Eesti Vasakliit

Ideoloogia

Erakonna programmi ja väärtuseid uuendati märkimisväärselt 2025. aasta juunis üldkoosolekul. Erakonna uueks loosungiks sai "Sinu poolel vasakul".[5] Vasakliit keskendub eriliselt alla 30-aastastele noortele.[6]

Majanduspoliitika

Erakond on väljendanud toetust progressiivsele tulumaksule, ettevõtete kasumite maksustamisele, pärandimaksule, täiendavatele sotsiaaltoetustele abivajajatele, õiglaste palkade kehtestamisele õpetajatele, politseinikele ja tuletõrjujatele ning täiendava sotsiaalkaitse tagamisele.[5]

Sotsiaalpoliitika

Erakond positsioneerib end sotsiaalselt progressiivsena. Selle sotsiaalpoliitiline platvorm rõhutab võrdsust, sotsiaalset õiglust ja marginaliseeritud rühmade kaitset. Erakond toetab ulatuslikke heaoluprogramme, kaasavaid poliitikaid ja inimõiguste edendamist. Aastatel 2024–2025 läbis erakond sisereformi ja rebrändingu, võttes omaks progressiivsema lähenemise sotsiaalsetes küsimustes. Erakond toetab tasuta meditsiinilist ja psühholoogilist abi transsoolistele inimestele, kes soovivad soovahetust. Erakond teeb ettepaneku lihtsustada juriidilist soo muutmist, sealhulgas mittebinaarsete sootähiste tunnustamist. Erakond edendab soolist võrdõiguslikkust, laiendades seda töökohakaitsele ning võrdsete võimaluste tagamisele hariduses ja juhtimises. Erakond toetab tasuta naiste hügieenitoodete kättesaadavust.[viide?]

Välispoliitika

Erakond on väitnud, et tal pole mingit tolereerimist kremlimeelsete seisukohtade suhtes, sealhulgas Ukraina sissetungi kohta Kremli narratiivide levitamise või Vladimir Putini režiimi toetamise suhtes, lisades, et selliste vaadetega inimesed ei saa olla erakonna liikmed.[7] Erakond mõistab selgesõnaliselt hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse ning väljendab toetust Ukrainale Venemaa agressiooni vastu.[5]

Pärast Gaza sõja puhkemist avaldas erakond avalduse, milles kutsuti üles kehtestama Gazas vaherahu, nimetati Benjamin Netanyahu valitsust ultranatsionalistlikuks, kirjeldati Iisraeli kui apartheidiriiki, toetati Lõuna-Aafrika seisukohta kohtuasjas "South Africa v. Israel" ning märgiti, et "Iisraelil on õigus kaitsta oma rahvast, kuid mitte seda teha palestiinlaste turvalisuse, heaolu ja territooriumi arvelt" ning et "vastuseis Iisraeli okupatsioonile ja Netanyahu ning teiste marurahvuslaste poliitikale ei ole antisemitism, ning antisemitismi ei õigusta solidaarsus okupeeritud Palestiina rahvastega".[8] Vasakliitlased avaldasid meelt ka Läti väljaastumise vastu Istanbuli konventsioonist.[6]

Ajalugu

Erakonna esimesed tegutsemisaastad

Erakonda saab lugeda Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) järeltulijaks.[9][10] Pärast EKP lõhenemist eesti- ja venemeelseks 1990. aastal registreeriti Nõukogude Liidu Kommunistlikust Parteist eraldiseisev Eestimaa Kommunistlik Partei 19. detsembril 1990 Tallinna linnavalitsuses[11] ja 6. juunil 1991 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumis.[viide?]

28. novembril 1992 muudeti nimi Eesti Demokraatlikuks Tööparteiks (EDTP). Juulis 1995 sai EDTP Euroopa vasakparteide organisatsiooni NELF (Uus Euroopa Vasakfoorum) liikmeks. 1. detsembril 1998 registreeriti erakond Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei nime all. 9. mail 2004 sai ESDTP-st Euroopa Vasakpartei asutajaliige.[viide?]

18. detsembril 2004 muudeti ESDTP XIII kongressil Tallinnas nimi Eesti Vasakparteiks. Eesti Vasakpartei pidas vajalikuks suurendada riigi reguleerivat osa majanduses. 2004. aastal oli Vasakparteil umbes 1100 liiget üle Eesti, kõige rohkem oli liikmeid Tallinnas. Liikmetest 10% oli alla 35-aastased. ESDTP oli viimati Riigikogus esindatud Tiit Toomsalu ja Endel Paabu poolt aastatel 1999–2003. Nad osutusid valituks Eestimaa Ühendatud Rahvapartei nimekirjas.[viide?]

