TÄNA AJALOOS, 6. august ⟩ Esmakordselt kasutati elektritooli
1890 – esimest korda kasutati hukkamiseks elektritooli. See toimus USAs New Yorgi osariigi Auburni vanglas. Esimese hukatu nimi oli William Kemmler.
Elektritooli inspiratsiooniks oli rida kõrgepingega töötavate kaarlampidega juhtunud õnnetusi 1870ndatel ja 1880ndatel aastatel. Tugev vool ei jätnud hetkega surnud inimeste kehadele pea ühtegi märki, mistõttu hakkas mõnede inimeste peas levima idee kasutada elektrivoolu inimeste hukkamiseks. Elektritooli esimese valmis kontseptsiooni töötas välja ameerika kirurg ja leiutaja George Edward Fell.
Uue hukkamisviisi esimese ohvrina ajalukku läinud William Kemmler oli mõistetud süüdi oma naise kirvega tapmises. Tegelikult pidi esimeseks elektrišoki teel hukatud inimeseks saama oma naabri surnuks peksnud Joseph Chappleau, kuid veidi enne surmanuhtluse elluviimist vähendas kohus tema karistust ja mees sai eluaegse vanglakaristuse.
Kuigi elektritool on ennekõike USAs saanud surmanuhtluse sümboliks, on selle kasutamine viimaste aastate jooksul siiski märgatavalt vähenenud ja selle võrra rohkem kasutatakse inimeste hukkamisel mürgisüste.
6. augusti sündmused Eestis:
1900 – Narvas toimus esimene jõumeeste võidutõstmine, kus kuuest osalejast võitis Mihkel Neelus.
1920 – Riia lähistel algas 6. septembrini kestev Balti riikide konverents, kus töötati välja Soome-Eesti-Läti-Leedu-Poola-Ukraina kaitsekonventsioon js arbitraažileping. Balti liit jäi siiski loomata, kuna parlamendid ei ratifitseerinud kokkuleppeid.
1938 – Harku tööpõlgurite töölaagrisse saabusid esimesed kinnipeetavad.
1940 – Nõukogude Liidu ülemnõukogu võttis Eesti NSV vastu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu.
1940 – Pöide kirik süttis pikselöögist põlema.
1967 – 1967. aasta augustitorm tabas eriti rängalt Loode-Eestit.
1993 – Tallinnas Harjuorus asuvas endises Dünamo võimlas avati Eesti esimene squash’i-klubi, kus oli neli mänguväljakut.
1994 – Venemaa alustas Leningradi ja Pihkva oblastis Eesti-Vene piiri ühepoolset mahamärkimist.
1999 – USA suurfirma Omnitrax loobus raudtee erastamisest.
Ja maailmas:
1600 – Prantsuse kuningas Henri IV tungis Savoia hertsogiriiki.
1661 – Portugal ja Holland sõlmisid lepingu, mille kohaselt Portugal jättis endale Brasiilia ja Holland Tseiloni.
1726 – Saksa-Rooma keisririik ja Venemaa sõlmisid sõjalise liidu Türgi vastu.
1806 – Saksa-Rooma riik lakkas olemast, kui Franz II loobus võimust, jäädes vaid Austria keisriks.
1825 – Boliivia saavutas sõltumatuse Hispaaniast.
1828 – Egiptuse valitseja Muhammad Ali Paša lahkus vastavalt Suurbritannia nõudmisele Kreekast.
1840 – Louis Napoleon
More üritas Prantsusmaal Boulogne’is alustada ülestõusu, ent see kukkus läbi ja ta mõisteti hiljem eluks ajaks vangi.
1844 – prantslased eesotsas Joinville’i printsi François d’Orléansiga alustasid sõda Maroko vastu.
1849 – Milano rahuleping lõpetas sõja Sardiinia ja Austria vahel.
1890 – esimest korda kasutati hukkamiseks elektritooli. See toimus USAs New Yorgi osariigi Auburni vanglas. Esimese hukatu nimi oli William Kemmler.
1914 – Serbia ja Tšernogooria kuulutasid sõja Saksamaale ning Austria Venemaale.
1926 – Gertrude Ederle ujus esimese naisena üle Inglise kanali. See kestis 14 tundi ja 31 minutit.
1939 – Mazirbes avati liivi rahvamaja.
1945 – USA lennuk Enola Gay heitis Jaapanis Hiroshimale aatomipommi, hukkus 155 200 inimest.
1962 – Jamaica saavutas sõltumatuse Suurbritanniast.
1972 – Jüri Poska pühitseti Rootsis õigeusu preestriks.
1973 – USA pommituslennukite valerünnak Neak Longile Kambodžas tappis ja haavas sadu inimesi.
1977 – Rodeesias Salisbury kaubalaos lõhkes pomm, mis tappis 11 inimest. See oli veriseim linnaterrorismi akt viie aasta jooksul.
1988 – Jordaania kuningas Hussein teatas oma valitsuse ümberkorraldamisest.
1990 – sõjaväelased tõukasid Benazir Bhutto Pakistani peaministri ametikohalt.
1990 – ÜRO julgeolekunõukogu kehtestas Iraagile Kuveidi hõivamise eest majandusembargo.
1990 – Saudi Araabia kuningas Fahd lubas USA-l tuua oma riiki sõjaväe.
1991 – Jugoslaavia võimud kuulutasid Horvaatias välja tingmusteta vaherahu.
1991 – Tim Berners-Lee sõnastas üleilmse internetivõrgu (WWW) põhimõtted.
1992 – kolm Põhja-Bosnia laagritest põgenenud moslemit kõnelesid peksmistest ja vägistamistest.
1993 – Jaapani peaministriks valiti Morihiro Hosokawa.
1995 – USA avas Hanois oma saatkonna.
2012 – Marsil maandus NASA kulgur Curiosity. See oli seni suurim ja keerukaim kulgur, mis kunagi teisele planeedile on läkitatud.
6. august on läinud maailma ajalukku kohutava tapatöö tõttu. Aga samal kuupäeval on sündinud teadlane, kes päästis tänu oma avastusele miljoneid elusid.
1945. aasta 6. augustil karistati palju kannatanud jaapani rahvast USA ründelennukilt Enola Gay heidetud pommiga, mida kutsuti mingil haiglasel põhjusel hellitavalt Väikemeheks. Mõne hetkega pühkis see jõmpsikas olematusse 80 000 iidse Hirošima linna elanikku, ligi veerand miljonit inimest kannatas kiiritustõve käes kogu allesjäänud elu. Geneetilised mutatsioonid aga kummitavad jaapanlasi tulevikuski.
Paraku oldi Washingtonis sedavõrd hoos, et mõni päev hiljem korrati samasugust põrguplahvatust Nagasakis.
Vormiliselt saavutasid ameeriklased otsemaid seatud eesmärgi: keiser Hirohito andis korralduse relvad maha panna ja kapituleeruda juba 14. augustil 1945. Sisuliselt aga ületas inimkond piirjoone, mida poleks tohtinud ületada.
Samal, 1945. aastal sai koos kahe teadlasest kolleegiga kümnete miljonite inimeste terveks ravimise eest Nobeli preemia Alexander Fleming.
Pooljuhuslik avastus
Alexander Fleming sündis Šotimaal Lochfieldi lambafarmerite peres 6. augustil 1881.
Šotlasi peetakse ettevaatlikeks inimesteks. Seega pani ema väikesele Alexanderile külmavõitu hommikul kooliminekuks kaasa kaks kuuma kartulit, mis tee peal käsi soojendasid, koolis aga kõlbasid ära süüa. Pereisa suri, kui Alexander oli alles seitsmene.
Pärast kohaliku kooli lõpetamist käis noor Fleming Kilmarnocki akadeemiaks kutsutud õppeasutuses, milles tegelikult oli väga vähe akadeemilist. 14aastaselt elas poiss juba koos ema ja õdede-vendadega Londonis, kogu pere pidi mahtuma ühte väikesevõitu korterisse.
