli Eesti Keskkoolijuhatajate Ühingu esimees ja eesti keele õppetoimkonna liige.
Viited
- ↑ Friedrich Puksoo, "Haruldane 1686. aasta "Vastse testamendi" eksemplar", Keel ja Kirjandus 10/1965, lk 620 (vaadatud 18.01.2026)
Teosed
Raamatud
- "Põltsamaa minevik". EÜS, Tartu 1914, 32 lk
- "Kirjandusteose analüüs". Sari "Keel ja kirjandus", nr 1, kirjastus Loodus, Tartu 1934, 80 lk
- "Ülevaade eesti kirjandusest: keskkooli V klassile". Sari "Keel ja kirjandus", nr 42, Loodus, Tartu 1936, 144 lk; 2. trükk 1937
- "Jakob Hurt: eesti vanavara kuningas". Sari "Eesti rahvuslikud suurmehed", 3. sari, nr 17, Kooli-Kooperatiiv, Tallinn 1936, 48 lk
- "Lühike eesti raamatu ajalugu: selle väline, sisuline ja keeleline areng 400 aasta jooksul". Sari "Elav teadus", nr 51, EKS, Tartu 1936, 112 lk
- "Carl Robert Jakobson: võitleva rahvusluse pioneer". Sari "Eesti rahvuslikud suurmehed", 5. sari, nr 25, Kooli Kooperatiiv, Tallinn 1940, 40 lk
- August Annist, Jaan Roos, Johannes Käis, "Eesti populaarteaduslik kirjandus: kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu". Sari "Elav teadus", nr 101/102, EKS, Tartu 1940, 240 lk
- "Jaan Tõnisson: eesti rahvusliku iseteadvuse selgroog". Sari "Eesti rahvuslikud suurmehed", 5. sari, nr 28, Kooli-Kooperatiiv, Tallinn 1940, 40 lk
Päevik
Teise Nõukogude okupatsiooni alguses, kui paljud isikud Jaan Roosi tutvuskonnast arreteeriti, õnnestus tal end varjata ning elada tabamatu tagaotsitavana ja kommunismivastaselt meelestatud sisepagulasena ligi kümme aastat (1945–1954). Pidevalt mööda Eestit rännates sai temast kroonikakirjutaja, kes jäädvustas üksikasjalikus ja mahukas päevaraamatus väga täpselt, laiahaardeliselt, avameelselt ja kartmatult rahva tolleaegseid meeleolusid, välisraadiost kuuldud informatsiooni, ajaloosündmusi (kolhooside asutamine, suurküüditamine 1949), igapäevaelu, aga ka kuulujutte, rahvalikku folkloori ja anekdoote.
Kaua peidus olnud päevikud avaldati viies köites Tartus Eesti Kirjanduse Seltsi väljaandel aastatel 1997–2009 (kusjuures kaduma on läinud 1946. ja 1950. aasta päevikud), kõigi köidete toimetaja oli Jaan Isotamm.
- "Läbi punase öö" I köide. 1944. ja 1945. aasta päevik. Saateks: Hans Karro, toimetajalt: Jaan Isotamm. Tartu 1997, 352 lk
- "Läbi punase öö" II köide. 1947. aasta päevik. Saateks: Jaan Isotamm. Tartu 2000, 224 lk
- "Läbi punase öö" III köide. 1948. ja 1949. aasta päevik. Lisa: 1944. aasta lõpp. Saateks: Jaan Isotamm. Tartu 2001, 360 lk
- "Läbi punase öö" IV köide. 1951. ja 1952. aasta päevik. Saateks: Jaan Isotamm. Väljaandmisel osales kirjastus Ilmamaa, Tartu 2004, 272 lk
- "Läbi punase öö" V köide. 1953. ja 1954. aasta päevik. Sisaldab I–V köite nimeregistri. Tartu 2009, 392 lk
Artikleid
- "Rahvusliku kirjanduse olemus" – Looming 1935, nr 4, lk 421–426
- "Kolm eesti bibliofiili 19. sajandil" (Johann Heinrich Rosenplänter, Mart Jürgens, David Martson) – Looming 1936, nr 10, lk 1150–56
- O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang. - Eesti Kirjandus 1937, nr. 1
- "Jaan Tõnissoni vaated kirjandusele" – Looming 1938, nr 10, lk 1094–1100
- "Üks Jaan Tõnissoni julgemaid samme" – Akadeemia 1939, nr 1, lk 7–13; samas: J. R., "Ülevaade J. Tõnissoni sünnipäevapidustusist", lk 59–60);
- "Fr. R. Kreutzwald põlvalaste mälestuses" – Looming 1939, nr 7, lk 762–764
- "Populaarteadusliku kirjanduse ja selle lugemise kriisist" – Akadeemia 1939, nr 4 (PDF), lk 265–270
- "Fr. Puksoo raamatukultuuriline tegevus ja harrastused" – Eesti Kirjandus 1940, nr 1; äratrükk ilmunud ka eraldi väljaandena
- "E. Bornhöhe osa maailmakirjanduse eestindamises" - Eesti Kirjandus 1940, nr. 7
