Oma esimesel valitsusajal erakordselt populaarne olnud Nixon võitis 1972. aasta presidendivalimised ülekaalukalt ka teiseks ametiajaks, kuid peagi pärast võitu hakkas tema populaarsus kiirelt langema. Kui 1973. aastal hakkas USA-s naftahind kallinema, süüdistasid paljud selles Nixonit.

Tõelise hoobi Nixonile andis aga 1973. aastal puhkenud Watergate’i skandaal: avastati, et Nixon on kasutanud poliitikas väga palju ebaausaid võtteid – kuulanud salaja pealt poliitiliste oponentide kontorites peetud vestlusi, maksnud altkäemaksu, üritanud oma tegevust varjata ja oli veel ka muud. Watergate’i skandaal tõi kaasa Nixoni tagasiastumise 1974. aastal. See tegi temast ka esimese ja ainsa presidendi USA ajaloos, kes on ise ameti maha pannud.

Samal ajal käis tema seadusemurdmiste asjus ka Kongressi eriuurimine ja tõenäoselt oleks Nixon avaliku pahameele ja tema suhtes käiva uurimise tõttu peagi ametist maha hääletatud.

8. augusti sündmused Eestis:

1220 – Lihula lahing – saarlased saabusid suure väega Läänemaale ja piirasid arvatavasti koos läänemaalastega sisse Lihulas asuva Rootsi garnisoni. Rootslaste väljasööst lõppes nende lüüasaamisega, eestlased vallutasid linnuse ja tapsid peaaegu kõik kaitsjad, sealhulgas Karl Kurdi ja piiskopi. Vähesed ellujäänud põgenesid taanlaste juurde Tallinna. Sellega oli rootslaste vallutuskatse täielikult nurjunud.

1561 – Erik XIV kinnitas Tallinna linna privileegid. Linn sai kuningalt rahalist toetust, Rootsist toodi rohkesti sõjamoona ja relvi ning see suurendas tallinlaste poolehoidu Rootsi kuningale.

1937 – Helsingi maailmameistrivõistlustel laskmises võitis Eesti meeskond 6 maailmameistritiitlit kaheksast võimalikust ja sai esimest korda laskesportlaste hinnatuima autasu – Argentina rändkarika.

1938 – kuulus saksa režissöör Leni Riefenstahl More viibis läbisõidul Tallinnas.

1940 – loodi ENSV riiklik plaanimajanduse komisjon Eesti üleviimiseks nõukogulikule plaanimajandusele.

1949 – seoses viljasaagi vähenemise ja varumise raskustega keelas ENSV rahvakomissaride nõukogu kolhoosidel, kolhoosnikel ja üksikmajapidamistel teravilja, kruupide ja küpsetatud leiva müügi ja vahetuse, kuni riigile teravilja varumise aastaplaani täitmiseni 1949. aasta saagist.

1976 – toimus Letipea veresaun.

1995 – USA Louisianas algasid NATO sõjaväeõppused, milles osalesid ka Eesti sõjaväelased.

1995 – president Lennart Meri More andis Norra suursaadikule Eestis, Brit Loevsethile üle Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.

1998 – Tallinna lauluväljakul andis kontserdi The Rolling Stones, kontserdi korraldas Lauri Laubre ja pealtvaatajaid oli 35 000.

2000 – Valitsus pidas Stenbocki majas esimese istungi, Eestis alustas tööd e-valitsus. Esimesena maailmas hakkas Eesti valitsus istungeid pidama elektroonselt, mis tähendab, et ministrid kasutavad paberi ja pastaka asemel arvutit.

2008 – Käsmus korraldati esimest korda folgipidu Viru Folk.

2010 – Eestit räsis võimas äikesetorm. Tugevaim tormi-iil mõõdeti Väike-Maarjas – 36,5 meetrit sekundis. Tormi tagajärjel varises kokku Väike-Maarja kirikutorn. Mõnel pool Lääne-Virumaal oli elekter ära üle kümne päeva. Riigimetsa majandamise keskuse andmeil vajas pärast tormi lageraiet ligi 670 hektarit metsa.

Ja maailmas:

1549 – Prantsusmaa kuulutas Inglismaale sõja.

1567 – Fernando Álvarez de Toledo, kolmas Alba hertsog saabus koos 10 000 hispaania More sõduriga Hollandisse.

1570 – Prantsusmaal lõppes kolmas kodusõda hugenottide ja katoliiklaste vahel.

1588 – Briti laevastik sir Francis Drake’i ja lord Charles Howardi juhtimisel hävitas Grevelingeni lahingus Hispaania More Suure Armaada.

1609 – Venezia senat uuris Galileo Galilei More ehitatud teleskoopi.

1647 – Suurbritannia parlamendi väed saavutasid võidu iirlaste üle.

1786 – Michel Piccard ja Jacques Balmat tõusid esimeste inimestena Mont Blanci tippu.

1815 – Napoleon I More saadeti Saint Helena saarele asumisele.

1876 – Thomas Edison patenteeris faksi eelkäijaks peetava mimeograafi.

1908 – kuulus lendur Wilbur Wrighti sooritas oma esimese avaliku lennu.

1940 – Natsi-Saksamaa alustas Inglismaa lauspommitamist.

1941 – Saaremaalt lähtus nõukogude liidu punalipulise Balti laevastiku kaugpommitajate esimene pommirünnak Berliini. Nõukogude liidu andmeil sooritati Kogula ja Aste lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini Saksamaa pealinnale 10 rünnakut ja heideti 311 erineva kaliibriga pommi kogukaaluga 36 050 kg.

1945 – Nõukogude Liit ründas Jaapanit.

1953 – USA ja Lõuna-Korea kirjutasid alla kaitselepingule.

1960 – ÜRO nõudis Belgia vägede äratoomist Kongost.

1963 – Inglismaal toimus suur rongirööv, kus 12 inglast varastasid 2,6 miljonit naela.

1964 – Türgi lennukid pommitasid Küprost.

1965 – Singapuri linn astus Malaisia föderatsioonist välja ja sai iseseisvaks.

1966 – Hiina kommunistliku partei keskkomitee võttis vastu otsuse Kultuurirevolutsiooni kohta.

1984 – Lääne-Beirutis plahvatas autopomm, mis tappis 17 inimest ja haavas 84.

1988 – Iraani president ‘Alī Khāmene’ī teatas, et kaheksa aastat kestnud sõda Iraagiga on lõppenud.

1991 – Liibanoni terroristid vabastasid Briti teleprodutsendi John McCarthy, keda nad olid viis aastat kinni hoidnud.

1992 – USA korvpallimeeskond tõi esimest korda olümpiale profikoondise, kes finaalis alistas Horvaatia korvpallimeeskonna.

1992 – president Denis Sassou-Nguesso kaotas Kongo esimestel presidendivalimistel pärast 1963. aastat.

1993 – Somaalias hukkus neli USA sõdurit, kelle auto sattus miini otsa.

1994 – Iisrael ja Jordaania avasid esimese omavahelise ühendustee.

1995 – Venemaa vastuluureagendid pidasid Venemaa tundlikema tuumarajatise juures kinni ühe USA sõjaväeinstuktori.

2008 – algas laiaulatuslik sõjategevus Gruusia ja Venemaa vägede vahel Lõuna-Osseetia piirkonnas, nn Gruusia sõda.

2008 – Pekingis avati 2008. aasta suveolümpiamängud