BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.2//EN BEGIN:VEVENT UID:1301@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20280806 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20280807 DTSTAMP:20260806T081131Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-6-august-%e2%9f%a9-esmakordsel t-kasutati-elektritooli-2028-08-06 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 6. august ⟩ Esmakordselt kasutati elektritooli DESCRIPTION:\n\n\n\nElektritool. Foto: Ruth Fremson / NYT / Scanpix\n\n\n\n 1890 – esimest korda kasutati hukkamiseks elektritooli. See toimus USAs New Yorgi osariigi Auburni vanglas. Esimese hukatu nimi oli William Kemmle r.\n\n\n\n\n\n\nElektritooli inspiratsiooniks oli rida kõrgepingega töö tavate kaarlampidega juhtunud õnnetusi 1870ndatel ja 1880ndatel aastatel. Tugev vool ei jätnud hetkega surnud inimeste kehadele pea ühtegi märki \, mistõttu hakkas mõnede inimeste peas levima idee kasutada elektrivool u inimeste hukkamiseks. Elektritooli esimese valmis kontseptsiooni tööta s välja ameerika kirurg ja leiutaja George Edward Fell.\n\n\n\n\nUue hukk amisviisi esimese ohvrina ajalukku läinud William Kemmler oli mõistetud süüdi oma naise kirvega tapmises. Tegelikult pidi esimeseks elektrišoki teel hukatud inimeseks saama oma naabri surnuks peksnud Joseph Chappleau\ , kuid veidi enne surmanuhtluse elluviimist vähendas kohus tema karistust ja mees sai eluaegse vanglakaristuse.\n\n\n\n\nKuigi elektritool on ennek õike USAs saanud surmanuhtluse sümboliks\, on selle kasutamine viimaste aastate jooksul siiski märgatavalt vähenenud ja selle võrra rohkem kasu tatakse inimeste hukkamisel mürgisüste.\n\n\n\n6. augusti sündmused Ees tis:\n\n\n\n1900 – Narvas toimus esimene jõumeeste võidutõstmine\, ku s kuuest osalejast võitis Mihkel Neelus.\n\n\n\n\n1920 – Riia lähistel algas 6. septembrini kestev Balti riikide konverents\, kus töötati väl ja Soome-Eesti-Läti-Leedu-Poola-Ukraina kaitsekonventsioon js arbitraaži leping. Balti liit jäi siiski loomata\, kuna parlamendid ei ratifitseerin ud kokkuleppeid.\n\n\n\n\n1938 – Harku tööpõlgurite töölaagrisse sa abusid esimesed kinnipeetavad.\n\n\n\n\n1940 – Nõukogude Liidu ülemnõ ukogu võttis Eesti NSV vastu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu.\n\n\n\n\n1940 – Pöide kirik süttis pikselöögist põlema.\ n\n\n\n\n1967 – 1967. aasta augustitorm tabas eriti rängalt Loode-Eesti t.\n\n\n\n\n1993 – Tallinnas Harjuorus asuvas endises Dünamo võimlas a vati Eesti esimene squash’i-klubi\, kus oli neli mänguväljakut.\n\n\n\ n\n1994 – Venemaa alustas Leningradi ja Pihkva oblastis Eesti-Vene piiri ühepoolset mahamärkimist.\n\n\n\n\n\n\n1999 – USA suurfirma Omnitrax loobus raudtee erastamisest.\n\n\n\nJa maailmas:\n\n\n\n1600 – Prantsuse kuningas Henri IV tungis Savoia hertsogiriiki.\n\n\n\n\n1661 – Portugal ja Holland sõlmisid lepingu\, mille kohaselt Portugal jättis endale Bra siilia ja Holland Tseiloni.\n\n\n\n\n1726 – Saksa-Rooma keisririik ja Ve nemaa sõlmisid sõjalise liidu Türgi vastu.\n\n\n\n\n1806 – Saksa-Room a riik lakkas olemast\, kui Franz II loobus võimust\, jäädes vaid Austr ia keisriks.\n\n\n\n\n1824 – Simon Bolivar lõi Peruus Juninis Hispaania vägesid.\n\n\n\n\n1825 – Boliivia saavutas sõltumatuse Hispaaniast.