1939. aasta (MCMXXXIX) oli 20. sajandi 39. aasta.

 Pikemalt artiklis 1939. aasta Eestis

• 20. jaanuar – Eesti maadluskoondis kaotas Berliinis maadlusmaavõistluses Saksamaale tulemusega 3:4^[1].
• 20. jaanuar – Eesti jäähokikoondis kaotas Helsingis jäähokis Soomele 1:9^[1].
• 24. jaanuar – Eesti jäähokikoondis tegi esimese (senini ka viimane) turnee Rootsi, kus võideti kõik kolm Rootsi jäähokiklubi meeskonda^[1].
• 25. jaanuar – Kodanliku Õhukaitse Nõukogu pidas oma esimese koosoleku.
• 22.–29. jaanuar – Põllutöökoja ja Eesti Seakasvatajate Seltsi korraldusel peeti Seakasvatuse nädal.
• 29.–31. jaanuar – Soome kodanliku õhukaitse juht Aarne Sihvo külastas Eestit.
• 29. jaanuar – Helsingis tähistati Eesti Vabadussõjas osalenud Soome vabatahtlike lahingusse asumise 20. aastapäeva^[2].
• 2. veebruar – president Konstantin Pätsile esitas oma volitused Šveitsi saadik Karl Egger.
• 5. veebruar – Riias lõppesid Euroopa meistrivõistlused kiiruisutamises. Eestlastena võttis ainsana osa Leopold Reivart, kes sai mitmevõistluses 19. koha^[1].
• 5. veebruar – toimus Oslo poksiturniir, kus eestlastest võitsid Karl Käbi ja Harald Kanepi^[1].
• 19. veebruar – lõppesid Zakopane suusatamise maailmameistrivõistlused, kus eestlasi rahapuuduse tõttu ei osalenud^[1].
• 21. veebruar – asutati Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago^[2].
• 25. veebruar – Eesti malemeeskond võitis Riias Lätit 10,5:5,5^[1].
• 25. veebruar – vehklemisvõistlused Tallinnas, kus Tallinna vehklejad võitsid Riia vehklejaid 17:15^[1].
• 26. veebruar – Tamperes toimus Eesti-Soome esimene tõstmise maavõitlus, mille võitis Soome 3:2^[1].
• 28. veebruar – Talispordiliidu otsusel jäid ära Eesti Talimängud, põhjuseks toodi vähene lumi. Ühtlasi otsustas liit Eestist saata 1940. aasta Sankt Moritzi taliolümpiale 6 suusatajat, 1 ilu- ja kiiruisutaja ning jäähokikoondis^[1].
• 2. märts – Eesti malemeeskond võitis Kaunases Leedut 10:6^[1].
• 3. märts – Rahvusvaheline Laskurliit tegi Eesti Laskurliidule ettepaneku korraldada Eestis kas 1941. või 1943. aasta maailmameistrivõistlused^[1].
• 5. märts – toimus Eesti Olümpiakomitee koosolek, kus otsustati, et 1940. aasta olümpiamängudeks toetataks enim kerge- ja raskejõustiklasi ning jalgpallureid^[1].
• 6. märts – Draamateater omandas Tallinna Saksa Teatri hoone^[2].
• 12. märts – kuulitõukaja Aleksander Kreek osales esimest korda Berliini Deutschlandhalle staadioni sisevõistlustel ja sai 2. koha^[1].
• 17. märts – Tallinnas Ülemiste järvel algasid jääpurjetamise mitteametlikud Euroopa meistrivõistlused^[1].
• 1. aprill – vallareformi käigus kaotati kõik olemasolevad vallad ja moodustati 248 uut valda.
• 5. aprill – siseminister Richard Veermaa kinnitas Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse liikme- ja kinnisvaramärgi statuudi.
• 18. aprill – välisminister Karl Selter nimetas Lars Berentseni Eesti aukonsuliks Stavangeri ja Einar Qvigstadi aukonsuliks Narvikisse.
• 23. aprill – Dublinis lõppesid Euroopa meistrivõistlused poksis, kus eestlaste parim, Anton Raadik, tuli Euroopa meistriks^[1].
• 27. aprill – Paul Keres võitis Margate'i rahvusvahelise maleturniiri^[1].
• 28. aprill – Oslos lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses^[1].
• 24. mai – Petseri suurtulekahjus hävis 212 elumaja; hukkunuid oli 9 ja koduta jäi 1500 inimest^[2].
• 28. mai – Kaunases lõppesid Euroopa meistrivõistlused korvpallis, kus Eesti jäi viiendaks^[1].
• 29. mai – Eestis toimus autode ja mootorrataste esimene kolmepäevasõit. Võistlus algas Tallinnast kulges läbi kõikide Mandri-Eesti linnade ja lõppes taas Tallinnas; kokku 1224 km. Võistluse võitis Ernst Unter oma Fordiga ^[1].
• 7. juuni – Eesti ja Läti välisministrid kirjutasid Berliinis alla mittekallaletungilepingule Saksamaaga (Eesti-Saksa mittekallaletungileping).
• 9. juuni – president Konstantin Päts kinnitas Teodor Lippmaa Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
• 12. juuni – Eesti jalgpallimeistriks tuli viiendat aastat järjest Tallinna JS Estonia^[1].
• 16. juuni – Tallinnas avati II Eesti Mängud^[2].
• 18. juuni – lõppesid kolm päeva kestnud II Eesti Mängud^[1].
• 20. juuni – president Konstantin Pätsile esitasid oma volitused Rumeenia saadik Georg Lecca ja Jaapani saadik Shojiro Ohtaka.
• 21. juuni – Pärnus algasid kuurortlinna 100. aastapäeva tähistamise üritused^[2].
• 25. juuni – Tahkurannas avati Konstantin Pätsi ausammas.
• 29. juuni – Ants Saar püstitas purilennukil Eesti kestvuslennurekordi: 11 tundi 46 minutit.
• 29. juuni – Tallinnas toimus Eesti-Saksamaa maavõistlus jalgpallis, kus Eesti kaotas 0:2^[1].
• 30. juuni – Šveitsis Luzernis algasid 32. maailmameistrivõistlused laskmises, kus Eesti 22-liikmeline koondis võitis^[1].
• 12. juuli – Tallinna saabus sõprusvisiidile Saksa Riigi sõjalaevastiku raskeristleja Admiral Hipper, laev lahkus Tallinnast 17. juulil
• Juulis Luzernis toimunud laskmise MM-il võitis Eesti palju auhinnalisi kohti^[2]
• 20.–21. august – president Konstantin Päts külastas Saaremaad.
• 25. august – avati Tallinna loomaaed.
• 28. august – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson valiti Tartu aukodanikeks.
• 3. september – Tartu põllumajandus- ja tööstusnäituse raames avati president Konstantin Pätsi osavõtul Vanemuise uus teatrisaal.
• 3. september – saadikuks nimetatud praost Jaan Lattik pidas Viljandi Pauluse kirikus lahkumisjumalateenistuse.
• 8. september – Vabariigi President pikendas kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
• 14. september – Tallinna sadamasse sisenes väidetavalt mootorrikke tõttu Poola allveelaev Orzel, mis seaduse järgi interneeriti^[2].
• 18. september – Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast (Orzełi juhtum)^[2].
• 20. september – Tallinnas avati ratsutajate siseareen Tondi maneež.^[1]
• 21. september – loodi Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago, mis pidi sügisel alustama lende Tallinna-Helsingi ja Tallinna-Stockholmi vahel.
• 24. september – Eesti välisminister Karl Selter kohtus kell 21 Kremlis Vjatšeslav Molotoviga, kes esitas nõudmise Nõukogude sõjaväebaaside loomiseks Eestis. Keeldumise korral ähvardati kasutada sõjalist jõudu.
• 25. september – Nõukogude Liit alustas luurelende Eesti kohal, et aerofotode ja vaatluse teel kindlaks teha, kas Eesti mobiliseerub.
• 26. september – Riigikogu Riigivolikogu ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitse komisjoni ühisel koosolekul arutati Nõukogude Liidu nõudmisi vastastikuse abistamise lepingu (baaside lepingu) sõlmimiseks. Komisjon nõustus astuma läbirääkimistesse ja võimalusel sõlmima leping
• 28. september – sõlmiti vastastikuse abistamise (ehk nn baaside) leping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel.
• 4. oktoober – Kaarel Eenpalu valitsus esitas lahkumispalve.
• 7. oktoober – Tallinnas avalikustati Adolf Hitleri teade baltisakslaste kodumaale kutsumisest^[2]. Sel päeval jõuavad Eestisse ka ümberasujate viimiseks esimesed laevad^[2].
• 12. oktoober – Jüri Uluotsa valitsus astus ametisse.
• 13. oktoober – asutati Saare prefektuur.
• 18. oktoober – Tallinnast lahkusid esimesed baltisaksa ümberasujad. Algas Punaarmee vägede sissemarss Eestisse.
• 7. november – Eestis tähistati esimest korda ametlikult Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva aktusega Estonia kontserdisaalis.
• 2. detsember – Eesti saadik Aleksander Warma esitas oma volitused Soome presidendile Kyösti Kalliole.
• 7. detsember – president Konstantin Päts kuulutas välja raviasutiste ja laboratooriumide seaduse.
• 11. detsember – NSV Liidu allveelaev uputas Eesti auriku Kassari.
• 14. detsember – Eesti saadik Johannes Markus esitas oma volitused Ungari riigihoidjale Miklos Horthyle.
• 19. detsember – Eesti saadik Rudolf Möllerson esitas oma volitused Saksa riigikantsler Adolf Hitlerile.
• 20. detsember – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku uueks piiskopiks sai Johan Kõpp^[2].

