Bayezid I
Bayezid I Välk (osmanitürgi keeles بايزيد اول ehk bayzid I, türgi keeles I. Beyazıt, hüüdnimega Yıldırım; 1360 – 8. märts 1403) oli Osmanite riigi sultan aastatel 1389–1402.
Ta oli sultan Murad I ja Gülçiçek Hatuni poeg.[1][2] Bayezid I ajal kujunes Osmanite riigist üks oma aja tugevamaid sõjalisi suurvõime ning tema juhtimisel loodi üks tollase maailma suurimaid armeesid. Ta püüdis korduvalt edutult vallutada Konstantinoopolit ning saavutas mitmeid võite Bütsantsi vastu.
14. sajandi lõpus põrkusid Osmanite laienemisplaanid killustunud Mongolite riigi Tšagatai riigi osas 1369. aastal võimu haaranud Turkestani valitseja Timuriga (1336–1405), kes oli vallutanud Delhi sultanaadi ja pööras seejärel tähelepanu läände. Osmanid olid Il-Khaani nõrkust kasutades 1300. aasta paiku alistanud kogu Väike-Aasia, endised Mongolite riigi alad. 1389. aastal asus troonile Bayezid I , kelle juhitud väed võitsid korduvalt Bütsantsi. Edasi lõi ta liidu Egiptuse sultaniga, et anda hoop Timurile. Timur aga lõi esiteks Egiptuse väe Süürias puruks ja seejärel verises Ankara lahingus 1402. aastal ka Osmanite oma ning suri 1403. aasta märtsis vangistuses. Kogu Lääne-Aasia tunnustas Timuri valitsust ja isegi Egiptus võttis tema ülemvalitsuse vastu.
Bayezid I oli abielus mitme naisega, nende seas Devlet Hatuniga, kes oli tulevase sultani Mehmed I ema.
Viited
Välislingid
| Eelnev Murad I |
Türgi sultan 1389–1402 |
Järgnev Mehmed I |