Guadalajara provints

Kliima

Guadajara provintsi aasta keskmine temperatuur on +10,0 °C, jaanuaris +2,5 °C, augustis +19,0 °C.[1]

Aastas sajab keskmiselt 524 mm, sealhulgas jaanuaris 34 mm ja augustis 24 mm sademeid. Aastas paistab päike keskmiselt 2488 tundi, sealhulgas jaanuaris 131 ja augustis 320 tundi.[1]

Ajaloost

Piirkonnas on säilinud märke eelajaloolisest inimtegevusest. Kaks olulisimat neist on Casaresi koobas ja keldi-ibeeria asundused. 2. sajandist eKr on teada roomlaste kohalolek. Tänu neile valmis ühendustee Ercavica ja Sigüenza vahel, mis läbis Cifuentest.

Läänegoodid rajasid provintsi Recópolise linna, mis oli üks vähestest linnadest, mille nad Hispaaniasse rajasid.

Mauride ülemvõimu ajajärk oli palju rikkalikum, jättes ajalukku kindlusi ja andes palju kohanimesid.

12. sajandi lõpus vallutas Kastiilia kuningas Alfonso VI praeguse provintsi idaosa. 13. sajandil ühendas Aragóni kuningas Alfonso I Molina ja Sigüenza Aragóni krooni alla.

Keskajal rajati provintsi mitu kindlust, näiteks Molina, Sigüenza ja Jadraque. Koos arhitektuuriga puhkes õitsele muugi kultuur. Ajalukku on jäänud selle provintsi kaks kirjandusteost: "Hea armastuse raamat" (Libro de Buen Amor) ja eepos "Laul minu Cidist" (El Cantar del Mío Cid). Viimane kajastab Rodrigo Díaz de Vivari seiklusi.

15. sajandi õitsengu ajal olid mõjukad aadlisuguvõsad Mendozad, Ucedased jt. Sel ajal rajati palju ehitisi, näiteks Infantado, Cogolludo ja Pastrana paleed.

17. sajand tõi kaasa kultuurilise languse. Mendozad asusid elama Madridi.

18. sajandi keskel üritas Fernando VII elavdada majandust ja laskis ehitada kuningliku tekstiilivabriku. Carlos III aga paigutas Guadalajara linna riigi keskarhiivi.

Haldusjaotus

Guadalajara provints jaguneb 288 vallaks. Elanike arvult on suurim Guadalajara (2023. aasta seisuga 88 886 elanikku). Pindalalt on suurim Sigüenza (387 km²).[5]

Viited

  1. 1 2 3 Guía Oficial de Campings. TURESPAÑA. Secretaría de Estado de Comercio y Turismo, Ministerio de Economía. Madrid 2003
  2. ↑ https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2872t=67988.
  3. ↑ Friend, P. F. (jaanuar 1996). Tertiary Basins of Spain: The Stratigraphic Record of Crustal Kinematics. Cambridge University Press. Lk 267. ISBN 978-0-521-46171-9.
  4. ↑ Valero, José Arturo de Juan; Álvarez, José Fernando Ortega; Martín-Benito, José María Tartajuelo (2003). Sistemas de cultivo: evaluación de itinerarios técnicos (hispaania). Mundi-Prensa Libros. Lk 40. ISBN 978-84-8476-138-9.
  5. ↑ "Nomenclátor Geográfico de Municipios y Entidades de Población" (hispaania). Centro Nacional de Información Geográfica. Vaadatud 19. augustil 2024.

Välislingid

Segovia provints Soria provints Zaragoza provints
Madridi provints Terueli provints
  Guadalajara provints  
Cuenca provints


allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Guadalajara_provints