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (2008–2025)

28. juunil 2008 ühinesid Eesti Vasakpartei ühendava erakonnana ja Konstitutsioonierakond ühendatava erakonnana Eestimaa Ühendatud Vasakparteiks. Vasakpartei moodustas ühenderakonnas fraktsiooni "Ühtsus" ja Konstitutsioonierakond fraktsiooni “Võrdsus”. Erakonna kaasesimeesteks olid fraktsioonide esimehed Heino Rüütel ja Sergei Jürgens. Üleminekuperiood kestis kuni 2010. aasta kongressini. Juriidilises mõttes ei loodud uut erakonda, vaid Konstitutsioonierakonna liikmed võeti Eesti Vasakpartei liikmeteks ja ühtlasi muutis Vasakpartei oma nime.[viide?]

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerisid EÜV liikmed Rahvaliidu nimekirjas.[12] 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osales Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nimekirjaga, kuhu kuulus vaid 1 nimi: Valev Kald. Nimekiri kogus 226 häält.[viide?] 2015. aasta Riigikogu valimistel osales erakond 25 kandidaadist nimekirjaga. Nimekiri kogus 764 häält.[13] 2019. aasta Riigikogu valimistel esitati erakonna liikmete poolt registreerimiseks kaks nimekirja. Vabariigi Valimiskomisjon registreeris viimasena esitatud, 11 kandidaadiga nimekirja.[14] Nimekiri sai 0,1% valijate häältest (510 häält) ning valimiskünnist ei ületanud.[15] Valimisringkonnas nr 4 kandideerinud erakonna esimees Julia Sommer sai 83 häält.[16]

2021. aasta KOV valimisteks erakond nimekirju välja ei pannud.[viide?]

2022. aasta septembris näitas liikumine KOOS üles huvi EÜVP vastu. Liikumine KOOS pakkus erakonnale endaga ühineda, määrates erakonna juhtideks seejuures liikumise KOOS juhid Oleg Ivanov ja Aivo Peterson. Erakond ühinemisest keeldus, nõustus aga lasta liikumise KOOS esindajatel kandideerida eelseisvatel 2023. aasta Riigikogu valimistel EÜVP nimekirjas.[17]

2023. aasta Riigikogu valimisteks esitas erakond nimekirja 25st kandidaadist, milles ainult 5 olid erakonna esindajad. Vahetult valimiste eel mõistis erakonna juhatuse asendusliige Igor Rosenfeld hukka liikumise KOOS juhi Aivo Petersoni reisi Venemaa poolt okupeeritud Donetskisse ja kurtis meediale, et liikumise KOOS esindajad käituvad agressiivselt ja proovivad erakonda ära kaaperdada.[18][19] Valimistel sai erakonna nimekiri 14 605 häält ehk 2.4% kõigist häältest, neist ainult 1207 tõid erakonna liikmed.[viide?]

2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistest erakond osa ei võtnud.[viide?]

Konfliktid

Kaitsepolitsei Kapo seostas EÜVP juhtkonda aastaid Venemaa võimudega. Osa erakonna liikmetest kuulus Venemaa Kaasmaalaste Koordinatsiooninõukogusse, mis koordineeris oma tegevust Venemaa diplomaatidega.[20][21] Erakonna auesimeheks oli Maardu linnapea Georgi Bõstrov.[22]

2020. aasta juunis pöördus erakonna liige Igor Rosenfeld erakonnas toimunud sisetüli tõttu Harju Maakohtu poole palvega määrata erakonnale juhatuse asendusliige. Kohus nõustus erakonnale juhatuse asendusliige määrata, kuid lükkas tagasi kõik Rosenfeldi poolt pakutud kandidatuurid ja määras 18. septembril 2020 erakonna juhatuse asendusliikmeks Julia Lindvalli.[23] 10. mail 2022 esitas Lindvall Harju Maakohtule avalduse erakonna juhatuse asendusliikme kohalt tagasi astumiseks.[24]

12. augustil 2022 määras Harju Maakohus erakonna juhatuse asendusliikmeks Igor Rosenfeldi, kes aga oli 25. septembriks 2023 erakonnast lahkunud.[25] 9. augustil 2023 määras Harju Maakohus erakonna juhatuse asendusliikmeks vandeadvokaat Keijo Lindebergi, kes kuulus ise tol hetkel erakonda Parempoolsed. Varem seda ametit pidanud Igor Rosenfeld vabastati vastavate kohustuste täitmisest, kuna kohus leidis, et Rosenfeld ei saanud hakkama erakonna üldkoosoleku nõuetekohase läbiviimisega.[26]