 Pikemalt artiklis Sündinud 1939

• 15. veebruar – Jüri Garšnek, eesti filmioperaator
• 8. märts – Lidija Skoblikova, Nõukogude Liidu kiiruisutaja
• 31. märts – Zviad Gamsahhurdia, Gruusia teadlane, kirjanik ja poliitik
• 7. aprill – Francis Ford Coppola, ameerika filmilavastaja
• 8. aprill – Ago-Endrik Kerge, eesti lavastaja ja näitleja
• 16. aprill – Ülo Jaaksoo, eesti informaatikateadlane
• 25. mai – Ian McKellen, Suurbritannia näitleja
• 23. juuli – Raine Karp, eesti arhitekt
• 29. oktoober – Toomas Paul, eesti vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane
• 26. november – Tina Turner, ameerika laulja ja näitleja

 Pikemalt artiklis Surnud 1939

• 28. jaanuar – William Butler Yeats, iiri kirjanik
• 21. märts – Evald Aav, eesti helilooja ja koorijuht
• 11. aprill – S. S. Van Dine, ameerika ajakirjanik, kunstikriitik ja kirjanik
• 23. september – Sigmund Freud, Austria psühhiaater
• 23. detsember – Anton Fokker, hollandi-ameerika lennukitööstur

• füüsika – Ernest Orlando Lawrence
• keemia – Adolf Friedrich Johann Butenandt ja Leopold Ruzicka
• meditsiin – Gerhard Domagk
• kirjandus – Frans Eemil Sillanpää
• rahu – auhinda välja ei antud

• Eesti Kroonika 1939