Aino Tamm
| See artikkel räägib lauljast ja laulupedagoogist; viiuliõpetaja kohta vaata artiklit Aino Tamm (viiuliõpetaja). |
Aino Tamm (sünninimi Anu; 23. detsember 1864 Kuressaare küla, Tarvastu vald, Viljandimaa – 7. detsember 1945 Tallinn) oli eesti laulja (sopran) ja laulupedagoog.
Seitsmeaastaselt läks vallakooli, hiljem Tarvastu kihelkonnakooli. Pärast kihelkonnakooli lõpetamist tuli tal kodutalus vanema peretütrena teha rasket talutööd, lisaks enda veimevaka tarvis kududa, kedrata, õmmelda ja tikkida. Ta oli käsitöös väga andekas, õpetas seda teistelegi ja andis nõu. Kui tema käsitöid nägi Lilli Suburg, soovitas ta neid näitusele panna.
1886. aastal astus ta Viljandis Lilli Suburgi erakooli, kus õppis ka laulmist. Aastatel 1886–1897 õppis ta (Miina Härma tiivustusel) laulmist Peterburis. Ta täiendas end Berliinis, Milanos ja Pariisis.
Kontserdilauljana (alustas 1891) tõi kontserdilavale eesti rahvalaule ja tutvustas neid rohkeil välisesinemistel.
Ta oli aastatel 1923–1935 Tallinna Konservatooriumi lauluõppejõud, hiljem eraõpetaja.
7. detsembril 1945 langes ta röövmõrva ohvriks. 81-aastase Aino Tamme tapsid röövimise eesmärgil tema korteris peene nööriga kägistades "Punase Tähe" tööline, Eesti NSV SARKi tuletõrjevalitsuse inspektor, üks Eesti korpusest demobiliseeritu ning veel keegi neljas mees.[1]
Tunnustus
Isiklikku
Tema õde Mari Raamot oli seltskonnategelane ja kodundusõpetaja, Naiskodukaitse ja Kodutütarde liikumise üks asutajaid; vend Jaan Tamm oli metsasarvemängija ja muusikategelane, Tallinna Konservatooriumi direktor.
Viited
Välislingid
- "Aino Tamm – laulmisse armunud" Muusika