Ingrid Rüütli isa oli Neeme Ruus ja ema Linda Karin Ruus (sünd. Aruküll).

• 1959 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonna eesti filoloogina. Töötas TRÜ kirjastusgrupi juhatajana.
• sügis 1959 Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna teadur
• 1963–1967 täiendas end aspirantuuris rahvamuusika erialal.
• 1967–1977 jätkas tööd kirjandusmuuseumis, kus oli ka Kirjandusmuuseumi rahvamuusika sektori juhataja.
• 1978 Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvamuusika sektori juhataja. 1. jaanuarist 2000 kuulub sektor Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu ja kannab nimetust etnomusikoloogia osakond.
• alates 2002 EKM etnomusikoloogia osakonna vanemteadur.
• 1970 filoloogiateaduste kandidaat^[1], hiljem kinnitati see doktorikraadina (“Eesti uuema rahvalaulu kujunemine”).
• 1996 habiliteeritud doktor humanitaarteadustes (“Eesti rahvalaulu ajaloolised kihistused etniliste suhete kontekstis”).

Ingrid Rüütel on kogunud ja uurinud soome-ugri rahvaste rahvalaule ja -muusikat, organiseerinud rahvusvahelisi teaduskonverentse, koostanud ja toimetanud materjalide ja uurimuste kogumikke, korraldanud folkloorifestivale, osalenud kultuuripoliitikas, juhendanud diplomi-, magistri- ja doktoritöid. Ta on avaldanud paarsada uurimust, koostanud kogumikke ja heliplaate soome-ugri rahvaste muusikast.

• Rahvusvahelise Fennougristide Komitee liige,
• Rahvusvahelise Rahvamuusika Nõukogu (International Council for Traditional Music) eesti rahvussektsiooni esimees,
• Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu esimees
• Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti organisatsiooni (CIOFF) Eesti rahvusdelegaat
• Soome Kirjanduse Seltsi, Kalevala seltsi ja Soome-Ugri Seltsi välisliige
• Soome Rahvatantsu Sõprade seltsi auliige
• Eesti Heliloojate Liidu liige
• Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige
• Hingeabi Assotsiatsiooni “Usaldus” nõukoja liige
• Naiskodukaitse auliige
• Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu auliige
• Valge Roosi Fondi Nõukogu liige

• 1996 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (rahvusvahelise folkloorifestivali „Baltika ’96“ kunstilise juhtimise eest)
• 1997 – Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk^[2]
• 1998 – Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind
• 2001 – Pressisõber
• 2005 – Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (kauaaegne tulemuslik tegevus rahvamuusika populariseerija ja jäädvustajana ning Eesti folklooriliikumise vaimse juhina)
• 2005 – Läti Kolme Tähe ordeni komandöririst
• 2008 – Valgetähe I klassi teenetemärk^[2]
• 2012 – Rukkiräägu kultuuriauhind
• 2015 – Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia (pärimuskultuuri eestkõnelejale ja õpetlasele – eesti rahvakultuuri hoidmise ja arendamise eest)
• 2025 – Mälestusmedali VADJA RIST-VADDA RISSI (Traderson Foundation mälestusmedali panuse eest väikese põlisrahva säilimisse vadja )

Ingrid Rüütel (neiupõlvenimi Ruus) oli 1958. aastast abielus Arnold Rüütliga. Neil on tütred Maris (sündinud 1958) ja Anneli (1965).

• Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 490–491, artikli autor Loreida Raudsep
• “Ingrid Rüütel”. Bibliograafia. Koostanud ja toimetanud Gerli Eero ja Rita Hillermaa. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn 2005, 90 lk; ISBN 9949413044; kättesaadav ka võrguteavikuna
• Ingrid Rüütel, “Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi” (sisaldab bibliograafiat). TEA Kirjastus, Tallinn 2010, 672 lk; ISBN 9789949240098

• Piret Kooli. Ingrid, Rüütel ja pool sajandit armastust / Intervjuu ajakirjale Naised, 14. märts 2008
• Ingrid Rüütel. Ingrid Rüütel: teenin Eestit kõige paremini oma tööga, Õhtuleht, 22. mai 2010
• Taive Särg, “Ingrid Rüütel hooldamas regiviiside tihnikut: emantsipatsioon eestipäraselt” (raamatu “Muutudes endaks jääda” arvustus, PDF-fail) – Keel ja Kirjandus 2011, nr 12, lk 938–942