\n \n\n\n\n1828 – Egiptuse valitseja Muhammad Ali Paša lahkus vastavalt Su urbritannia nõudmisele Kreekast.\n\n\n\n\n1840 – Louis Napoleon üritas Prantsusmaal Boulogne’is alustada ülestõusu\, ent see kukkus läbi ja ta mõisteti hiljem eluks ajaks vangi.\n\n\n\n\n1844 – prantslased eeso tsas Joinville’i printsi François d'Orléansiga alustasid sõda Maroko vastu.\n\n\n\n\n1849 – Milano rahuleping lõpetas sõja Sardiinia ja Aus tria vahel.\n\n\n\n\n1890 – esimest korda kasutati hukkamiseks elektrito oli. See toimus USAs New Yorgi osariigi Auburni vanglas. Esimese hukatu ni mi oli William Kemmler.\n\n\n\n\n1914 – Serbia ja Tšernogooria kuulutas id sõja Saksamaale ning Austria Venemaale.\n\n\n\n\n1926 – Gertrude Ede rle ujus esimese naisena üle Inglise kanali. See kestis 14 tundi ja 31 mi nutit.\n\n\n\n\n1939 – Mazirbes avati liivi rahvamaja.\n\n\n\n\n1945 – USA lennuk Enola Gay heitis Jaapanis Hiroshimale aatomipommi\, hukkus 155 200 inimest.\n\n\n\n\n1962 – Jamaica saavutas sõltumatuse Suurbritanni ast.\n\n\n\n\n1972 – Jüri Poska pühitseti Rootsis õigeusu preestriks. \n\n\n\n\n1973 – USA pommituslennukite valerünnak Neak Longile Kambodž as tappis ja haavas sadu inimesi.\n\n\n\n\n1977 – Rodeesias Salisbury ka ubalaos lõhkes pomm\, mis tappis 11 inimest. See oli veriseim linnaterror ismi akt viie aasta jooksul.\n\n\n\n\n1988 – Jordaania kuningas Hussein teatas oma valitsuse ümberkorraldamisest.\n\n\n\n\n1990 – sõjaväelase d tõukasid Benazir Bhutto Pakistani peaministri ametikohalt.\n\n\n\n\n199 0 – ÜRO julgeolekunõukogu kehtestas Iraagile Kuveidi hõivamise eest m ajandusembargo.\n\n\n\n\n1990 – Saudi Araabia kuningas Fahd lubas USA-l tuua oma riiki sõjaväe.\n\n\n\n\n1991 – Jugoslaavia võimud kuulutasid Horvaatias välja tingmusteta vaherahu.\n\n\n\n\n1991 – Tim Berners-Lee sõnastas üleilmse internetivõrgu (WWW) põhimõtted.\n\n\n\n\n1992 – kolm Põhja-Bosnia laagritest põgenenud moslemit kõnelesid peksmistest ja vägistamistest.\n\n\n\n\n1993 – Jaapani peaministriks valiti Morihir o Hosokawa.\n\n\n\n\n1995 – USA avas Hanois oma saatkonna.\n\n\n\n\n2012 – Marsil maandus NASA kulgur Curiosity. See oli seni suurim ja keerukai m kulgur\, mis kunagi teisele planeedile on läkitatud.\n\n\n\n6. august o n läinud maailma ajalukku kohutava tapatöö tõttu. Aga samal kuupäeval on sündinud teadlane\, kes päästis tänu oma avastusele miljoneid elus id.\n\n[caption id="" align="alignnone" width="1200"] Selle foto kinkis Al exander Fleming mereväe meditsiiniteenistuse juhile Clifford Swansonile\, kellega ta tegi tihedat koostööd. Teadlane istub laua taga\, Petri tass ides kasvab penitsilliinihallitus.[/caption]\n\n1945. aasta 6. augustil ka ristati palju kannatanud jaapani rahvast USA ründelennukilt Enola Gay hei detud pommiga\, mida kutsuti mingil haiglasel põhjusel hellitavalt Väike meheks. Mõne hetkega pühkis see jõmpsikas olematusse 80 000 iidse Hiro šima linna elanikku\, ligi veerand miljonit inimest kannatas kiiritustõv e käes kogu allesjäänud elu. Geneetilised mutatsioonid aga kummitavad j aapanlasi tulevikuski.\n\n[caption id="" align="alignnone" width="696"] 6. august 1946. Boeing B-29\, mis kandis nime Enola Gay\, maandub pärast Hi roshimale tuumapommi heitmist Tiniani saarel.[/caption]\n\n\n\nParaku oldi Washingtonis sedavõrd hoos\, et mõni päev hiljem korrati samasugust p õrguplahvatust Nagasakis.