- "A. H. Tammsaare väliskirjanduslikud huvisuunad ja tõlketoodang" – Looming 1940, nr 6, lk 670–675; Õienduseks ja täienduseks – 1941, nr 3, lk 383–384
- "Fr. R. Kreutzwaldi V i n a – k a t k u tekkeloo ja algupära küsimus" – Looming 1941, nr 2, lk 208–219
- "Eesti revolutsiooniline pilkekirjandus 1905–1907" – Looming 1941, nr 5/6, lk 699–716
- "Minu raamatukogu saatus" – Looming 1988, nr 5, lk 666–673
- "Ülikooli õppejõudude kultuurivarad sõjatules". Eessõna Mart Orav – Akadeemia 1989, nr 2, lk 280–292 ja nr 3, lk 517–530
- "Jakob Hurt Otepääl" [1872–80] – Looming 1989, nr 7, lk 936–941
Kirjandus
- Friedrich Puksoo, "Raamatuharrastusest ja Jaan Roosist kui bibliofiilist: Jaan Roosi 50. sünnipäeva puhul" – Eesti Kirjandus 1939, nr 1; eraldi äratrükid: EKS, Tartu, 1939 (14 lk) ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Tallinn, 1997 (14 lk)
- Hans Karro, "Jaan Roosi meenutades" (tema elust alates 1944) – Looming 1990, nr 7, lk 1004–06
- Elo Tuglas, "Tartu päevik", Faatum, Tallinn 1996, lk 280–263; 2. trükk: Tänapäev, Tallinn 2008
- Aivo Lõhmus, "Teejuht läbi öö" (päeviku I köite arvustus) – Sirp 24. oktoober 1997 ja Aivo Lõhmus, "Võim ja vari", Ilmamaa, Tartu 2002, lk 7–11
- Oskar Kruus, "Raamatukuninga troonilt tõukamise lugu" – Keel ja Kirjandus 1998, nr 2, lk 135–137
- Rutt Hinrikus, "Jaan Roosiga läbi punase öö" (päeviku II köite arvustus) – Kultuur ja Elu 2000, nr 2/3, lk 22–23
- Veiko Märka, "Kui suured silmad on hirmul?" (päeviku I–II köite arvustus) – Looming 2000, nr 9, lk 1418–27; vastukaja: Vello Helk "Kas Eesti Vabariik on 83-aastane?" – Akadeemia 2001, nr 2, lk 281
- Oskar Kruus, "Raamatukuninga eludraama" (päeviku II köite arvustus) – Keel ja Kirjandus 2001, nr 2, lk 128–130
- Ülo Tonts, "Ajaraamatu järgmised leheküljed" (päeviku III köite arvustus) – Videvik 11. oktoober 2001, lk 4
- Valdur Raudvassar, "Uksepraotus unustusse" (päeviku III köite arvustus) – Maaleht 11. aprill 2002, lk 22
- Ülo Tonts, "Eestlane, kes ei lasknud end okupeerida" – Maaleht 15. aprill 2004, lk 21
- Aivar Kull, "Illusioonivaba ajakroonika" (päeviku I–IV köite arvustused; vt ka välislingid) – A. Kull, "Kulli pilk", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 279–285
Välislingid
- Aivar Kull, "Illusioonivaba ajastukroonika" (päeviku I köite arvustus) – Postimees 7. august 1997
- Aivar Kull, "Jaan Roosi päevaraamat aastast 1947" (päeviku II köite arvustus) – Tartu Postimees 27. märts 2000, lk 5
- Veiko Märka, "Mida mõtles eestlane aastal 1947?" – Eesti Päevaleht/Arkaadia 8. aprill 2000, lk 8
- Ülo Tonts, "Ajaraamatuks saanud päevikud" (päeviku I ja II köite arvustus) – Videvik 14. juuli 2000, lk 5
- Mall Jõgi, "Haruldased päevikud avavad sõjajärgse elu" – Eesti Päevaleht 18. august 2000, lk 7
- Aivar Kull, "Jaan Roosi vabastav tõde" (päeviku III köite arvustus) – Tartu Postimees 11. september 2001
- Päeviku IV köite tutvustus kirjastuse kodulehel (eessõna ja päevik, jaanuar 1951, pdf)
- Vello Ederma, "Läbi punase öö" (vastukaja päeviku IV köitele) – Vaba Eesti Sõna 17. märts 2004, ka Kesknädal 7. aprill 2004
- Aivar Kull, "Põgeniku rännakud jätkuvad kolhoosis" (päeviku IV köite arvustus) – Tartu Postimees 18. märts 2004
- Mart Juur, "Eesti rahva kõmulood esimestest rahuaastatest" – Eesti Päevaleht/Arkaadia 26. märts 2004, lk 14-15
- Raimu Hanson, "Rännak läbi punase öö jõudis lõpule" (päeviku V köitest) – Tartu Postimees 19. juuni 2009
- Aivar Kull, "Masendava aja päevik jõudis lõpuköiteni" (päeviku V köite arvustus) – Tartu Postimees 29. september 2009
- Jaan Roos Eesti biograafilises andmebaasis ISIK