Tulevane arstiteadlane käis loengutel Regent Streeti polütehnikumis, õppis hästi ja edenes kiiresti.
Kui puhkes Inglise-Buuri sõda, astus Fleming koos vendadega šotlastest moodustatud rügementi ja hakkas lahinguiks valmistuma. Kuuldavasti olnud Alexander Fleming väljapaistvalt hea täpsuslaskur. Inimkonna õnneks see väikest kasvu tulevane suurmees vaenuväljadele ei jõudnud.
20aastaselt sai Fleming, kes toona töötas ühes laevanduskontoris, oma onult väikese päranduse, mis võimaldas tal arstiks õppida. Ta astus Londoni ülikooliga tihedalt seotud Püha Mary haigla meditsiinikooli. Fleming lõpetas edukalt ka Londoni ülikooli.
Aastal 1909 sooritas Fleming Inglismaa kuningliku kirurgide kolledži stipendiumieksamid ja alustas tööd St. Mary haiglas, olles samal ajal Londoni ülikooli bakterioloogiaosakonna professor.
Ta hakkas mitmel teadusteemal artikleid kirjutama. Statistika väidab, et kokku sai neid üle saja.
Esimeses maailmasõjas teenis ja töötas Fleming kapteni auastmes kuningliku armee meditsiinikorpuses ja tegeles kirurgitööst vabal ajal haavauuringutega. Ta oli lähedalt näinud paljusid sõdureid haavanakkusest põhjustatud sepsisesse suremas. Toonastest antiseptikumidest oli kasu pindmiste haavade ravis, sügavamate haavade puhul paraku mitte. Pigem vastupidi.
Aastal 1915 võttis Fleming naise. Sarah Marion töötas hooldekodus, mida ise pidas. Abielu oli õnnelik, nende pojast Robertist sai aastate pärast arst.
Maailmakuulsaks sai Fleming aastal 1922, kui ta avaldas, et on leidnud pisaranäärme eritises ja mujalgi inimorganismis esineva baktereid hävitava ensüümi – lüsosüümi. Loogiliselt asus Fleming otsekohe katseid tegema, et leida aine, mis hävitaks patogeensed mikroobid, aga jätaks haige koe rakud kahjustamata.
Näiliselt poolkogemata, tegelikult aga visalt ja sihipäraselt stafülokokke uurides märkas Fleming ühel õnnistatud päeval, et stafülokokkide kultuure katab pärast nende mitu nädalat toatemperatuuril hoidmist mingi erilaadne rohekas hallitus.
Erinevalt lüsosüümist, mis avaldas toimet ennekõike juba kahjutuile baktereile, näis see hallitus eritavat ainet, mis peatas kõige raskemaid haigusi esilekutsuvate bakterite kasvu.
Peagi selgus, et hallitus oli olnud mükoloogidele pintselhallikuna juba mõnda aega tuntud ning kannab nimetust Penicillium chrysogenum.
Fleming teatas, et penitsilliin ei häiri leukotsüütide funktsiooni, pole laboriloomadele toksiline ja võib olla tõhus antiseptik, kui kanda või süstida seda penitsilliinitundlike bakteritega nakatunud piirkondadesse.
Puhtal kujul eraldasid rohelisest hallitusest antibiootikumi penitsilliini aastal 1940 Ernst Chain ja Howard Florey, kellega koos Alexander Fleming sai hiljem Nobeli meditsiinipreemia.
Ravim, mis töötab
Teise maailmasõja aastail, otsekohe pärast Pearl Harbori katastroofi võeti penitsilliin laialdaselt kasutusele. Tänu sellele suudeti päästa kümneid tuhandeid sõdureid ja tsiviilisikuid.
1944. aastal lõi kuningas George VI Flemingi rüütliks. Aasta hiljem valiti Alexander Fleming äsja asutatud üldmikrobioloogia seltsi presidendiks ja Edinburghi ülikooli rektoriks. Ta oli sagedane esineja teaduslikel konverentsidel nii Euroopas kui ka USAs.
