TÄNA AJALOOS, 8. oktoober ⟩ Saaremaal toimus verine öölahing
1944 – Teine maailmasõda: hilisõhtul toimus Tehumardi öölahing.
Kuressaarest läänes Tehumardi küla lähedal põrkusid 8. oktoobril 1944. aastal omavahel Sõrve poole rühkivad Nõukogude väeosad ja Kuressaarest taganev Saksa kolonn.
Ööpimeduses puhkenud lahingus sai surma umbes 200 Saksa sõdurit 360st ja 200 NSV Liidu sõdurit 670st. Langenute mälestamiseks on Tehumardi külla püstitatud mõõgakujuline mälestusmärk, millel on näha meeste näod.
8. oktoobri sündmused Eestis:
1917 – kirjandusliku rühmituse Siuru (Henrik Visnapuu
More, August Gailit, Marie Under, Artur Adson, Friedebert Tuglas
More jt) esimene avalik õhtu Tallinnas Estonia saalis.
1922 – moodustati Eesti Kirjanikkude Liit.
1943 – Moskvas algas eesti kirjanike kongress. Kongressil asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit.
1944 – Teine maailmasõda: hilisõhtul toimus Tehumardi öölahing.
1991 – asutati autorite esindusorganisatsioon MTÜ Eesti Autorite Ühing.
1992 – tegevuse lõpetas Vabariigi Valitsus eksiilis (viimane eksiilvalitsus, mille peaminister oli Heinrich Mark, nimetati ametisse 20.06.1990).
1994 – Tallinnas asutati venekeelset elanikkonda esindav Ühinenud Rahvapartei.
2005 – Riigietendusasutus Eesti Kontsert avas neljanda kontserdihoone, 10 300 ruutmeetrise pinnaga Jõhvi kontserdimaja, mille ehitamine läks maksma 130 miljonit krooni.
2015 – esimest korda tähistati ettevõtja päeva (ettevõtja päev pidi olema iga aasta oktoobrikuu esimese täisnädala neljapäeval, ent traditsiooniks see ei kujunenud).
2017 – Tallinna Loomaias avati Jääkarumaailm – jääkarudele mõeldud territoorium ja hoone.
Ja maailmas:
1856 – algas Teine oopiumisõda.
1871 – puhkes Chicago suur tulekahju, milles hukkus 300 inimest ja 90 000 jäi kodutuks.
1912 – Montenegro sõjakuulutusega Türgile algas Teine Balkani sõda.
1939 – teine maailmasõda: Saksamaa liidendas Poola lääneosa.
1958 – Stockholmis paigaldas kirurg Åke Senning esimese inimkehasisese südamestimulaatori.
1988 – Riias asutati Läti Rahvarinne.
1998 – Jaapan vabandas esimest korda ametlikult Lõuna-Korea ees 35 aastat kestnud koloniaalrežiimi pärast.
2012 – euroala võttis kasutusele 500 miljardi euro suuruse päästefondi, Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM).
| << Oktoober >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2026 | ||||||
8. oktoober on Gregoriuse kalendri 281. (liigaastal 282.) päev. Juliuse kalendri järgi 25. september (1901–2099).
Sündmused
- 1882 – avati Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi maja.[1]
- 1917 – kirjandusliku rühmituse Siuru (Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Artur Adson, Friedebert Tuglas jt) esimene avalik õhtu Tallinnas Estonia saalis.[2]
- 1921 – asutati Eesti Arhitektide Ühing.[3]
- 1922 – moodustati Eesti Kirjanikkude Liit.[1]
- 1932 – kaitseseisukorra piirkonnast saadeti välja musta börsi tegelased Salomon Epstein ja Karl Stein.
- 1936 – avati Õpetajate Koda.
- 1943 – Moskvas algas eesti kirjanike kongress.[1] Kongressi raames asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit.[1]
- 1944 – Teine maailmasõda: hilisõhtul toimus Tehumardi öölahing.[4]
- 1994 – Tallinnas asutati venekeelset elanikkonda esindav Eestimaa Ühinenud Rahvapartei.
Maailmas
- 314 – Liciniuse otsustav kaotus Constantinus I-le.
- 451 – peeti Kalchedoni kirikukogu [5]
- 1111 – pühitseti sisse Avignoni katedraal.
- 1480 – algas Vastasseis Ugra jõel Ivan III vägede ja Kuldhordi vägede vahel.
- 1600 – San Marino võttis vastu põhiseaduse.
- 1856 – algas Teine oopiumisõda.
