BEGIN:VCALENDAR
VERSION:2.0
PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.2//EN
BEGIN:VEVENT
UID:1325@kihulane.eu
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20280808
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20280809
DTSTAMP:20260808T075832Z
URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-8-august-%e2%9f%a9-richard-nix
 onist-sai-ainus-ameti-maha-pannud-usa-president-2028-08-08
SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 8. august ⟩ Richard Nixonist sai ainus ameti maha
  pannud USA president
DESCRIPTION:\n\n\n\nUSA presidendi Richard Nixon hüvastijätukõne Valges 
 Majas. Foto: akg-images / scanpix\n\n\n\n1974 – USA president Richard Ni
 xon teatas tagasiastumisest\, see oli USA presidentide seas esmakordne.\n\
 n\n\n\n\n\nOma esimesel valitsusajal erakordselt populaarne olnud Nixon v
 õitis 1972. aasta presidendivalimised ülekaalukalt ka teiseks ametiajaks
 \, kuid peagi pärast võitu hakkas tema populaarsus kiirelt langema. Kui 
 1973. aastal hakkas USA-s naftahind kallinema\, süüdistasid paljud selle
 s Nixonit.\n\n\n\n\nTõelise hoobi Nixonile andis aga 1973. aastal puhkenu
 d Watergate’i skandaal: avastati\, et Nixon on kasutanud poliitikas väg
 a palju ebaausaid võtteid – kuulanud salaja pealt poliitiliste oponenti
 de kontorites peetud vestlusi\, maksnud altkäemaksu\, üritanud oma tegev
 ust varjata ja oli veel ka muud. Watergate’i skandaal tõi kaasa Nixoni 
 tagasiastumise 1974. aastal. See tegi temast ka esimese ja ainsa presidend
 i USA ajaloos\, kes on ise ameti maha pannud.\n\n\n\n\nSamal ajal käis te
 ma seadusemurdmiste asjus ka Kongressi eriuurimine ja tõenäoselt oleks N
 ixon avaliku pahameele ja tema suhtes käiva uurimise tõttu peagi ametist
  maha hääletatud.\n\n\n\n8. augusti sündmused Eestis:\n\n\n\n1220 – L
 ihula lahing – saarlased saabusid suure väega Läänemaale ja piirasid 
 arvatavasti koos läänemaalastega sisse Lihulas asuva Rootsi garnisoni. R
 ootslaste väljasööst lõppes nende lüüasaamisega\, eestlased vallutas
 id linnuse ja tapsid peaaegu kõik kaitsjad\, sealhulgas Karl Kurdi ja pii
 skopi. Vähesed ellujäänud põgenesid taanlaste juurde Tallinna. Sellega
  oli rootslaste vallutuskatse täielikult nurjunud.\n\n\n\n\n1561 – Erik
  XIV kinnitas Tallinna linna privileegid. Linn sai kuningalt rahalist toet
 ust\, Rootsist toodi rohkesti sõjamoona ja relvi ning see suurendas talli
 nlaste poolehoidu Rootsi kuningale.\n\n\n\n\n1937 – Helsingi maailmameis
 trivõistlustel laskmises võitis Eesti meeskond 6 maailmameistritiitlit k
 aheksast võimalikust ja sai esimest korda laskesportlaste hinnatuima auta
 su – Argentina rändkarika.\n\n\n\n\n\n\n1938 – kuulus saksa režissö
 ör Leni Riefenstahl viibis läbisõidul Tallinnas.\n\n\n\n\n1940 – lood
 i ENSV riiklik plaanimajanduse komisjon Eesti üleviimiseks nõukogulikule
  plaanimajandusele.\n\n\n\n\n1949 – seoses viljasaagi vähenemise ja var
 umise raskustega keelas ENSV rahvakomissaride nõukogu kolhoosidel\, kolho
 osnikel ja üksikmajapidamistel teravilja\, kruupide ja küpsetatud leiva 
 müügi ja vahetuse\, kuni riigile teravilja varumise aastaplaani täitmis
 eni 1949. aasta saagist.\n\n\n\n\n1976 – toimus Letipea veresaun.\n\n\n\
 n\n1995 – USA Louisianas algasid NATO sõjaväeõppused\, milles osalesi
 d ka Eesti sõjaväelased.\n\n\n\n\n1995 – president Lennart Meri andis 
 Norra suursaadikule Eestis\, Brit Loevsethile üle Maarjamaa Risti I klass
 i teenetemärgi.\n\n\n\n\n1998 – Tallinna lauluväljakul andis kontserdi
  The Rolling Stones\, kontserdi korraldas Lauri Laubre ja pealtvaatajaid o
 li 35 000.\n\n\n\n\n2000 – Valitsus pidas Stenbocki majas esimese istung
 i\, Eestis alustas tööd e-valitsus. Esimesena maailmas hakkas Eesti vali
 tsus istungeid pidama elektroonselt\, mis tähendab\, et ministrid kasutav
 ad paberi ja pastaka asemel arvutit.\n\n\n\n\n2008 – Käsmus korraldati 