Aastal 1949 suri proua Fleming, teadlase uueks elukaaslaseks sai kreeka päritolu bakterioloog Amalia Coutsouris-Voureka.
Inimkonna arengule uue ja turvalisema suuna andnud tippteadlane suri südamerabandusse märtsis 1955. Alexander Flemingi põrm on maetud Londonisse Saint Pauli katedraali.
Aastal 1979 ilmus André Maurois’ raamatust „Sir Alexander Flemingi elu“ eestikeelne tõlge, mida meist paljud on kindlasti lugenud.
Penitsilliini ja selle nüüdseid derivaate kasutatakse paljude haiguste raviks praegugi. Näiteks saavad abi streptokokkidest põhjustatud angiinihaiged, endiselt ravitakse penitsilliiniga teatavat tüüpi kopsupõletikke, aga ka sarlakeid, süüfilist ja roospõletikku. Penitsilliini kasutatakse ka hamba- ja suuõõneinfektsioonide raviks, see on suhteliselt ohutu arstim ning häirib mõnestki laiatoimelisest antibiootikumist vähem organismi normaalset mikrofloorat. Samas on arstid teadlikud, et penitsilliini ei saa kasutada kaugeltki kõigi bakteriaalsete haiguste raviks.
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
6. august on Gregoriuse kalendri 218. (liigaastal 219.) päev. Juliuse kalendri järgi 24. juuli (1901–2099).
Sündmused
- 1900 – Narvas toimus esimene jõumeeste võidutõstmine, kus kuuest osalejast võitis Mihkel Neelus.[1]
- 1920 – Riia lähistel algas 6. septembrini kestev Balti riikide konverents, kus töötati välja Soome-Eesti-Läti-Leedu-Poola-Ukraina kaitsekonventsioon js arbitraažileping. Balti liit jäi siiski loomata, kuna parlamendid ei ratifitseerinud kokkuleppeid.
- 1933 – Tallinna saabus ekskursioonile 116 Soome vedurijuhti; Anters Pelkonen suri Balti jaamas.
- 1938 – Harku tööpõlgurite töölaagrisse saabusid esimesed kinnipeetavad.
- 1940 – Nõukogude Liidu Ülemnõukogu võttis Eesti NSV vastu Nõukogude Liidu koosseisu.[2]
- 1940 – Pöide kirik süttis pikselöögist põlema.[3]
- 1967 – 1967. aasta augustitorm tabas eriti rängalt Loode-Eestit.[4]
- 1994 – Venemaa alustas Leningradi ja Pihkva oblastis Eesti-Vene piiri ühepoolset mahamärkimist.
- 1999 – USA suurfirma Omnitrax loobus raudtee erastamisest.
Maailmas
- 1600 – Prantsuse kuningas Henri IV tungis Savoia hertsogiriiki.
- 1661 – Portugal ja Holland sõlmisid lepingu, mille kohaselt Portugal jättis endale Brasiilia ja Holland Tseiloni.
- 1726 – Saksa-Rooma keisririik ja Venemaa sõlmisid sõjalise liidu Türgi vastu.
- 1806 – Saksa-Rooma riik lakkas olemast, kui Franz II loobus võimust, jäädes vaid Austria keisriks.
- 1824 – Simon Bolivar lõi Peruus Juninis Hispaania vägesid.
- 1825 – Boliivia saavutas sõltumatuse Hispaaniast.
- 1828 – Egiptuse valitseja Muhammad Ali Paša lahkus vastavalt Suurbritannia nõudmisele Kreekast.
- 1840 – Louis Napoleon üritas Prantsusmaal Boulogne'is alustada ülestõusu, ent see kukkus läbi ja ta mõisteti hiljem eluks ajaks vangi.
- 1844 – prantslased eesotsas Joinville'i printsi François d'Orléansiga alustasid sõda Maroko vastu.
- 1849 – Milano rahuleping lõpetas sõja Sardiinia ja Austria vahel.