\n\n\n\n\nVormiliselt saavutasid ameeriklased ot semaid seatud eesmärgi: keiser Hirohito andis korralduse relvad maha pann a ja kapituleeruda juba 14. augustil 1945. Sisuliselt aga ületas inimkond piirjoone\, mida poleks tohtinud ületada.\n\n\n\n\nSamal\, 1945. aastal sai koos kahe teadlasest kolleegiga kümnete miljonite inimeste terveks ra vimise eest Nobeli preemia Alexander Fleming.\n\n\n\nPooljuhuslik avastus \n\n\n\nAlexander Fleming sündis Šotimaal Lochfieldi lambafarmerite pere s 6. augustil 1881.\n\n\n\n\nŠotlasi peetakse ettevaatlikeks inimesteks. Seega pani ema väikesele Alexanderile külmavõitu hommikul kooliminekuks kaasa kaks kuuma kartulit\, mis tee peal käsi soojendasid\, koolis aga k õlbasid ära süüa. Pereisa suri\, kui Alexander oli alles seitsmene.\n\ n\n\n\nPärast kohaliku kooli lõpetamist käis noor Fleming Kilmarnocki a kadeemiaks kutsutud õppeasutuses\, milles tegelikult oli väga vähe akad eemilist. 14aastaselt elas poiss juba koos ema ja õdede-vendadega Londoni s\, kogu pere pidi mahtuma ühte väikesevõitu korterisse.\n\n\n\n\nTulev ane arstiteadlane käis loengutel Regent Streeti polütehnikumis\, õppis hästi ja edenes kiiresti.\n\n\n\n\nKui puhkes Inglise-Buuri sõda\, astus Fleming koos vendadega šotlastest moodustatud rügementi ja hakkas lahin guiks valmistuma. Kuuldavasti olnud Alexander Fleming väljapaistvalt hea täpsuslaskur. Inimkonna õnneks see väikest kasvu tulevane suurmees vaen uväljadele ei jõudnud.\n\n\n\n20aastaselt sai Fleming\, kes toona tööt as ühes laevanduskontoris\, oma onult väikese päranduse\, mis võimalda s tal arstiks õppida. Ta astus Londoni ülikooliga tihedalt seotud Püha Mary haigla meditsiinikooli. Fleming lõpetas edukalt ka Londoni ülikooli .\n\n\n\n\nAastal 1909 sooritas Fleming Inglismaa kuningliku kirurgide kol ledži stipendiumieksamid ja alustas tööd St. Mary haiglas\, olles samal ajal Londoni ülikooli bakterioloogiaosakonna professor.\n\n\n\n\nTa hakk as mitmel teadusteemal artikleid kirjutama. Statistika väidab\, et kokku sai neid üle saja.\n\n\n\n\nEsimeses maailmasõjas teenis ja töötas Fle ming kapteni auastmes kuningliku armee meditsiinikorpuses ja tegeles kirur gitööst vabal ajal haavauuringutega. Ta oli lähedalt näinud paljusid s õdureid haavanakkusest põhjustatud sepsisesse suremas. Toonastest antise ptikumidest oli kasu pindmiste haavade ravis\, sügavamate haavade puhul p araku mitte. Pigem vastupidi.\n\n\n\n\n\n\nAastal 1915 võttis Fleming nai se. Sarah Marion töötas hooldekodus\, mida ise pidas. Abielu oli õnneli k\, nende pojast Robertist sai aastate pärast arst.\n\n\n\n\nMaailmakuuls aks sai Fleming aastal 1922\, kui ta avaldas\, et on leidnud pisaranäärm e eritises ja mujalgi inimorganismis esineva baktereid hävitava ensüümi – lüsosüümi. Loogiliselt asus Fleming otsekohe katseid tegema\, et l eida aine\, mis hävitaks patogeensed mikroobid\, aga jätaks haige koe ra kud kahjustamata.\n\n\n\n\nNäiliselt poolkogemata\, tegelikult aga visalt ja sihipäraselt stafülokokke uurides märkas Fleming ühel õnnistatud päeval\, et stafülokokkide kultuure katab pärast nende mitu nädalat to atemperatuuril hoidmist mingi erilaadne rohekas hallitus.