Herbert Salu

Herbert Akatsius Salu (aastani 1936 Herbert Akatsius Sallo; 2. november / 15. november 1911 Küti, Virumaa1. oktoober 1988 Lund, Rootsi) oli eesti kirjandusteadlane, esseist ja romaanikirjanik.[1]

Elulugu

Herbert Akatsius Salu sündis Viru-Jaagupi kihelkonnas Küti mõisas aedniku pojana. Tema noorus möödus Kunda jõe ääres Sämi külas.[viide?]

Aastatel 19191925 õppis Salu Varudi, Pikaristi, Sämi ja Kohala algkoolis ning 1925[viide?]1931 Rakvere Õpetajate Seminaris. 1931–1935 ja 1941–1942 oli ta Virumaal ja Tartus kooliõpetaja, 1942–1943 Tartu Ülikoolis assistent. Töö kõrvalt õppis ta 19351943 (vaheaegadega) Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, lõpetades selle filosoofiamagistrina väitekirjaga "Folkloor Anton Hansen Tammsaare loomingus".[1]

1943. aastal põgenes Salu Soome, 1944 siirdus sealt Rootsi. Ta töötas 1945. aastast Lundi Ülikooli arhiivis ning õppis 1947–1952 Lundi Ülikoolis etnoloogiat. 1952 kaitses ta samas filosoofialitsentsiaadi kraadi Skandinaavia ja võrdleva folkloori alal. Ta täiendas end 1952–53 (stipendiaadina) USA-s Northwesterni Ülikoolis (Evanston, Illinois) ja 1956–1957 Marburgis J. G. Herderi Instituudis (uuris saksa mõjutusi eesti ajaloolisele romaanile).[1]

1956–1962 oli Salu Lundis raamatukogutöötaja, 1963–1969 Turu ja 1965. aastast ka Tampere ülikooli eesti keele ja kirjanduse õppejõud (1965. aastast Tampere Ülikooli dotsent). 1964. aastal kaitses ta Turu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi eesti kirjanduse alal väitekirjaga "Eduard Vilden historialliset romaanit". 1969–1971 ja 1974–1976 töötas Salu Lundi Ülikooli uurimisassistendina ja 1972. aastast dotsendina, 1976. aastal läks pensionile.[1]

Teadustöö

Uurimusi eesti ajaloolise romaani arengust, rahvaluule ja kirjanduse seostest, eesti kirjandusloost ja varasema aja Eesti kirjanduselust. Avaldanud ajaloolisi romaane. Üle 50 teaduspublikatsiooni.[1]

Tunnustus

Teoseid

  • Eesti dialoog-kirjandusest. // Tulimuld, 1951
  • Eesti vanem kirjandus. Vadstena, 1953; 2. trükk Rooma, 1974.
  • Surmatrummid ja pajupill. Lund, 1954. 2. trükk Tallinn, 1993.
  • Sini-must-valge meie lüürikas. // Sini-must-valge värvikolmik eesti luules. Stockholm, 1959
  • A. H. Tammsaare, Oscar Wilde und Eino Leino. Bonn, 1959
  • Estonian literature. // Aspects of Estonian culture. London, 1961
  • Tuul üle mere ja muid lühiuurimusi eesti kirjandusest. Stockholm 1965
  • Seid umschlungen, Millionen die frühesten Übersetzungen von Schillers Liedern und Balladen in Skandinavien und im Balticum. // Acta Univ. Tamperensis A. 19 (1968)
  • Kauged rannad ja oma saar. Stockholm, 1970
  • Albert Kivikas. Lund, 1971
  • Utoopia ja futuroloogia. Lühiuurimusi kirjandusest. Lund, 1972
  • Posthobustel Jõhvist Rooma. Lund, 1974
  • Must lagi on meie toal. Lund, 1980
  • Kuhu päike ei paista. Ühiskondlikke probleeme Eduard Vilde loomingus. Stockholm, 1981
  • Kihutav troika. Stockholm, 1984

Viited

  1. 1 2 3 4 5 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II kd, lk 243
  • Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 455
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.