Erakonna reformimine

2023. aasta novembris liitusid erakonnaga neli endist Noorte Sotsiaaldemokraatide juhatuse liiget: Robert Kiisler ja James Daniel Rock, kes olid Noortes Sotsiaaldemokraatides asepresidendid, ning Linda Triinu Altnurme ja Felix Oliver Kuuse, kes olid volikogu liikmed.[25] Sama aasta septembris teatas erakond oma uudiskirjas, et juhatusel on plaanis erakond kaasajastada.[27] 3. veebruaril 2024 pidi toimuma erakonna liikmete üldkoosolek, kus oli plaanis valida erakonnale uus nimi, sümboolika, juhatus, esimees, põhikiri ja programm. Selle läbiviimine aga luhtus, kuna kvoorumit ei tulnud kokku.[28][29]

2024. aasta septembris teatas erakond oma uudiste- ja arvamusportaali VasakUudised käivitamisest kui ka plaanist võtta Soome Vasakliidu eeskujul erakonna uueks nimeks Erakond Vasakliit.[30][31] Uus katse üldkoosolek korraldada leidis aset 26. jaanuaril 2025, kuid seegi pidi kvoorumi puudumise tõttu nurjuma. Veebruaris teatas erakond plaanist teha järgmine üldkoosoleku kokku kutsumise katse juba sama aasta juunis. See kord anti aga teada, et kvoorumi saavutamiseks oleks tõenäoliselt vaja üldkoosoleku eel erakonnast sadu liikmeid välja arvata.[32]

Eesti Vasakliit (alates 2025)

7. juunil 2025 toimus Tallinnas erakonna liikmete üldkoosolek, kus võeti vastu uus põhikiri ja programm ning valiti erakonna uueks nimeks Eesti Vasakliit. Erakonnale valiti ka uus juhatus, programmi- ja põhikirjatoimkond ning revisjonitoimkond. Sellega olid senise juhatuse asendusliikme Keijo Lindebergi volitused lõppenud. Kvoorumi saavutamiseks arvas erakond päev enne üldkoosolekut oma ridadest välja sajad liikmed, mille tulemusena jäi erakonda 27 liiget. Uue põhikirjaga kehtestas erakond oma maailmavaateks demokraatliku sotsialismi.[33]

Liikmete puudumise tõttu andis Tartu maakohtu registriosakond erakonnale kolm kuud, et koguda taas kokku 500 liiget (ja seega vältida likvideerimist ning rahastuse kadumist). Kuudega koguti juurde vaid mõned liikmed, nii et novembris võttis erakond 470 liiget, sealhulgas endised venemeelsed liikmed, tagasi nimekirja.[6]

Erakonna esimeeste loend

Viited

  1. ↑ Toots, Anu (märts 2019). "2019 Parliamentary elections in Estonia" (PDF). Friedrich Ebert Foundation.
  2. ↑ Lanko, Dmitry (2015). "Estonian Political Parties in the mid-2010s" (PDF). Open Access Repository.
  3. ↑ Saïkovski, Valery (2. detsember 2020). "Non-systemic left opposition: why there are almost only Russians and there is no result". Postimees. Vaadatud 24. juunil 2022.
  4. ↑ "Erakonna põhikiri". Vasakliit. Vaadatud 16. septembril 2025.
  5. 1 2 3 "Endine Vasakpartei arvas välja sadu liikmeid ja võttis uue nime". ERR. 9. juuni 2025.
  6. 1 2 3 Martin, Margus; Allik, Henry-Laur (19. november 2025). "Eestimaa Kommunistliku Partei järeltulija võttis Aivo Petersoni vanad liitlased uuesti kampa". Postimees. Lk 6.
  7. ↑ "Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (Vasakpoolsed) juhtkonna poliitiline avaldus". VasakUudised. 11. märts 2024.
  8. ↑ Siimson, Kätlin (25. jaanuar 2024). "Vasakpoolsed toetavad kohest relvarahu Gaza sektoris". Vasakpoolsed | Eestimaa Ühendatud Vasakpartei. Vaadatud 25. jaanuaril 2024.
  9. ↑ "Poliitika: Parteid". Eesti Päevaleht. 2. märts 2011. Lk 8-9.
  10. ↑ "Vasakpartei madalseis". Kesknädal. 8. märts 2017.
  11. 1 2 "EESTI VASAKPARTEI TEABELEHT". Eesti Vasakpartei. 2005. Eesti Vasakpartei.
  12. ↑ Ühendatud Vasakpartei liikmed kandideerivad Rahvaliidu nimekirjas
  13. ↑ http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html
  14. ↑ Otsustatud: Vasakpartei esitatud kahest valimisnimekirjast jäi kehtima viimane, Postimees
  15. ↑ https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/election-result.html
  16. ↑ https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html
  17. ↑ "Восстановление Левой партии Эстонии в конце 2022 г., первые шаги. Конференция 22.10 22 г. и Общее собрание Левой партии Эстонии в Таллинне 26.11.2022 | Игорь Розенфельд" (vene). Vaadatud 16. septembril 2025.
  18. ↑ "EÜVP juht Rosenfeld: Aivo Petersoni reis Donetskisse läks üle piiri". Delfi. Vaadatud 16. septembril 2025.
  19. ↑ "Vasakpartei väitel üritab Aivo Petersoni liikumine nende erakonda kaaperdada". Delfi. Vaadatud 16. septembril 2025.
  20. ↑ Põlluste, Grete (12. aprill 2023). "Venemeelne ühendus saatis end ise laiali. Eestvedaja Sergei Jürgens: kapo hoiatas meid suuliselt". Delfi. Vaadatud 13. aprillil 2023.
  21. ↑ Raun, Alo, toim (12. aprill 2010). "Kapo seostab Vasakparteid Vene võimudega". Postimees.
  22. ↑ "EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI (VP)". Vaba Eesti Sõna. 18. veebruar 2019.
  23. ↑ "Выигрыш судебного дела вокруг Левой партии Эстонии тартуской группой ОЛПЭ в августе 2022 г.Информация и материалы. | Игорь Розенфельд" (vene). Vaadatud 16. septembril 2025.
  24. ↑ "50 AASTAT EESTIT AINUVALITSENUD PARTEI VAAGUB HINGE: kustutamishoiatus, 1200 välja visatud liiget, ametist lahkuv tankist, vähem kui neli eurot pangas". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 16. septembril 2025.
  25. 1 2 "Endised noorsotside juhid astusid Vasakparteisse, mille ridades kandideeris riigireetmise süüdistusega Aivo Peterson" Eesti Päevaleht, 22. november 2023
  26. ↑ Telegram.ee (27. detsember 2023). "Aasta kurioosum: Vasakpartei metamorfoosid ehk kuidas tuntud vandeadvokaat haaras ohjad". Telegram. Vaadatud 16. septembril 2025.
  27. ↑ "Vasakpoolsete uudiskiri nr 1/28.09.2023 – Vasakliit | Sinu poolel. Vasakul". Vaadatud 16. septembril 2025.
  28. ↑ "Erakonna liikmete üldkoosoleku kutse (03.02.2024 Tallinnas) – Vasakliit | Sinu poolel. Vasakul". Vaadatud 16. septembril 2025.
  29. ↑ ERR (3. veebruar 2024). "Galerii: Vasakpartei üldkoosoleku pidamine luhtus". ERR. Vaadatud 16. septembril 2025.
  30. ↑ "Käivitasime VasakUudised.ee portaali – Vasakliit | Sinu poolel. Vasakul". Vaadatud 16. septembril 2025.
  31. ↑ "Tule, teeme erakonna uueks! – Vasakliit | Sinu poolel. Vasakul". Vaadatud 16. septembril 2025.
  32. ↑ "Erakond vähendab liikmete arvu sadade liikmete võrra – Vasakliit | Sinu poolel. Vasakul". Vaadatud 16. septembril 2025.
  33. ↑ "Vasakliidu juuni uudiskiri – Vasakliit | Sinu poolel. Vasakul". Vaadatud 16. septembril 2025.
  34. ↑ Koorits, Vahur (14. juuni 2007). "Sirje Kingsepp lahkus Vasakparteist". Postimees.
  35. ↑ Ammas, Anneli (27. juuni 2017). "Palgata parteijuht: oleme internatsionalistid". Postimees.
  36. ↑ Poom, Raimo (29. november 2018). "Tagatuba. KGB intriigid, ulmelised eelarved, tormijooks telefonidele – joonealused parteid kihavad". Eesti Päevaleht.

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Sotsiaaldemokraatlik_T%C3%B6%C3%B6partei