- 1890 – esimest korda kasutati hukkamiseks elektritooli. See toimus USA-s New Yorgi osariigi Auburni vanglas. Esimese hukatu nimi oli William Kemmler.
- 1914 – Esimene maailmasõda: Serbia ja Tšernogooria kuulutasid sõja Saksamaale ning Austria-Ungari Venemaale.[5]
- 1926 – Gertrude Ederle ujus esimese naisena üle La Manche'i väina. See kestis 14 tundi ja 31 minutit.
- 1939 – Lätis Mazirbes avati liivi rahvamaja.[6]
- 1945 – Teine maailmasõda: USA lennuk Enola Gay heitis Jaapanis Hiroshimale tuumapommi, hukkus 155 200 inimest.
- 1962 – Jamaica saavutas sõltumatuse Suurbritanniast.
- 1973 – USA pommituslennukite valerünnak Neak Longile Kambodžas tappis ja haavas sadu inimesi.
- 1977 – Rodeesias Salisbury kaubalaos lõhkes pomm, mis tappis 11 inimest. See oli veriseim linnaterrorismi akt viie aasta jooksul.
- 1988 – Jordaania kuningas Hussein teatas oma valitsuse ümberkorraldamisest.
- 1990 – sõjaväelased tõukasid Benazir Bhutto Pakistani peaministri ametikohalt.
- 1990 – Iraagi okupatsioon Kuveidis: ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestas Iraagile Kuveidi hõivamise eest majandusembargo.
- 1990 – Iraagi okupatsioon Kuveidis: Saudi Araabia kuningas Fahd lubas USA-l tuua sõjaväe oma riiki.
- 1991 – Jugoslaavia võimud kuulutasid Horvaatias välja tingimusteta vaherahu.
- 1992 – kolm Põhja-Bosnia laagritest põgenenud moslemit kõnelesid peksmistest ja vägistamistest.
- 1993 – Jaapani peaministriks valiti Morihiro Hosokawa.
- 1995 – USA avas Hanois oma saatkonna.
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 6. augustil
- 1809 – Alfred Tennyson, inglise luuletaja
- 1868 – Paul Claudel, prantsuse kirjanik ja diplomaat
- 1881 – Alexander Fleming, Briti teadlane
- 1928 – Andy Warhol, ameerika kunstnik
- 1943 – Jaak Soans, eesti skulptor
- 1944 – Tõnu Saar, eesti näitleja
- 1946 – Raal Kivi, eesti arhitekt
- 1948 – Nikolai Avilov, Nõukogude Liidu kergejõustiklane
- 1972 – Geri Halliwell (Geraldine Estelle Halliwell), Briti poplaulja
- 1973 – Alo Lõhmus, eesti ajakirjanik
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 6. augustil
- 1660 – Diego Velázquez, hispaania
More kunstnik - 1637 – Ben Jonson, inglise kirjanik (sündinud 11. juuni 1573)
- 1914 – Aleksander Eisenschmidt, eesti esimesi põllumajandusteadlasi
- 1931 – Bix Beiderbecke, USA muusik
- 1934 – Matthias Johann Eisen, eesti rahvaluuleteadlane ja vaimulik
- 1969 – Theodor Adorno, saksa sotsioloog, filosoof ja muusikateadlane
- 1973 – Fulgencio Batista, Kuuba poliitik ja riigitegelane
- 1991 – Alfred Luts, Eesti sõjaväelane
- 2001 – Jorge Amado, brasiilia kirjanik
- 2004 – Rick James, USA muusik, funk-muusika pioneer
Pühad
Nimepäev
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ http://www.juridicainternational.eu/?id=12525
- ↑ http://www.eesti.ca/juhan-kilumets-dokumentaalfilmi-poide-vaikiv-tunnistaja-saamisloost-eesti-elu/article44793
- ↑ http://www.ohtuleht.ee/241167/1967-tabas-eestit-sajandi-torm
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. august 2016. Vaadatud 5. augustil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.latvija20gadsimts.lv/apkopojums/notikumu-hronologija/