- 1871 – puhkes Chicago suur tulekahju, milles hukkus vähemalt 300 inimest ja 100 000 jäi kodutuks.
- 1906 – Londonis esitles juuksur Karl Ludwig Nessler elektrilist püsilokkide aparaati.
- 1912 – Montenegro sõjakuulutusega Türgile algas Esimene Balkani sõda.
- 1939 – Teine maailmasõda: Saksamaa liidendas Poola lääneosa.
- 1958 – Stockholmis paigaldas kirurg Åke Senning esimese inimkehasisese südamestimulaatori.
- 1982 – Poola parlament saatis laiali ametiühinguliikumise Solidaarsus.
- 1988 – Riias asutati Läti Rahvarinne.[6]
- 1991 – Horvaatia parlament kuulutas Horvaatia Jugoslaaviast iseseisvaks.
- 2005 – Kašmiri maavärinas hukkus umbes 80 000 inimest.
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 8. oktoobril
- 1850 – Henry Le Chatelier, prantsuse keemik ja füüsik
- 1873 – Ejnar Hertzsprung, taani astronoom
- 1882 – Aleksei Gastev, vene revolutsionäär
- 1884 – Walter von Reichenau, Saksamaa sõjaväelane
- 1882 – Marina Tsvetajeva, vene luuletaja
- 1895 – Juan Perón, Argentina poliitik
- 1895 – Ahmed Zogu, Albaania president ja kuningas Zog I
- 1900 – Georg Meri, Eesti diplomaat, kirjandusteadlane ja tõlkija
- 1902 – Eduard Kriisa, eesti orelimeister
- 1903 – Ferenc Nagy, Ungari poliitik
- 1908 – Edgar Hark, eesti vaimulik
- 1909 – Piotr Jaroszewicz, Poola poliitik
- 1910 – Gus Hall, USA poliitik
- 1911 – Helmut Tarand, eesti luuletaja
- 1912 – John Gardner, USA kirjanik
- 1913 – Arvo Horm, eesti majandusteadlane
- 1925 – Rein Kull, eesti keelemees
- 1925 – Andrei Sinjavski, vene kirjandusteadlane ja kirjanik
- 1929 – Valeri Bezzubov, kirjandusteadlane
- 1930 – Tōru Takemitsu, jaapani helilooja
- 1931 – Julian Semjonov, vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik
- 1931 – Sergei Issakov, Eesti kirjandusteadlane
- 1935 – Rein Järlik, eesti ajakirjanik
- 1941 – Jesse Jackson, USA aktivist
- 1946 – Jaak Allik, Eesti teatritegelane ja poliitik
- 1949 – Sigourney Weaver, USA filminäitleja
- 1949 – Andres Tolts, eesti maalikunstnik ja graafik
- 1951 – Janno Reiljan, Eesti poliitik ja majandusteadlane
- 1953 – Harri Tiido, Eesti ajakirjanik ja diplomaat
- 1966 – Allan Martinson, eesti tehnoloogiaettevõtja
- 1970 – Matt Damon, USA filminäitleja
- 1983 – Mihkel Kukk, eesti odaviskaja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 8. oktoobril
- 1469 – Filippo Lippi, itaalia maalikunstnik
- 1803 – Vittorio Alfieri, itaalia kirjanik
- 1869 – Franklin Pierce, USA 14. president (1853–1857)
- 1957 – Anna Altleis, eesti näitleja
- 1964 – Augustin Müristaja, eesti jurist
- 1967 – Clement Attlee, Suurbritannia peaminister 1945-1951
- 1973 – Gabriel Marcel, prantsuse filosoof ja kirjanik
- 1980 – Voldemar Eiso, eesti õigusteadlane
- 1992 – Willy Brandt, Saksamaa liidukantsler 1969–1974
- 2008 – George Palade, Rumeenia/USA bioloog, Nobeli auhind 1974
- 2013 – Valda Raud, eesti tõlkija
- 2014 – Heino Pars, eesti nukufilmirežissöör
- 2018 – Uno Laur, eesti kapten
- 2019 – Liisi Ojamaa, eesti luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik ja toimetaja
Pühad
- ...
Ilmarekordid
Viited
- 1 2 3 4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 150 - ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev VahtreSulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 185
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. Koostanud Sulev VahtreSulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Kolmas trükk. 2015
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2016. Vaadatud 23. juulil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst. Lk 33-37.
- ↑ http://www.latvija20gadsimts.lv/apkopojums/notikumu-hronologija/