 esimest korda folgipidu Viru Folk.\n\n\n\n\n2010 – Eestit räsis võimas
  äikesetorm. Tugevaim tormi-iil mõõdeti Väike-Maarjas – 36\,5 meetri
 t sekundis. Tormi tagajärjel varises kokku Väike-Maarja kirikutorn. Mõn
 el pool Lääne-Virumaal oli elekter ära üle kümne päeva. Riigimetsa m
 ajandamise keskuse andmeil vajas pärast tormi lageraiet ligi 670 hektarit
  metsa.\n\n\n\nJa maailmas:\n\n\n\n1549 – Prantsusmaa kuulutas Inglismaa
 le sõja.\n\n\n\n\n1567 – Fernando Álvarez de Toledo\, kolmas Alba hert
 sog saabus koos 10 000 hispaania sõduriga Hollandisse.\n\n\n\n\n1570 – 
 Prantsusmaal lõppes kolmas kodusõda hugenottide ja katoliiklaste vahel.\
 n\n\n\n\n1588 – Briti laevastik sir Francis Drake’i ja lord Charles Ho
 wardi juhtimisel hävitas Grevelingeni lahingus Hispaania Suure Armaada.\n
 \n\n\n\n\n\n1609 – Venezia senat uuris Galileo Galilei ehitatud teleskoo
 pi.\n\n\n\n\n1647 – Suurbritannia parlamendi väed saavutasid võidu iir
 laste üle.\n\n\n\n\n1786 – Michel Piccard ja Jacques Balmat tõusid esi
 meste inimestena Mont Blanci tippu.\n\n\n\n\n1815 – Napoleon I saadeti S
 aint Helena saarele asumisele.\n\n\n\n\n1876 – Thomas Edison patenteeris
  faksi eelkäijaks peetava mimeograafi.\n\n\n\n\n1908 – kuulus lendur Wi
 lbur Wrighti sooritas oma esimese avaliku lennu.\n\n\n\n\n1940 – Natsi-S
 aksamaa alustas Inglismaa lauspommitamist.\n\n\n\n\n1941 – Saaremaalt l
 ähtus nõukogude liidu punalipulise Balti laevastiku kaugpommitajate esim
 ene pommirünnak Berliini. Nõukogude liidu andmeil sooritati Kogula ja As
 te lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini Saksamaa pealinnale 10 rün
 nakut ja heideti 311 erineva kaliibriga pommi kogukaaluga 36 050 kg.\n\n\n
 \n\n1945 – Nõukogude Liit ründas Jaapanit.\n\n\n\n\n1953 – USA ja L
 õuna-Korea kirjutasid alla kaitselepingule.\n\n\n\n\n1960 – ÜRO nõudi
 s Belgia vägede äratoomist Kongost.\n\n\n\n\n1963 – Inglismaal toimus 
 suur rongirööv\, kus 12 inglast varastasid 2\,6 miljonit naela.\n\n\n\n\
 n1964 – Türgi lennukid pommitasid Küprost.\n\n\n\n\n1965 – Singapuri
  linn astus Malaisia föderatsioonist välja ja sai iseseisvaks.\n\n\n\n\n
 1966 – Hiina kommunistliku partei keskkomitee võttis vastu otsuse Kultu
 urirevolutsiooni kohta.\n\n\n\n\n1984 – Lääne-Beirutis plahvatas autop
 omm\, mis tappis 17 inimest ja haavas 84.\n\n\n\n\n1988 – Iraani preside
 nt 'Alī Khāmene'ī teatas\, et kaheksa aastat kestnud sõda Iraagiga on 
 lõppenud.\n\n\n\n\n1991 – Liibanoni terroristid vabastasid Briti telepr
 odutsendi John McCarthy\, keda nad olid viis aastat kinni hoidnud.\n\n\n\n
 \n1992 – USA korvpallimeeskond tõi esimest korda olümpiale profikoondi
 se\, kes finaalis alistas Horvaatia korvpallimeeskonna.\n\n\n\n\n1992 – 
 president Denis Sassou-Nguesso kaotas Kongo esimestel presidendivalimistel
  pärast 1963. aastat.\n\n\n\n\n1993 – Somaalias hukkus neli USA sõduri
 t\, kelle auto sattus miini otsa.\n\n\n\n\n1994 – Iisrael ja Jordaania a
 vasid esimese omavahelise ühendustee.\n\n\n\n\n1995 – Venemaa vastuluur
 eagendid pidasid Venemaa tundlikema tuumarajatise juures kinni ühe USA s
 õjaväeinstuktori.\n\n\n\n\n2008 – algas laiaulatuslik sõjategevus Gru
 usia ja Venemaa vägede vahel Lõuna-Osseetia piirkonnas\, nn Gruusia sõd
 a.\n\n\n\n\n2008 – Pekingis avati 2008. aasta suveolümpiamängud\n\n\n\
 nLoe allikat\n\n[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/8._augu
 st']
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://i1.wp.com/kihulane.eu/wp-content/uploads
 /2026/08/tana-ajaloos-e29fa9-richard-nixonist-sai-ainus-ameti-maha-pannud-
 usa-president.webp?w=721&fit=721,482&ssl=1
CATEGORIES:Täna ajaloos
END:VEVENT
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:Europe/Tallinn
X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn
BEGIN:DAYLIGHT
DTSTART:20280326T040000
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
END:DAYLIGHT
END:VTIMEZONE
END:VCALENDAR