\n\n\n\n\nErineva lt lüsosüümist\, mis avaldas toimet ennekõike juba kahjutuile bakterei le\, näis see hallitus eritavat ainet\, mis peatas kõige raskemaid haigu si esilekutsuvate bakterite kasvu.\n\n[caption id="" align="alignnone" wid th="696"] 1935. aastal kinkis Alexander Fleming arstist kolleegile Douglas Macleodile penitsilliinihallituse näidise. Väidetavalt loobus ta näidi sest\, sest oli nördinud\, et teadusilm ta avastust piisavalt tõsiselt e i võta.[/caption]\n\n\n\nPeagi selgus\, et hallitus oli olnud mükoloogid ele pintselhallikuna juba mõnda aega tuntud ning kannab nimetust Penicil lium chrysogenum.\n\n\n\n\nFleming teatas\, et penitsilliin ei häiri leuk otsüütide funktsiooni\, pole laboriloomadele toksiline ja võib olla tõ hus antiseptik\, kui kanda või süstida seda penitsilliinitundlike bakter itega nakatunud piirkondadesse.\n\n\n\n\nPuhtal kujul eraldasid rohelisest hallitusest antibiootikumi penitsilliini aastal 1940 Ernst Chain ja Howar d Florey\, kellega koos Alexander Fleming sai hiljem Nobeli meditsiinipree mia.\n\n[caption id="" align="alignnone" width="696"] 10. detsember 1945. Alexander Fleming saab Rootsi kuningalt Gustaf V-lt kätte Nobeli meditsii nipreemia. Oma kõnes hoiatas ta maailma ees ootava antibiootikumiresisten tsuse eest.[/caption]\n\n\n\nRavim\, mis töötab\n\n\n\nTeise maailmasõj a aastail\, otsekohe pärast Pearl Harbori katastroofi võeti penitsilliin laialdaselt kasutusele. Tänu sellele suudeti päästa kümneid tuhandeid sõdureid ja tsiviilisikuid.\n\n\n\n\n1944. aastal lõi kuningas George V I Flemingi rüütliks. Aasta hiljem valiti Alexander Fleming äsja asutatu d üldmikrobioloogia seltsi presidendiks ja Edinburghi ülikooli rektoriks . Ta oli sagedane esineja teaduslikel konverentsidel nii Euroopas kui ka U SAs.\n\n\n\n\nAastal 1949 suri proua Fleming\, teadlase uueks elukaaslasek s sai kreeka päritolu bakterioloog Amalia Coutsouris-Voureka.\n\n\n\n\nIn imkonna arengule uue ja turvalisema suuna andnud tippteadlane suri südame rabandusse märtsis 1955. Alexander Flemingi põrm on maetud Londonisse Sa int Pauli katedraali.\n\n[caption id="" align="alignnone" width="696"] Ale xander Flemingi nime on saanud ka üks pojengisort.[/caption]\n\n\n\nAasta l 1979 ilmus André Maurois’ raamatust „Sir Alexander Flemingi elu“ eestikeelne tõlge\, mida meist paljud on kindlasti lugenud.\n\n\n\n\nPeni tsilliini ja selle nüüdseid derivaate kasutatakse paljude haiguste ravik s praegugi. Näiteks saavad abi streptokokkidest põhjustatud angiinihaige d\, endiselt ravitakse penitsilliiniga teatavat tüüpi kopsupõletikke\, aga ka sarlakeid\, süüfilist ja roospõletikku. Penitsilliini kasutataks e ka hamba- ja suuõõneinfektsioonide raviks\, see on suhteliselt ohutu a rstim ning häirib mõnestki laiatoimelisest antibiootikumist vähem organ ismi normaalset mikrofloorat. Samas on arstid teadlikud\, et penitsilliini ei saa kasutada kaugeltki kõigi bakteriaalsete haiguste raviks.\n\nMaale hest\n\n\n\n\n\n\nLoe allikat\n\n[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia .org/wiki/6._august'] ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://i3.wp.com/kihulane.eu/wp-content/uploads /2026/08/tana-ajaloos-e29fa9-esmakordselt-kasutati-elektritooli.webp?w=721 &fit=721,526&ssl=1 CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20280326T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR